Tänavu on meesaak suve ilmatingimuste tõttu ilmselt poole võrra väiksem kui varasematel aastatel, kõige kehvemaks on olukorda hinnanud rannikupiirkonna mesinikud.

"Meesaak on Eestis tulemas tagasihoidlik. Ametlikku statistikat veel ei ole, kuid mesinikega rääkides hindavad nad ise ligi poole väiksemat saaki kui varasematel aastatel," ütles maaeluministeeriumi loomakasvatussaaduste büroo juhataja Liina Jürgenson BNS-ile.

Samas märkis ta, et piirkonniti on Eestis päris suured erinevused. "Kõige kehvemaks on hinnanud meeaastat ranniku piirkonna mesinikud. Mitmete Põhja- ja Lääne-Eesti mesinike sõnul on kogu tänavune saak juba ära müüdud," rääkis Jürgenson.

Ka lõunanaabri Läti meesaak on tänavu märksa madalam kui tavaliselt. Kui üldiselt saab ühest tarust Lätis 30 kilogrammi mett, siis tänavu on tarud pooltühjad, kirjutas Dienas Bizness novembri lõpus. Leht märkis, et selle taga on peamiselt suvine ilm, mis on lisaks tera- ja köögiviljasaagile mõjutanud ka mesilasi.

Eesti ilmateenistuse andmeil sadas tänavu augustis keskmisest enam kui poole võrra rohkem, õhutemperatuur vastas aga täpselt paljuaastasele keskmisele. Keskmine sajuhulk oli 133 millimeetrit, mis on 160 protsenti paljuaastasest keskmisest ehk 83 millimeetrist. Päikesepaistet oli aga 194,9 tundi, mis on 83 protsenti paljuaastasest keskmisest.

Juulikuu oli ilmateenistuse andmeil oli lõppenud juulikuu keskmisest veidi soojem ja sajusem, päikesepaistet jagus keskmisest vähem. Õhutemperatuur oli juulis 17,8 kraadi ehk 0,4 kraadi normist kõrgem. keskmine sajuhulk oli 78 millimeetrit ehk 108 protsenti normist, päikesepaistet oli aga 194,9 tundi ehk vaid 83 protsenti paljuaastasest keskmisest.

Juuni oli paljude aastate keskmisest veidi soojem, samas märgatavalt sajusem, selgub ilmateenistuse kokkuvõttest. Keskmine sajuhulk oli 107 millimeetrit, mis on 155 protsenti normist. Õhutemperatuur oli tänavu juunis 15,5 kraadi, mis on 1,1 kraadi normist kõrgem.

Kaitseminister Margus Tsahkna sõnul on lisaõppekogunemisele kutsutud reservüksused praeguseks mehitatud ja võitlusvõimelised, mis on järjekordne kinnitus Eesti reservarmee süsteemi heast toimimisest.

"Sain täna hommikul kaitseväelastelt ettekande, et kõik reservist teenistusse kutsutud üksused on mehitatud ettenähtud mahus ja saavutanud lahinguvalmiduse. Lisaõppekogunemisele kutsutud üksuste ametikohtadest on täidetud 88 protsenti," ütles Tsahkna. "Seega võin kinnitada, et Eesti riigikaitse käsuahel alates vabariigi valitsusest kuni reservväelaseni toimib tõhusalt. Käimasolev õppekogunemine on kaitseväe edulugu."

Tsahkna sõnul tugineb realistlik ja toimiv reservarmee süsteem motiveeritud reservväelastel.  

"Tänan kõiki kaitseväelasi ja kaitseliitlasi, kes vaatamata lühikesele etteteatamisele olid valmis andma oma panuse riigikaitse heaks," ütles Tsahkna. "Just reservväelaste teadlikkusel ja motivatsioonil olla valmis igal hetkel kaitsma Eestit põhinebki meie toimiv riigikaitse."

Valitsus otsustas neljapäeval oma korraldusega reservväelaste lisaõppekogunemise 2.–5. detsembrini. Kaitsevägi kutsus õppusele Okas Kaitseliidu Võrumaa maleva formeeritava 433. lahingukompanii ning 2014. aastal pärast Kevadtormi reservi arvatud 10. Staabi- ja sidepataljoni staabikompanii.

Sel aastal kehtima hakanud riigikaitseseadus kaasajastab Eesti riigikaitse põhimõtteid ning annab võimaluse reservväelased 24 tunni jooksul kokku kutsuda.

Euroopa uimastiraporti andmeil tarbitakse Eestis oluliselt rohkem keelatud aineid kui Lätis ja Leedus – Eesti on seejuures kanepi, amfetamiinide ja ecstasy tarbimise poolest kõrgemal ka Euroopa Liidu keskmisest.

Valdavalt 2014. aasta andmete põhjal tehtud analüüsist selgub, et üle veerandi EL-is elavatest 15–64-aastastest inimestest ehk kokku 88 miljonit on tarvitanud narkootikume. Enamasti on tarbitud kanepit, kuid paljud on tarbinud ka kokaiini, amfetamiine, ecstasyt ja teisi meelemürke. Kanep ongi Euroopa noorte, eeskätt aga noorte meeste hulgas enim levinud keelatud aine. Euroopa Liidu riikide keskmisena on üle 13 protsendi 15–34-aastastest inimestest kanepikasutamise kogemusele jaatavalt vastanud. Kanepi tarbimine on kõrgeim Tšehhis ja Prantsusmaal, kus üle 20 protsendi 15–34-aastastest inimestest on tunnistanud kanepi tarbimist viimase aasta jooksul. Eesti jääb oma 13,6 protsendiga napilt pärast Soomet, mille näitaja on 13,5. Türgis on vastav näitaja 0,4 ja Norras 8,6 protsenti. Läti protsent on 7,3 ja Leedu oma 5,1.

Keelatud stimulantidest on tarbimisprotsendi poolest esikohal kokaiin. Umbes 2 protsenti 15–34-aastastest väitis end olevat viimase aasta jooksul kokaiini tarbinud. Protsentuaalselt on kokaiinitarbijaid enim Ühendkuningriigis, Hispaanias ja Hollandis, kus vähemalt 3 protsenti noortest täiskasvanutest on viimase aasta jooksul kokaiini kasutanud. Viimastel aastatel on kokaiini tarbimine tõusnud vähemalt kuues riigis: Tšehhis, Soomes, Prantsusmaal, Hollandis, Norras ja Poolas. Eesti jääb oma 1,3 protsendiga küll allapoole keskmist, ent Läti ja Leedu jäävad 0,3 protsendiga üsna kaugele tabeli lõppu.

Amfetamiinide ja ecstasy ehk MDMA kasutamine jääb enda 1 protsendiga kokaiinile pisut alla. Umbes 1 protsent Euroopa Liidu riikide noortest täiskasvanutest on viimase aasta jooksul amfetamiine tarbinud. Ecstasy puhul on see protsent 1,7. Amfetamiinide tarbimine on kõrgeim Hollandis ehk 2,9 protsenti. Järgnevad Eesti 2,5 protsendiga, Soome 2,4-ga ja Tšehhi 2,3-ga. Leedu tarbimisprotsent on 0,5 ja Läti oma 0,6.

Ecstasy kasutamisprotsent on kõrgeim Hollandis, Tšehhis ja Ühendkuningriigis. Vahemikus 2007–2014 on amfetamiinide kasutamine suuremas osas Euroopa maadest stabiliseerunud. Küll aga on kasvanud ecstasy tarbimine – seejuures mitte ainult Hollandis, Tšehhis ja Ühendkuningriigis, vaid ka Soomes, Prantsusmaal, Itaalias ja Rootsis. Eesti jääb oma 2,3 protsendiga Prantsusmaa tasemele. Lätis on vastav protsent 0,8 ja Leedus 0,3.

Opioidide, näiteks heroiini tarbimine on üledoosidest tulenevate surmade suurim põhjustaja. Põhiline Euroopas kasutatav opioid on heroiin, kuid paljudes riikides on põhjust muretseda ka teiste sünteetiliste opioidide nagu buprenorfiini, metadooni, fentanüüli ja tramadooli suureneva kasutamise pärast. Kuigi erinevate riikide näitajad varieeruvad, on opioide tarbivate täiskasvanute suhtarv enamikus maades viimase kümnendi jooksul languses olnud.

Euroopa uimastikasutamise suundi ja arenguid analüüsiva raporti tegi Lissabonis asuv Uimastite ja Narkosõltuvuste Euroopa Uuringute Keskus.

Maaeluminister Martin Repinski nõunikuna asub tööle põllumajandusettevõtja, Põlvamaa Põllumeeste Liidu juht ja MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse liige Karin Sepp. 

„Karin Sepal on praktiline kogemus põllumajandusettevõtjana oma piimafarmi ülesehitamisel, samuti on ta olnud aktiivne noortalunike eestkõneleja. Noorte teema on Karinile väga oluline,“ ütles Repinski. „Järjepidevus on üks suuremaid väljakutseid põllumajandussektoris. Seepärast loodan, et Karini teadmised noortalunike ja põllumajandusega alustavate noorte ees seisvatest probleemidest aitavad leida ja töötada välja lahendusi, millega kaasata enam noori põllumajandusse ja aidata kaasa valutule põlvkonna vahetusele põllumajandussektoris," lisas minister.  

Karin Sepp on sündinud 1978. aastal. Ta on lõpetanud Võrumaa Kutsehariduskeskuse ärikorralduse erialal ning Eesti Maaülikooli põllumajandusettevõtte majandamise erialal. Alates 2003. aastast on Karin Sepp OÜ Kuustemäe loomakasvatusjuht ja 2008. aastast Võrumaal, Lasva vallas asuva Koka talu omanik. 

Aastatel 2012-2015 on Karin Sepp olnud Võrumaa Talupidajate Liidu juhatuse liige ning alates 2013. aastast Põlvamaa Põllumeeste Liidu juhatuse esimees. Samuti on ta alates 2014. aastast MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse liige.