Teisipäevaks jõuab madalrõhkkond Venemaale ja Eestis teeb ilma selle loodeserv. Lumesadu ja tuisk jätkuvad, päeval on sadu tihedam ja tuisk tugevam Põhja-Eestis. Sisemaal on nii tuul kui sadu nõrk. Põhja-Eestis on oodatav lumelisa 5-10 sentimeetrit. Öösel puhub kirde- ja idatuultuul 5-10, põhja- ja looderannikul kuni 15, puhanguti 20 m/s, päeva peale jääb tuul nõrgemaks. Külma on öösel 2-8, päeval 1-6 kraadi.

Kolmapäeval jääme väheaktiivsesse madalrõhuvööndisse. Mitmel pool sajab vähest lund, saarte rannikul kohati võimalik ka lörts. Puhub nõrk ida- ja kagutuul. Külma on öösel 5-12, sisemaal langeb kohati 15 külmakraadini. Päeval tuleb külma 2-7 kraadi, saarte rannikul on temperatuur nii öösel kui ka päeval kohati 0 kraadi lähedal.

Neljapäeval suureneb Eesti kohal põhjapoolse kõrgrõhuala mõju. Rannikualadel võib kohati veidi sadada, peamiselt lund ja lörtsi. Puhub nõrk, rannikul veidi tugevam idakaare tuul. Külma on öösel 5-12, sisemaal langeb kohati 15 külmakraadini, päeval on temperatuur 0 kuni -6 kraadi.  

Reedel ja laupäeval jääb Eesti kõrgrõhuala lõunaserva. Kohati sajab vähest lund, vaid rannikul võib sadu olla ajuti veidi tugevam. Puhub nõrk idakaare tuul. Külma on öösel 3-10, kohati kuni 13 kraadi, päeval tuleb külma 2-8 kraadi.  

Pühapäeval on Eesti Venemaale liikunud kõrgrõhuala edelaservas. Sajuvõimalus on peamiselt rannikualadel. Tuul puhub idast ja kagust ning on nõrk. Külma on öösel 4-10, kohati 13 kraadi, päeval tuleb külma 2-6 kraadi.  

Esmaspäeval jääb Eesti kõrgrõhuala lääneserva. Kohati võib veidi lund sadada. Tuul puhub jätkuvalt idast ja kagust ning on nõrk. Külma on öösel 4-13 kraadi, pikemate selgimiste korral võib temperatuur mõnel pool langeda 18 külmakraadini. Päeval tuleb külma 4-9 kraadi, Liivi lahe saarte rannikul on ilm pehmem.

Päästeameti Lõuna päästekeskuse inspektorid käivad reididel Lõuna-Eesti meelelahutusasutustes ja toitlustusettevõtetes, et kontrollida, kuidas külastajate ohutuse tagamiseks tuleohutusnõudeid täidetakse.

Varasemad kontrollid on leidnud kõige rohkem puudujääke evakuatsiooniteede vabana hoidmises, teatas Lõuna päästekeskus BNS-ile. Takistatud väljapääs tähendab, et tuleõnnetuse korral ei saa inimesed hoonest piisavalt kiiresti lahkuda ja nende elud satuvad ohtu.

„Tuleohutusnõuete järgimine, sealhulgas evakuatsiooniteede vaba läbipääsu tagamine, on ettevõtjate igapäevane kohustus, mida tuleb enda ja külastajate ohutuse tagamiseks täita kogu aeg,“ ütles Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalvebüroo juhataja Viljar Schmidt. „Kõiki rikkumisi võtavad inspektorid täie tõsidusega ning korduvatele rikkujatele kasvavad ka trahvisummad.“

Päästeameti järelevalveinspektorid korraldavad reide meelelahutusasutustesse regulaarselt, et ettevõtjad panustaksid külastajate ohutuse tagamisse maksimaalselt.

Inspektorite teravdatud tähelepanu all on Evakuatsiooniteede olemasolu, tähistus, ohutu läbitavus ja evakuatsioonivalgustuse korrasolek. Lisaks kontrollivad inspektorid tuletõkkeuste automaatset sulgumist ja suletuna püsimist, tulekustutite hulga piisavust, õiget paigutust ja korrashoidu. Inspektorid kontrollivad ka tulekahjusignalisatsiooni dokumentatsiooni korrasolekut, töötajate teadmisi ohu korral tegutsemisest, tuleohutuspaigaldiste asukohast ning nende kasutamisest ja vastava koolituse varasemat läbimist.

President Kersti Kaljulaid tegi ettepaneku pidada tuleva aasta Võidupüha paraad Lääne-Virumaal Rakveres.

Kaitseliidu pressiesindaja major Tanel Rütman ütles BNS-ile, et Kaitseliit kui paraadi peakorraldaja hakkab koos Rakvere linnavalitsuse, Lääne-Viru maavalitsuse ja teiste asjaomaste struktuuridega õige pea tegema ettevalmistusi paraadi läbiviimiseks.

Tänavu toimus Võidupüha paraadi Võrus, paraadiks rivistus üles 700 Lõuna-Eesti malevate kaitseliitlast ja liitlassõdurit.

Eesti perearstid ei suuda patsientide füsioterapeudi, psühholoogi ja logopeedi juurde saatmiseks mõeldud teraapiafondi raha ära kulutada, kirjutab Eesti Päevaleht.

Mullu kasutati haigekassa andmeil teraapiafondist ära ainult veerand. Tänavu on olukord muutunud, kuid endiselt on maakondi, kus teraapiafondi rahast on ära kasutatud kõigest kümnendik.

Haigekassa loodud teraapiafond hakkas toimima möödunud aasta algusest ja selle abiga saab perearst suunata patsiente psühhoteraapiasse, logopeedi juurde ja füsioteraapiasse niimoodi, et patsient peab maksma ainult väikese visiiditasu. Teraapiafond moodustab kolm protsenti perearsti pearahast. Haigekassa andmeil on eeldatav perearsti pearaha summa nimistu kohta sel aastal keskmiselt 76 350 eurot ehk ühe arsti teraapiafondis on keskmiselt umbes 2300 eurot.

Möödunud aastal, teraapiafondi esimesel tegevusaastal kasutas seda 282 perearstikeskust või üksinda tegutsevat perearsti 470-st ehk ainult veidi üle poolte. Tänavu üheksa kuuga aga 373 perearstikeskust ehk ligi 80 protsenti kõigist perearstidest ja kulutatud summad on juba pea kahekordistunud. Sellegipoolest näitavad arvud, et praeguse seisuga on fondi kasutatud parimalgi juhul nii-öelda poole võimsusega. Pärnumaal ja Lääne-Virumaal on kasutatud 55-65 protsenti võimalikust rahast, igal pool mujal Eestis alla poole. Alla viiendiku võimalikust rahast on kasutatud Võrumaal, Saaremaal, Järvamaal ja Hiiumaal.

"Esimene asi, mille taha perearstid takerduvad, on see, et kõikidel spetsialistidel peab olema tegevusluba ja ka kutsetunnistus. Ehk et kliinilise psühholoogi juurde saab suunata vaid sinna, kus selline spetsialist olemas on," kommenteeris perearstide seltsi juhatuse liige Ruth Kalda. "Seetõttu aga on ka spetsialistide kättesaadavus eri maakondades väga erinev ja mõnes piirkonnas ilmselt polegi. Patsient ei pruugi aga olla võimeline ühest Eesti piirkonnast teise sõitma. Sama probleem on ka teiste spetsialistidega," lisas Kalda.

Teine probleem seisneb Kalda sõnul liigses bürokraatias. Selleks et suunata patsient psühholoogi või füsioterapeudi juurde, peab perearst teenust osutava asutusega sõlmima eraldi lepingu. Kui patsient suunatakse teenusele, peab olema saatekirjale märgitud ka see, kui palju seansse tellitakse. See tekitab segadust, sest teraapia mahu plaanib ju kliiniline psühholoog, füsioterapeut või logopeed koos patsiendiga, hinnates tema seisundit esimesel vastuvõtul ja uuringul.

Kolmas probleem on tagasiside saamises, sest neil, kes pole kliinilise eriala esindajad, ei ole ka ligipääsu digiloole. Seetõttu saadetakse tagasiside perearstidele kas e-postiga krüpteeritult või tavaposti teel tähitult. Alles pärast seda saab perearst raviarvele vastavad teenusekoodid kirjutada ja raha haigekassalt tagasi saada.

Eesti Füsioterapeutide Liidu juhatuse liikme Kadri Engeli sõnul toimibki teraapiafond paremini seal, kus on teadlikumad perearstid ja leidub ka spetsialiste. "Kindlasti on mõnede perearstide teadlikkus madalam ja ka see, et süsteem on uus, võib põhjustada raskusi," oletas ta. Teraapiafondi kasutamine tähendab lisategemisi ka füsioterapeudile: perearstiga tuleb läbi rääkida nii plaanitava teenuse maht, arvete ja info vahetamise kord kui ka muud üksikasjad.