Eesti algklassiõpilaste ranitsad on enamasti raskemad kui seaduses lubatud, selgus Eesti Õpilasesinduste Liidu eestvedamisel oktoobri keskel korraldatud kaalumiste käigus.

Kokku kaaluti 1621 ranitsat, millest 60,3 protsenti kaalusid rohkem kui seaduses sätestatud piirnorm lubab, teatas Eesti Õpilasesinduste Liidu (EÕL) avaliku poliitika valdkonna juht Dauri Paškovski kolmapäeval BNS-ile.

Tänavune keskmise koolikoti raskus oli 3,56 kilogrammi, sellest õppematerjalide keskmine kaal oli 2,7 kilogrammi ning tühja koti raskus jäi poole kuni pooleteise kilo vahemikku.

Kõige parem olukord on 1. klasside seas, kus keskmise ranitsa raskus on 2,85 kilogrammi ehk jääb normi piiridesse. 35,3 protsenti ranitsatest kaaluvad lubatust rohkem. Seevastu 2. klasside õpilaste koolikottide keskmine oli pisut üle lubatu - 3,28 kilogrammi ning üle poole kaalutud kottidest ehk 54,3 protsenti ei jäänud normi piiri. 3. klasside keskmine ranits kaalus 3,76 kilogrammi ja 77,1 protsenti kottidest ei olnud lubatud raskuses. Kõige kriitilisem olukord on aga 4. klassides, kus 81,6 protsenti ranitsatest ületas seadusest tuleneva lubatud raskuse. 4. klassi õpilase keskmine koolikott kaalub 4,6 kilogrammi, mis ületab normi 1,1 kilogrammiga.

Vastavalt sotsiaalministri määrusele, mis sätestab tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele, tohib 1.-3. klassis õppetööks vajaminevate asjadega täidetud ranits kaaluda kuni 3 kilogrammi, 4.-6. klassis on lubatud kaaluks 3,5 kilogrammi.

Kui 2014. ja 2015. aasta tulemusi võrreldes võis märgata muutust paremuse poole, siis 2016. aasta tulemusi vaadates pole suuri muutuseid postitiivses ega ka negatiivses suunas, tunnistas Paškovski. 2014. aastal kaalus algklassi õpilase koolikott keskmiselt 3,6 kilogrammi ning 65 protsenti kaalutud ranitsatest ületas lubatud raskuse. 2015. aasta tulemuste põhjal kaalus keskmine koolikott 3,5 kilogrammi ja 60 protsenti kottidest ületas lubatud raskuse.

“Selle aasta koolikottide kaalumiste tulemusi vaadates pole kahjuks midagi positiivset ning olukord ei ole endiselt kiita. Küll aga rõõmustab see, et ühendust võtsid paljud lapsevanemad, keda teema puudutas ning kellele meie ettevõtmine korda läks ja kes omal käel ranitsate kaalumisi koolides läbi viisid," ütles Paškovski. "Lisaks võtsid Õpilasliiduga ühendust ka sellel aastal kampaaniast välja jäänud koolid, kes näitasid üles huvi nende koolis samuti kaalumist läbi viima. Need koolid, kes soovi avaldasid, on kindlasti järgmise aasta kampaania koolide nimekirjas," lubas Paškovski.

Õpilasesinduste Liit soovitab olukorra parandamiseks otsida kokkuleppeid aineõpetajatega, et õpilane kannaks õppevahendeid kodust kooli ja koolist koju vajaduspõhiselt. Hea oleks, kui klassiruumis oleks õpilastele võimaldatud riiul, kus neil oleks võimalik oma õpikuid või töövihikuid hoida, kui neid parasjagu õppetööks vaja ei lähe. Oluline on ka lapsevanemate tähelepanu, et laps ei kannaks endaga koolis kaasas ebavajalikke asju.

Teise lahendusena pakub liit välja sobiliku tunniplaani koostamise, mis võimaluse korral reguleeriks koolipäeva selliselt, et igaks ainetunniks ei ole vaja võtta kaasa erineva aine õppevahendeid, vaid et kahe ainetunni jooksul õpitakse ühte õppeainet.

Kolmas lahendus oleks õppetöö korraldamine interaktiivsete vahenditega, tehes rühmatöid, simulatsioone või kasutades muid õppemeetodeid, mis ei vaja ilmtingimata õpilaste kaasavõetud materjale. See vähendaks raske ranitsa ohtu ning hoiaks ära ka stressi, kurnatuse ja koolirõõmu langemise, kuna õppekavad ja materjalid on mahukad.

"Järgmistel kohtumistel haridus- ja teadusministeeriumiga plaanime välja tuua kolme aasta ranitsate kaalumiste tulemused ning otsida probleemile parimaid võimalikke lahendusi, kaasates kindlasti erinevaid osapooli ja huvigruppe," märkis Õpilasliidu avaliku poliitika juht Paškovski.

Eesti Õpilasesinduste Liit on vabatahtlik demokraatlik ühendus, mis ühendab Eesti üld-­, kutse- ja erihariduskoolide õpilasesindusi. Eesti Õpilasesinduste Liit on suurim esindusorganisatsioon Eestis, esindades oma liikmete kaudu üle 90 000 õpilase.

Rahvusvaheline organisatsioon Transparency International avaldas kolmapäeval 42 Euroopa ja Kesk-Aasia riiki hõlmava ja 60 000 inimese küsitlemisele rajatud avaliku arvamuse uuringu „Rahvas ja korruptsioon: Euroopa ja Kesk-Aasia. Üleilmne korruptsioonibaromeeter” tulemused, mille kohaselt on Eesti suhteliselt madala korruptsiooniga riik.

Korruptsioonibaromeetri uuring viidi esmakordselt läbi 2003. aastal ning alates 2013. aastast on andmeid kogutud ka Eesti kohta ja tulemused võimaldavad neid võrrelda teiste riikide vastavate näitajatega, teatas Ühing Korruptsioonivaba Eesti BNS-ile.

Uuringust nähtub, et ülemaailmselt on korruptsioon jätkuvalt tõsine probleem - kolmandik vastanutest peab korruptsiooni oma riigis üheks tõsisemaks probleemiks ja 53 protsento küsitletutest leiab, et riigijuhid ei saa avaliku sektori korruptsiooniga võitlemisel hakkama.

Iga kuues majapidamine on viimase aasta jooksul maksnud altkäemaksu, milles võib näha olukorra paranemist võrreldes 2013. aasta tulemustega, mil altkäemaksu oli maksnud pea iga neljas majapidamine. Samas leiab kolmandik küsitletutest, et korruptsioon on nende riigi jaoks üks olulisematest väljakutsetest.

30 protsenti vastanutest ei anna korruptsioonist teada, kuna kardavad teatamisega kaasnevaid tagajärgi. 40 protsenti küsitletutest, kes oli korruptsioonist teatanud tõdeski, et korruptsioonist teatamine põhjustas tagakiusamist.

Uuringu tulemused kinnitavad, et korruptsioon on Euroopas ja Kesk-Aasia piirkonnas oluline probleem. “Paljudes Euroopa Liidu riikides täheldavad kodanikud, et riigijuhid manipuleerivad kehtiva süsteemiga omakasu eesmärgil ja riigijuhid ei pinguta korruptsiooni vastu võitlemisel piisavalt,” sõnas Transparency Internationali juht José Ugaz.

Eesti osas kinnitab uuring korruptsiooni suhteliselt madalat taset ülemaailmses võrdluses - viimase 12 kuu jooksul on altkäemaksu maksnud viis protsenti küsitletutest. Samal ajal leiab Eestis ligi 43 protsenti vastanutest, et mõningaid parlamendi liikmeid võib pidada korrumpeerunuks ning 38 protsenti vastanutest leiab, et Eesti riigivõimukorruptsioonivastane tegevus on olnud kehv või väga kehv.

“27 protsenti vastanutest ei oska riigijuhtide korruptsioonivastase tegevuse kohta hinnangut anda, kuna pole teemast piisavalt kuulnud," ütles ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Anni Jatsa. "See on oluline signaal kõikidele korruptsioonivastase tegevusega tegelevatele institutsioonidele, et avalikkus tunneks, et riik tegeleb inimeste jaoks olulise probleemiga."

Ühingu Korruptsioonivaba Eesti hinnangul on korruptsioonitaseme alandamiseks vaja avalikkuse võimalikult laia ja igakülgset kaasamist korruptsioonivastastesse tegevustesse. Samuti on vaja tegelda korruptsioonivastaste hoiakute kujundamisega, kuna igaüheisiklik panus mängib suurt rolli.

„Eestis peavad korruptsioonist teatamist sotsiaalselt vastuvõetavaks vaid 33 protsenti küsitletutest, kui näiteks Rootsis on vastav näitaja 70,” ütles Jatsa. “Seda enam on positiivne, et inimeste usk oma võimalusse olukorda mõjutada on oluliselt kasvanud. Kui 2013. aastal nägid vaid 39 protsenti vastanutest võimalust korruptsioonivastast tegevust mõjutada, siis täna on sama meelt 52 protsenti küsitletuist.”

Ühing Korruptsioonivaba Eesti on ühe tegevussuunana rõhutanud korruptsioonist teatajate kaitse vajadust. Pole selge, kui efektiivne on Eestis väärkäitumisest teatajate kaitse regulatsioon, kuna asutusesisesest korruptsioonist teavitamise juhtumeid on väga vähe teada. Sellest tulenevalt on ühing aidanud organisatsioonidel korruptsioonist teatamise mehhanisme välja töötada, et aidata asutustel korruptsiooni vastu võidelda nii, et töötajad ei satuks hiljem tagakiusamise alla.

Ühing Korruptsioonivaba Eesti on avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing, mille eesmärgiks on korruptsiooni vastu võitlemine ning läbipaistvuse suurendamine ühiskonnas ning Transparency Internationali esindaja rolli täitmine Eestis.