Eesti on suitsetajate osakaalult kümnes riik Euroopa Liidus, selgub kolmapäeval EL-i statistikaagentuuri Eurostat avaldatud andmetest.

Kui Euroopa Liidus suitsetab keskmiselt 24 protsenti 15-aastastest ja vanematest inimestest, siis Eestis on suitsetajaid 27,6 protsenti.

Suurima suitsetajate osakaaluga riigid on Bulgaaria 34,8 protsendi ja Kreeka 32,6 ptotsendiga, teistes riikides jääb see näitaja alla 30 protsendi määra. Kõige vähem on suitsetajaid Rootsis - 16,7 protsenti ja Ühendkuningriigis - 17,3 protsenti. Neile järgnevad Soome, Portugal, Luksemburg, Taani, Saksamaa.

Eesti meestest on suitsetajaid 37,6 protsenti, millega on Eesti suitsetajate osakaalult kaheksandal kohal. Euroopa Liidus keskmiselt suurendab 28,7 protsenti meestest, neist 23,2 igapäevaselt ja 5,5 protsenti vahetevahel. Eesti meestest suitsetab igapäevaselt 33 protsenti ja harva 4,6 ptotsenti.

Eesti naistest on suitsetajaid 19,2 protsenti, mida on pisut vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Euroopas suitsetab 19,5 protsenti naistest, neist 15,4 protsenti igapäevaselt ja 4 protsenti vahetevahel. Eestis on samad näitajad 15,4 ja 3,8 protsenti.

Samas on Eesti Euroopa Liidu keskmisest pisut parem nende inimeste hulga poolest, kes peavad tubakasuitsu igapäevaselt taluma siseruumides. Euroopas keskmiselt on passiivseid suitsetajaid 21,6 protsenti, Eestis 21,2 protsenti.

Kõige rohkem suitsetatakse siseruumides Kreekas, kus tubakasuitsu peab taluma 64,2 protsenti inimestest, Rootsis on aga passiivseid suitsetajaid 5,9 protsenti.

Eurostati ülevaade kajastab 2014. aasta andmeid.

Sarnaselt õppelanuvõtjate hulgaga väheneb haridus- ja teadusministeeriumi kinnitusel stabiilselt ka õppelaenuvõlglaste arv.

Selle aastal on 11 kuuga riigile üle tulnud 80 lepingut summas 230 000 eurot, selgub haridus- ja teadusministeeriumi statistikast. Läinud aasta jooksul tuli riigile üle 144 lepingut summas 361 000 eurot, 2014. aastal rakendus riigitagatis 173 lepingule summas 478 000 eurot ning 2013. aastal tuli riigile üle 229 lepingut summas ligi 537 000 eurot.

Ka õppelaenuvõlglaste üldarv on iga aastaga vähenenud. Tänavu novembri lõpu seisuga on võlglasi 1326 ja võlgade kogusumma 2 201 000 eurot. Eelmisel aastal oli õppelaenuvõlglaste koguarv 1732 ja võlgnevuste kogusumma 2 981 000 eurot, 2014. aastal oli võlglasi 2272 ja võlgnevused kokku 4 258 000 eurot ning 2013. aastal oli võlglasi 2927 koguvõlgnevusega 5 601 000 eurot.

Õppelaenuvõtjate hulk väheneb samuti, õppelaenu võtab vähem kui kümnendik õppelaenuõiguslikest õppuritest.

"Laenuvõtjate ja võlglaste arvu vähenemise põhjusi on mitu: üldine majandusliku olukorra paranemine, õppurid on teadlikumad ega võta laenu kergekäeliselt. Ka on ministeerium viimastel aastatel õppelaenuvõlglastega aktiivselt tegelenud," ütles haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Aire Koik BNS-ile.

"Üks laenuvõtmise vähenemise mõjureid on 2009. aasta juulist jõustunud seadusemuudatus, mis tühistas võimaluse saada õppelaenu kustutamist riigi poolt, kui lõpetanu asus pärast lõpetamist tööle riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse või avalik-õigusliku asutuse juurde," märkis Koik.

Alates 2013/2014. õppeaastast on riik laiendanud ka õppemaksuta kõrghariduse omandamise võimalusi ja suurendatud on tudengite toetuspaketti. Riigipoolse panusena on nüüd tudengitele toeks vajaduspõhine õppetoetus ja vajaduspõhine eritoetus, samuti mitmed stipendiumid.

Kohalikud omavalitsused, kes teavad oma kogukonna laste ja perede vajadusi kõige paremini, hakkavad järgmisest aastast ise otsustama, millist lapsehoiu- või laiemalt sotsiaalteenust vajavad raske ja sügava puudega lapsed, teenus saab lisaraha ning see muutub lapsevanematele kättesaadavamaks.

„Iga kohalik omavalitsus teab tavaliselt kõige paremini, millist lapsehoiu- või sotsiaalteenust vajavad nende vallas või linnas elavad raske ja sügava puudega lapsed,” ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt. „Seni said omavalitsused nende laste hoiuteenuse toetamiseks kindla summa ja kui see ära ei kulunud, sai jääki kasutada aasta lõpus neile lastele teisteks sotsiaalteenusteks. Edaspidi võib omavalitsus vastavalt vajadusele kasutada eraldist kohe lapsehoiuteenuseks või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad vähendada raske ja sügava puudega lapse perekonna hoolduskoormust või puudest tulenevaid lisavajadusi ning seejuures ei seata piirmäära ühe lapse kohta,” lisas sotsiaaldemokraat Kütt.

Seni rahastas riik raske ja sügava puudega laste toetamist osaliselt ning tegi seda maavalitsuste kaudu, kusjuures aastane piirmäär oli 402 eurot lapse kohta.

Kolmapäeval riigikogus kolmandale lugemisele tuleva sotsiaalhoolekande seaduse muutmise järel kaob see piirmäär ning kohalikud omavalitsused hakkavad otsustama, kas ja kui palju kasutada toetusraha nende laste hoiuteenuse või muude sotsiaalteenuste hüvitamiseks. Selleks antakse 2017. aastal omavalitsuste toetusfondi täiendavalt miljon eurot.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Küti sõnul muutub sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenus paindlikumaks ja kättesaadavamaks.

Samuti muutis Riigikogu sotsiaalhoolekande seadust nii, et asenduskoduteenust osutavate perevanematega sõlmitakse edaspidi perevanemalepingud, kus on selgelt reguleeritud ka nende töö- ja puhkeaja tingimused, mis senistes käsunduslepingutes sageli puudusid.

„See on kirjas sotsiaaldemokraatide programmiski, et ebatraditsioonilise tööajaga ametikohtadel, näiteks perevanematel, oleksid tegelikele vajadustele vastavad töö- ja puhkeaja tingimused,” ütles Helmen Kütt.

Eestis elab üle 7000 raske ja sügava puudega lapse.

Pooled äkkõppusel Okas mitteosalenud reservväelased vabastas kaitsevägi, ülejäänute puhul on mitteosalemise põhjus teadmata.

Nooremleitnant Simmo Saar kaitseväe peastaabi pressijaoskonnast ütles BNS-ile, et ligikaudu pooled äkkõppusel Okas mitteosalenud reservväelased vabastas erinevatel põhjustel õppusest kaitsevägi. Ta lisas, et vabastamise põhjuste seas olid ka näiteks tervislikud ja perekondlikud põhjused.

Ülejäänud õppusel mitteosalenud reservväelaste puhul on selle põhjus praeguse seisuga teadmata. Viimaste puhul kaalub kaitsevägi ka võimalust alustada väärteomenetlust.

Nooremleitnant Saar rõhutas, et kaitseväe eesmärk ei ole kedagi automaatselt trahvida. "Meile on eelkõige oluline suhelda oma reservväelastega ja selgitada, miks nad ei saanud õppusel osaleda. Oleme ka varasemalt öelnud, et kõige olulisem on võimalikult ruttu oma üksusega ühendust võtta ja teada anda kui inimesel on takistusi, mis kuidagi ei võimalda tal õppusel osaleda," lisas ta.

Sel nädalal kutsus kaitsevägi 24-tunnise etteteatamisega lisaõppekogunemisele Okas Kaitseliidu Võrumaa maleva formeeritava 43. maakaitsepataljoni 433. lahingukompanii ning 2014. aastal pärast Kevadtormi reservi arvatud 10. staabi- ja sidepataljoni staabikompanii. Äkkõppusele kutsuti 303 reservväelast.

Õppusel Okas formeeritud kaks kompaniid saavutasid oma lahingvalmiduse, sest ettenähtud ametikohad täideti 88 protsendiliselt.