Talvepealinna Otepääle saabus teisipäeval jõulupuu, milleks on hõbenulg.

Otepää vallavalitsuse kommunaalteenistuse juhataja Urmas Kuldmaa ütles, et hõbenulg on oma struktuurilt kaharam, kui tavaline kuusk. „Linnapildis on hõbenulg kindlasti uhkema välimusega, kui kuusk,“ märkis Kuldmaa linna pressiesindaja vahendusel. „Nulgu on samas jälle keerulisem transportida, kuna see on hapram,“ lisas Kuldmaa.

Hõbenulg on pärit Otepää elanike Lea ja Arno Selge koduaiast ning see on 13 meetrit pikk.

Jõulupuul süttivad tuled 27. novembril, esimesel advendil, mil Otepää Keskväljakul toimub pidulik advendiküünalde süütamine kell 15.34.

Üritusel laulavad Helen Kirsi ja Geir Kudu, tantsivad Otepää linetantsijad. Advendiküünla süütavad EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa ja Otepää valla juhid. Kell 16.00 on Otepää Kultuurikeskuses advendikontsert, kus esineb kitarril Priit Peterson.

Otepää saab talvepealinnaks 21.detsembril, mil kell 12.44 algab astronoomiline talv.

Südamearstid hoiatavad, et kuna ravi kättesaadavus väheneb veelgi, siis 2017. aastal saavad nad ravida vaid erakorralisi haigeid

"Käes on aeg järgmise aasta haigekassa lepingute läbirääkimiseks. Eesti Kardioloogide Selts on püüdnud haigekassaga ravimahtude, samuti ka hinnakirja osas läbi rääkida, kuid kahjuks ei ole see vilja kandnud. Kuna otsesuhtlus haigekassaga on olnud südamehaiguste ravireeglite koostamisel ekspertide arvamusi ja kaasaegseid seisukohti ignoreeriv, siis peame oma kohuseks avalikkust hoiatada," seisab südamearstide pöördumises.

Eesti Kardioloogide Selts hoiatab, et haigekassa kavandatav kahe miljoni euro suurune südamehaiguste raviks ettenähtud raha vähendamine halvab ravi kättesaadavust väga olulisel määral.

"Haigekassa kärpis 2016. aastal südamehaigete raviraha kolme miljoni euro võrra ning järgmisel aastal on plaanis veel kahe miljoni euro suurune kärbe. Sel aastal on kaks suurimat kardioloogiakeskust pidanud suuremast osast plaanilisest ravist juba loobuma, sest olemasoleva rahaga saame aidata vaid erakorralist arstiabi vajavaid haigeid. Tehtud otsuste tõttu kannatavad kõige enam südame- ja veresoonkonna haigusi põdevad patsiendid - see haiguste rühm on suurim haigestumise ja surma põhjustaja Eestis -, kellele me alates 2016. aastast ei suuda ravi tagada varasemate aastate tasemel," seisab pöördumises.

Südamearstid juhivad tähelepanu, et siiani on haigekassa poolt katmata mitmed väga olulised teenused nagu infarktihaigete invasiivse ravi ööpäevaringne valveteenistus, ehhokardiograafi ööpäevaringne valveteenistus, ööpäevaringne EMO konsultandi valveteenistus, üks kardioloog kuue intensiivravi patsiendi kohta, rütmihäirete kompleksablatsioon, südame veresoonte komplekslaiendamine, südame veresoontesisene piltdiagnostika ja nii edasi.

"Uue kärpega kaob ära ka südamepuudulikkust ravivate stimulaatorite paigaldusteenus. Kõiki neid teenuseid on haiglad kompenseerinud senini teiste teenuste arvelt. Planeeritava kärpe jõustumisel on Eesti esimene riik Euroopas, kus infarktiravi sõltub kellaajast, see tähendab, et see ei ole kättesaadav ööpäevaringselt," lisavad südamearstid.

President Kersti Kaljulaid nimetab Jüri Ratase juhitava valitsuse teisipäeval ametisse.

Kaljulaid kohtub teisipäeval kell 16.30 presidendi kantseleis Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu moodustatud uue valitsuse ministritega ja nimetab Jüri Ratase juhitava valitsuse ametisse.

Kolmapäeval annab uus valitsus riigikogus ametivande, mille järel vabastab president Kaljulaid ametist Taavi Rõivase juhitud valitsuse.

Riigikogu toetas esmaspäeval peetud hääletusel Keskerakonna esimehele Jüri Ratasele valitsuse moodustamise volituse andmist.

Ratase peaministriks saamise poolt hääletas 53 ja vastu oli 33 saadikut. Erapooletuks jäi seitse ning puudus viis riigikogu liiget. Kohal oli 96 saadikut, neist kolm ei hääletanud.

Enam kui pooltel Eesti nimestel on kodus kaks või enamat telerit, selgub uuringufirma Norstat tehtud uuringust.

Kui suurem osa inimesi kasutab telerit peamiselt teleprogrammide otsevaatamiseks, siis märkimisväärne osa ka järelvaatamiseks ning mõne muu seadme ekraanipikenduseks. Samsungi tellitud küsitluse järgi on kaks telerit kodus 41 protsendil Eesti elanikel ning enam kui kaks telerit 14 protsendil elanikest. See tähendab, et rohkem kui pool ehk 55 protsenti elanikkonnast kasutab kodus kaht telerit.

Uuringu järgi ei ole ühtki televiisorit kodus 4 protsendil vastanuist. Suurim vanuserühm, kel pole kodus ühtki televiisorit, on 18-29-aastased noored, enim telereid on üle 60-aastastel.

Peaaegu kõik küsitletutest ehk 93 protsenti kasutavad televiisorit saadete ja filmide otsevaatamiseks. Siiski on televiisor populaarne ka järelvaatamiseks, mida teeb 49 protsenti elanikkonnast. Ligikaudu veerand vastanuteks kasutab teleriekraani veel ka mõne muu seadme, näiteks arvuti ekraanipikenduseks ning veebivideote ja voogedastuste vaatamiseks. Mängukonsoole kasutab koos televiisoriga 16 protsenti Eesti elanikest. Kõige multifunktsionaalsemad inimesed on peamiselt alla 30 aasta vanad ning elavad Tallinnas, kusjuures mehed kasutavad teleriekraani erinevatel eesmärkidel rohkem kui naised.

74 protsenti vastanuid kasutab televiisorit iga päev kanalite vaatamiseks, aga ka muudeks tegevusteks nagu Youtube'i külastamiseks, videote ja piltide vaatamiseks ning mängimiseks. Televiisori tähtsus kodumajapidamises tõuseb vanusega – kui 18–29-aastaste inimeste seas kasutab televiisorit iga päev 56 protsenti, siis 30-39-aastaste seas 72 protsenti. Üle 60-aastaste inimeste suhtarv, kes televiisorit iga päev kasutad, on 88 protsenti.

Norstati ja Samsungi üle-eestilises uuringus osales 400 inimest, kes pidid küsimustele vastates analüüsima telerite kasutamise ja soetamise harjumusi.