Eesti idapiiri väljaehitamisest neljapäeval valitsuses ülevaate teinud siseminister Hanno Pevkuri sõnul on puhastamata veel vaid 10 kilomeetrit piiririba.

„Oleme seadnud endale ambitsioonika eesmärgi ehitada Eesti ja Vene vaheline piiritaristu välja Eesti 100. sünnipäeva-aasta lõpuks. Mõistagi on suur osa tegevustest veel pooleli või ees, kuid kõik osapooled annavad endast parima, et piir soovitud tähtajaks valmiks,“ ütles Pevkur. „Oluline on üle korrata, et meil saab olema maismaapiiril korralik tähistus ja tipptasemel elektrooniline valve, Peipsi järvistul ning Narva jõel kõik vajalik veepiiri märgistamiseks, ehk meie soov on rajada Euroopa ja miks mitte maailma kaasaegseim piir," lisas minister.

Käesoleval aastal on suures osas tegeletud idapiiri projekteerimise ning väljaehitamise ettevalmistustöödega ja alustatud ehitustööde esimese etapiga. Selle käigus on välja ehitatud Eesti, Läti ja Venemaa piiri kolmikpunkt Võrumaal Misso valda Pedetsi jõe kaldale ning idapiirile on paigaldatud 23 piiriposti. Narva jõe kaldal ja väikesaartel on maastikul eeltähistatud 144 piiriposti asukohad. Veel selle aasta jooksul alustatakse piirile hoiatusmärkide paigaldamist.

Piiririba puhastamine on valdavalt lõpetatud, puhastamata on veel vaid üle 10 kilomeetrit piiririba. Üheks tõrgete peamiseks põhjuseks on olnud viimase kahe aasta soe talv, mis oluliselt aeglustas piiririba puhastustöid. Samuti kulus planeeritust kauem aega maade võõrandamisega seonduvad probleemide lahendamisele.

Pevkuri sõnul on selle aasta jooksul ära tehtud väga palju tööd, mille lõpptulemust näeb alles aasta või kahe pärast: alustades Narva veehoidla ja Peipsi järvistu piirirežiimi alale ujuvmärkide soetamise hankest ning lõpetades 135 kilomeetrisele maismaapiirile seire- ja valvesüsteemi projekteerimise ning valve korraldamise infosüsteemi KILP arendamisega.

„Kui keegi arvab, et piiri väljaehitamine on üksnes piiripostide paigaldamine, siis toon veel ühe näite, mis kirjeldab ilmekalt tööde ulatust – kuna piirile jääb ka üks tehisjärv, siis ehitustööde käigus paisjärv puhastatakse ja renoveeritakse järve tamm, mis parandab kohalikku keskkonnaseisundit oluliselt,“ lausus siseminister Pevkur.

Valitsus otsustas neljapäeval toimunud kabinetinõupidamisel siduda 2027. aastast pensioniea oodatava elueaga ja võimaldada inimestel ise valida, millal pensionile jääda.

"Arvestatav pensioni suuruse mõjutaja on tööealiste inimeste arv ja nende makstud sotsiaalmaks. Praegune süsteem ei ole rahvastikutrende arvestades jätkusuutlik ja lisaks premeerib aktiivsest tööelust varasemat lahkumist," ütles peaminister Taavi Rõivas pressiteate vahendusel.

Selleks, et pensionisüsteem oleks kooskõlas demograafiliste arengutega ning rahvaarvu vähenedes oleks võimalik maksta praegusega samaväärseid pensione, otsustas valitsus siduda riiklik vanaduspensioniiga alates 2027. aastast oodatava elueaga.

Koos pensioniea tõusuga otsustati muuta pensionisüsteem ka paindlikumaks. Inimesed saavad tulevikus valida endale ise sobivaima aja pensionile minekuks, võtta pensioni välja osaliselt või oma pensioni maksmine soovi korral peatada ilma, et nad kokkuvõttes rahaliselt kaotaksid.

Valitsuses lepiti kokku, et sotsiaalministeerium koostöös rahandusministeeriumiga koostavad vastavalt valitsuse otsustele riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse ja esitavad selle valitsusele 2017. aasta esimeses pooles.

Sotsiaalministeeriumi poolt valitsusele esitatud kava kohaselt võiks pensioniiga olla 2027. aastal 65 aastat ja 1 kuu, 2037. aastal 66 aastat, 2047. aastal 67 aastat ja 2057. aastal 68 aastat ja neli kuud.

Valitsus kiitus neljapäeval täiendava päevakorrapunktina heaks ja saadab parlamendile justiitsministri esitatud karistusseadustiku muutmise eelnõu, mille kohaselt suurenevad karistused sõiduki korduva joobes juhtimise eest.

Senine regulatsioon ei ole olnud uute liiklusalaste kuritegude ärahoidmisel piisavalt efektiivne ning hoolimata korduvatest kriminaalkaristustest jätkavad juhid uute rikkumiste toimepanemist.

Eelnõuga soovitakse tagada suure riskiga korduvrikkujate suhtes mõjusam reageering.

Eestis saab sotsiaalministeeriumi andmeil Euroopa Liidu (EL) toiduabi umbes 35 000 inimest aastas.

Koos omafinantseeringuga on Eestil aastani 2020 kasutada kokku ligi 8,9 miljonit eurot toiduabi jagamiseks, mida toetab Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks, ütles sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Merle Ploompuu BNS-ile. Kuni 2020. aastani jagatakse toiduabi kaks korda aastas ja potentsiaalseid abisaajaid on Ploompuu sõnul prognoositud aastas 35 000 inimest.

"Iga aasta lõpus määratakse, millal järgmisel aastal toiduabi jagatakse ning mis kuudel toimetulekutoetust taotlenud inimesed toiduabi saavad," ütles Ploompuu. "Toiduabi saamise kriteeriumid on üle Eesti kõigile võrdsed. Õigus toiduabile on toimetulekutoetuse taotlejatel, kes vastavad toetuse saaja tingimustele või kelle sissetulek pärast eluasemekulude maha arvamist ei ületa kehtestatud toimetulekupiiri enam kui 15 protsenti," lisas ta. Samuti saavad Ploompuu sõnul toiduabi kodutute öömajades viibivad elukohata inimesed ja vajaduspõhise peretoetuse saajad.

Toiduabi jagamine praegu käib ning täpsed kuupäevad on piirkondlikult erinevad ja infot saab kas sotsiaaltöötajalt või kohaliku toidupanga esindajalt. Põhiline toiduabi jagamine toimub umbes kahe kuu jooksul. Toidupaki kaal on umbes 15 kg ja selles on tatart, jahu, riisi, rosinaid, õli, suhkrut, veise- ja kanalihakonserve, sprotte, seljanka purgisuppi, šokolaadi, müslit ja kohvi.