EESTI UUDISED BNS

Tapmiste ja mõrvade arv on tänavu hoogsalt kasvanud

FOTO: Andrei Javnašan Võrumaa Teataja

Kui viimastel aastatel on tapmiste ja mõrvade arv olnud pidevalt langustrendis, siis tänavu on need kuriteod võrreldes mullusega taas kasvama hakanud.

Koos katsestaadiumisse jäänud süütegudega sooritasid kurjategijad tänavu 10 kuuga 41 tapmist ja mõrva ehk mullusega võrreldes koguni kaheksa võrra rohkem, selgub justiitsministeeriumi ülevaatest.

Kui eelmine aasta välja arvata, siis on varasemate aastatega võrreldes tapmised ja mõrvad siiski vähenenud. Nii sooritati 2014. aasta kümne esimese kuuga 47 sellist kuritegu, 2013. aastal 49 ja 2012. aastal koguni 68 tapmist ja mõrva.

Kogu möödunud aasta jooksul kaotas kuritegude tagajärjel elu 40 inimest, mis on kõigi aegade väikseim tulemus. Koos katsestaadiumisse jäänud süütegudega oli mullu 38 tapmist ja 12 mõrva, milles kaotas elu 40 inimest. Aasta varem oli tapmisi 42 ja mõrvu 13 ning elu kaotanuid 42, selgub justiitsministeeriumi andmetest.

Tapmisi ja mõrvu oli 2013. aasta jooksul kokku 62 ning neis kaotas elu 52 inimest. 2012. aastal oli tapmisi ja mõrvu kokku 80 ja hukkunuid 64, 2011. aastal olid need näitajad vastavalt 100 ja 65.

Näiteks 2005. aastal oli Eestis koos katsestaadiumisse jäänud süütegudega 137 tapmist ja 19 mõrva, milles kaotas elu 123 inimest.

2017. aastal eraldatakse 19,9 miljonit täiendavat põllumajandustoetust

FOTO: VT

Järgmise aasta eelarvest eraldab uus koalitsioon 19,9 miljonit eurot täiendavateks põllumajandustoetusteks.

2017. aastal suurendatakse põllumajanduse kriisiabi 0,5 miljoni euro võrra.

2017-2020 aastatel eraldatakse seakasvatajatele igal aastal täiendavalt 2 miljonit eurot tõuaretustoetusi.

Aastal 2018 eraldatakse põllumajandustoetusteks täiendavalt 18,4 miljonit ja 2019. aastal täiendavalt 16,9 miljonit.

Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) moodustatav uus valitsusliit taastab juba järgmisest aastast põllumajanduse üleminekutoetused ehk niinimetatud top-up'i ning maksab välja täies ulatuses kriisiabi.

Põllumehed: koalitsiooni sammud rõõmustavad meid

Põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul on rõõmustav, et uus valitsusliit taastab juba järgmisest aastast põllumajanduse üleminekutoetused ehk niinimetatud top-up'i ning maksab välja täies ulatuses kriisiabi.

"See kindlasti rõõmustab meid väga, kuigi ma pole lõplikku paketti näinud. Et taastatakse üleminekutoetuste maksmine ja ka kriisiabi makstakse maksimaalses mahus, on olnud Eesti põllumajandusorganisatsioonide ettepanekud, ja kui nendega arvestatakse, siis see on igal juhul väga positiivne. See olukord, mis põllumajandussektoris on olnud, on need sammud vältimatult tinginud," ütles koja juhatuse esimees Roomet Sõrmus BNS-ile.

"Ma pole kindel, kas üleminekutoetust plaanitakse maksta samuti maksimaalselt lubatud mahus, aga ma loodan seda," lisas Sõrmus.

"Riiklikud üleminekutoetused põllumeestele ehk niinimetatud top-up saab taastatud ja juba järgmisel aastal. Maksame välja ka täies mahus kriisiabi põllumeestele," ütles Keskerakonna esimees ja tõenäoline järgmine peaminister Jüri Ratas neljapäeval pressikonverentsil.

Tänavu pole juba 18 päeval juhtunud ühtegi rasket liiklusõnnetust

FOTO: Aigar Nagel

Pühapäeval ei juhtunud ühtegi rasket liiklusõnnetust – kokku on tänavu selliseid päevi olnud esialgsetel andmetel juba 18.

Tavapäraselt on aastas vaid mõned üksikud päevad, mil politseinikel on heameel tõdeda, et liikluses ei saanud keegi vigastada. Viimati oli siseministeeriumi teatel selline päev 19. oktoobril ning enne seda 2. oktoobril ja 18. juunil.

Maanteeamet tuletab sõidukijuhtidele meelde, et suurim lubatud sõidukiirus ei ole kohustus, vaid võimalus. Suurima lubatud sõidukiirusega võib sõita, kui seda võimaldavad üheaegselt nii sõidukogemus, terviseseisund, nähtavus kui ka ilmastikuolud.

Õnnetusse sattumise riski suurendab lisaks kihutamisele ka liikluskorralduse rikkumine ja tähelepanematus.

Kaotsi läinud 14-aastane Vanessa pöördus ise koju tagasi

Politsei teatel läks laupäeva õhtul kodust lahkunud 14-aastane Vanessa ise koju tagasi ja seega ei ole teda vaja enam otsida.

Vanessa lahkus oma elupaigast Tartumaal Luunja vallas laupäeva õhtul kella 19 ajal ja ei naasnud ööseks. Kuna tüdrukul ei olnud kaasas telefoni ega sularaha ja ta ei tunne ka ümbrust, käivitas politsei otsinguoperatsiooni.

Pühapäeva ennelõunaks olid politseipatrullid kontrollinud Vanessa elupaiga ümbrust ning tüdruku võimalikke liikumisteekondi, kuid tulutult. Samuti ei teadnud tüdruku asukohta tema Märjamaal asuvad tuttavad.

President tegi Ratasele ettepaneku valitsuse moodustamiseks

FOTO: Gregor Saluveer

Keskerakonna esimees ja tulevane peaminister Jüri Ratas sai pühapäeval Tallinnas Kadriorus president Kersti Kaljulaiult ülesande valitsuse moodustamiseks, vahendab ERR-i uudisteportaal.

Kaljulaid ütles, et vastavalt põhiseadusele peab president pärast peaministrile umbusalduse avaldamist 14 päeva jooksul tegema ettepaneku uue valitsuse moodustamiseks.

"Rääkisin pärast umbusaldusavalduse toimumist kõigi parlamendierakondade esimeestega ja usun, et Jüri Ratas suudab moodustada tugeva ja teotahtelise valitsuse," ütles Kaljulaid ERR-ile.

Kaljulaid usub, et Ratase moodustatav valitsus jätkab liini, milles Eesti välis- ja julgeolekupoliitika ei muutu.

Jüri Ratas tänas presidenti usalduse eest.

"Me moodustame valitsuse, mis teenib Eestimaad," ütles Ratas.

Uus võimuliit lubab lasterikka pere toetuse tõsta 300 euroni kuus

Keskerakonna juhtimisel sündiv uus valitsusliit lubab tõsta lasterikka ehk 3-6 lapsega pere toetuse 300 euroni kuus ja kustutada ka raske puudega laste vanemate õppelaenud.

"Rakendame emapensioni, et väärtustada lapsi kasvatavaid vanemaid" lubab uus koalitsioon valitsusliidu baasdokumendis. "Loome vanemapuhkuste ja hüvitiste süsteemi, mis on piisavalt paindlik, pakub vanematele erinevaid valikuvõimalusi, toetab vanemate osalust tööturul ja laste kasvatamise jagamist vanemate vahel. Fikseerime vanemahüvitise ülempiiri."

Kavas on ka suurendada riikliku pensioni baasosa ja vähendada palgakomponendi osakaalu – eesmärgiga kujundada pensioni esimesest sambast solidaarsem ja võrdsem sissetulek eakatele.

"Viime läbi pensionireformi, mis arvestab Eesti tööealiste inimeste vähenemist ning vanemaealiste arvu kasvu. Tulevikus seome pensioniea oodatava keskmise elueaga, võimaldame valida endale sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või pensioni maksmise peatada," seisab loodava koalitsiooni aluspõhimõtete dokumendis.

Uus võimuliit lubab ka eripensionites selguse tagada ja võimaldada kõikidele ligipääsu teisele pensionisambale.

"Vähendame omastehooldajate koormust, võttes arvesse hoolduskoormuse rakkerühma ettepanekuid. Taastame 250-eurose matusetoetuse kõigile, suunates vastavad vahendid kohalikele omavalitsustele.

Tagame Eesti inimestele arstiabi parema kättesaadavuse ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse. Astume samme Haigekassa kulude tõhustamiseks ja tulude suurendamiseks muudest allikatest," sätestab dokument.

Samas ei ole kavas vähendada sotsiaalmaksus 13-protsendilist ravikindlustuse osa.

Küll aga plaanitakse suuremas määras hüvitada kõrgendatud ravivajadustega inimeste ravimikulud, toetada esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavuse edasist parandamist ja rahastada emakakaelavähi vastast vaktsineerimist.

"Võimaldame töötajate terviseedendamise soodustamiseks ettevõtetel kuni 100 euro ulatuses kvartalis katta töötajate tervise parandamisega seotud kulusid. Töötame välja tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks investeerime E-tervise lahendustesse ning viime läbi personaalmeditsiini pilootprojekti," lubab uus koalitsioon.

Uus valitsusliit lubab enda eesmärgiks seada alkoholitarbimise vähendamise ja sellest tulenevad tervisekahjud. Alkoholimüügile ja -reklaamile on kavas rakendada täiendavad piirangud.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD