Uus valitsus plaanib alates 2018. aastast võimaldada inimestel maakondlikel bussiliinidel sõita tasuta, tegemist on nende liinidega, mida riik praegu nagunii suures ulatuses doteerib - reformierakondlasest endine majandusminister Kristen Michal näeb sammus tagurpidikäiku, kirjutab ERR-i uudisteportaal.

Riik maksab praegu omavalitsuste piire ületavate maakondlike bussiliinide käigus hoidmisest kinni kaks kolmandikku. Majandusministeeriumi plaan näeb ette, et alates 2018. aastast hakkab see summa olema oluliselt suurem, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See on nii suur, et see korvaks ära täna kogutava piletihinna ja lisaks võimaldaks veel tihendada bussiliine lihtsalt sellepärast, et kui ühistransport on kättesaadav, siis võib eeldada, et ka reisijaid on rohkem," selgitas majandusminister Kadri Simson Keskerakonnast.

Koalitsioonileppesse on piletitulu katmise ning liinide tihendamise ja parandamise jaoks ette nähtud riigieelarvest täiendavad 21 miljonit eurot aastas.

"Ühsitransport on optimaalne võimalus, et inimesed saavad elada seal, kus nad elavad, aga leida ka tööd kodust kaugemal kui seni," ütles Simson.

Bussifirma ATKO teenindab riigi doteeritavaid maakonnaliine üheksas maakonnas. Firma juht Margo Tomingas suhtub maakondlike liinide tasuta muutmisesse positiivselt.

"Täna juba üks suur grupp reisijatest, kelleks on õpilased, on ju sisuliselt tasuta. Mina arvan, et kohapealsetele inimestele, kes on põhisihtrühm, on see mõistlik plaan, sest maal on liiklus hõre ja vajalikud infrateenused on viidud inimestest kaugemale, kui need eelnevatel aegadel on olnud," rääkis Tomingas.

Endine majandusminister, opositsioonilisse Reformierakonda kuuluv Kristen Michal ei usu, et lisaraha andmine meelitaks inimesi rohkem bussiga sõitma. Tema sõnul on selleks vaja hoopis suurendada kvaliteeti.

"Lihtsalt raha lisamine ühistranpsorti ei anna kasutajale paremat tulemust. Kindlasti toob see ka mingid moonutused ühistranporditurul. Ilmselt need rahahulgad kasvavad esialgselt, aga siis ongi küsimus, et mis see siis inimesele tagasi annab tegelikult," kommenteeris Michal.

Tema sõnul ei ole inimesel vahet, kas buss on tasuta või tasuline, kui see ei sõida temale vajalikul marsruudil.

"Aga see, et paneme lihtsalt raha juurde, bussid muudkui vuhisevad, tsirkuleerivad, aga inimestele liinid endiselt ei sobi, ei ole hea plaan," märkis Michal.

Simson ütles, et 2018. aastast kehtima hakkava muudatuse üksikasjad ei ole veel selged. Ka bussivõrgu uuendamine on üks teema, mis vajab tema sõnul veel täpsemaid analüüse ja otsuseid.

Haigekassa üheksa kuu tulem on 31,8 miljoni euroga miinuses, eelarve nägi selleks perioodiks ette 11 miljoni euroga negatiivset tulemit.

Käesoleva aasta esimese üheksa kuu jooksul rahastas haigekassa tervishoiuteenuseid 564 miljoni euro eest, mis on ligi 33 miljonit eurot enam kui möödunud aasta samal perioodil, teatas haigekassa. Eelarve kohaselt oli tervishoiuteenuste kavandatud maht 549,2 miljonit.

Ravimeid kompenseeriti 99 miljoni euro eest ning ajutisi töövõimetushüvitisi maksti summas 100 miljonit eurot,

Eriarstiabi kasutas üheksa kuu jooksul 710 000 kindlustatut, kes käisid kokku 3 miljonil arstivisiidil ning viibisid 954 000 päeva haiglaravil, sealjuures viibis iga patsient haiglas keskmiselt 5,9 päeva. Arstid tegid 115 000 operatsiooni. Inimeste arv, kellele osutatud teenuseid haigekassa üheksa kuu jooksul rahastas, on jäänud samale tasemele võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Apteekidest osteti ravimeid kokku 6 miljoni retsepti alusel ning iga soodusretsepti eest tasus haigekassa kindlustatu eest soodustusena keskmiselt ligikaudu 16 eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on ravimite rahastamine kasvanud ligikaudu 19 protsenti ehk 16 miljoni euro võrra. Kõige rohkem mõjutasid ravimite rahastamise kasvu c-hepatiidi ravimid. Ajutist töövõimetust hüvitati 100 miljoni euro eest, mis on 10 miljonit eurot enam kui eelmise aasta samal perioodil. Kokku hüvitati üle 4 miljoni töövõimetuspäeva, tasudes ühe päeva eest keskmiselt 22,5 eurot.

Eelmise aasta üheksa kuuga võrreldes on arstiabi rahastamine enim kasvanud üldarstiabis, mille eelarve on suurenenud 12 protsenti ehk ligi 8 miljoni euro võrra. Suurenenud on ka õendusabi, eriarstiabi ning hambaravi rahastamine, vastavalt siis 6 protsenti, 5 protsenti ja 4 protsenti.

Perearstiabi rahastati üheksa kuu jooksul kokku 77 miljoni euro eest, mis on ligi 8 miljonit eurot enam kui aasta varem. Kasvu põhjuseks on suurenenud teraapiafondi ja uuringufondi kasutamine. Uuringufondi maht suurenes ligi 16 protsenti, tänu millele on oluliselt avardunud perearsti võimalused oma patsiente uuringutele suunata. Ligikaudu pooled perearstidest kasutavad uuringufondi võimalusi täies mahus. Lisaks teenuste rahastuse suurenemisele muutus sel aastal ka teraapiafondi sisu – nimelt lisandusid sinna lisaks kliinilise psühholoogi ning logopeedi teenusele füsioteraapiateenused.

E-konsultatsiooni teenust, mis võimaldab perearstidel elektroonselt kiiresti konsulteerida eriarstidega, on aasta algusest võimalik kasutada 13 erialal. Aasta esimesel poolaastal tasus haigekassa 3051 e-konsultatsiooni eest. Kõige rohkem küsitakse e-konsultatsiooni neuroloogia, endokrinoloogia, uroloogia ja kõrva-nina-kurguarsti erialal. Ööpäevaringselt töötavale perearsti nõuandeliinile 1220 tehti üheksa kuu jooksul 177 000 kõnet.

Üheksa kuu jooksul tasus haigekassa raviasutustele ligi 2,4 miljoni eriarstiabi ravijuhu eest 440 miljonit eurot. Sealjuures tasus haigekassa ühe ambulatoorse visiidi eest keskmiselt 74 eurot, päevaravi juhu eest 549 eurot ning haiglaravil viibimise eest 1453 eurot, mis on kolmes raviliigis tervikuna 5 protsenti enam kui aasta varem. Eriarsti vastuvõtul käis plaaniliseks raviks ettenähtud maksimaalse ooteaja jooksul 70 protsenti inimestest.

Õendusabiteenuste osutamise eest tasus haigekassa üheksa kuu jooksul 23 miljonit eurot, mis on 6 protsenti enam kui aasta varem. Statsionaarse õendusabi teenust osutati 9388 ning koduõendusteenust 6804 patsiendile.

Hambaravi teenuste eest tasus haigekassa 2016. aasta esimese üheksa kuu jooksul ligi 17 miljonit eurot. Kokku on Eestis 3-19 aastaseid lapsi veidi enam kui 236 000 ning neist on üheksa kuu jooksul käinud hambaarsti juures ravil või ennetavas kontrollis 126 000. Hambaravi saanud laste arv on kasvanud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2 protsenti. Ortodontia teenust osutati 17 000 lapsele, mis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kasvanud ligi 822 lapse võrra.

Meditsiiniseadmeid hüvitas haigekassa üheksa kuu jooksul ligi 60 000 kindlustatule 7 miljoni euro eest, mis on 5,2 protsenti enam kui möödunud aasta samal perioodil. Kõige suurema osakaalu meditsiiniseadmehüvitistest moodustavad suhkurtõvega inimeste toimetulekut toetavad vahendid, võrreldes eelmise aastaga on veresuhkru mõõtmise testribade kasutajate arv kasvanud ligi 5 protsenti.

Uuringuid ja ravi välisriigis rahastas haigekassa üheksa kuu jooksul 5 miljoni euro eest, sealjuures suunati välisriiki plaanilisele ravile arstide konsiiliumi soovitusel 165 patsienti. Euroopa ravikindlustuskaardi alusel välisriigis saadud arstiabi eest tasus haigekassa välisriigi raviasutustele 2,7 miljonit eurot, sealjuures tehti tagasimakseid 44 000 euro eest otse kindlustatutele, kellel ei olnud välisriigis viibides kaasas Euroopa ravikindlustuskaarti, mistõttu neil tuli arstiabi eest esialgu kohapeal ise tasuda.