Riigikogus oli kolmapäeval esimesel lugemisel eelnõu, millega muutub sügava puudega laste vanematele lapsehoiuteenus kättesaadavamaks, riik suurendab toetust ühe miljoni euro võrra.

Eelnõuga antakse puudega lapse hoiuteenuse korraldamine kohalikule omavalitsusele, kes teavad oma kogukonna laste ja perede vajadusi kõige paremini, ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Helmen Kütt. “Need lapsed ja nende pered vajavad riigilt senisest suuremat tuge, nende perede sissetulekud on piiratud kuna sügava puudega lapse kõrvalt on vanemal eriti keeruline tööl käia,” lisas ta.

Eelnõuga antakse raske ja sügava puudega lapse hoiuteenuse korraldamine maavalitsustelt üle kohalikele omavalitsustele ning eraldatakse riigieelarvest sügava puudega laste vanemate toetamiseks täiendavalt üks miljon eurot. Tulevikus jõuab raha omavalitsusteni läbi toetusfondi.

Riigikogu avaldas kolmapäeval umbusaldust peaminister Taavi Rõivasele, mis tähendab kogu valitsuse tagasiastumist.

Keskerakonna, Vabaerakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni liikmete algatatud umbusalduse avaldamise poolt hääletas 63 saadikut. Umbusalduse vastu hääletas 28 ja erapooletuid ei olnud.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson põhjendas oma kõnes umbusaldusavaldust seisakuga, mille Rõivase valitsus on kaasa toonud.

Vabaerakonna juhi Andres Herkeli sõnul on Reformierakonna ideed ajale jalgu jäänud. Tema sõnul ei tuleks Reformierakonna juttu vasakpöördest võtta tõsisemalt kui kunagist juttu Euroopa viie rikkaima riigi hulka jõudmist. "Jedinaja Rossija (Venemaa võimupartei Ühtne Venemaa) on teie kauge sugulane. Hindamatut abi on teile osutanud Edgar Savisaar," rääkis Herkel. Tema hinnangul on olnud Rõivase valitsus algusest peale olnud valesti kokku pandud.

Martin Helme sõnul on Rõivas ja Reformierakond tekitanud müüdi ning jäänud seda valitsuses istudes ka ise uskuma. "Tegelikult te ju saate aru, mis on etteheited teile," rääkis Helme. Ta nimetas etteheidetena korruptsiooni, upsakust ja väitis, et Reformierakond on valitsemisest väsinud.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Urve Tiidus tõdes oma kõnes olukorda kirjeldades, et "ega vägisi armsaks ei tee" ning kritiseeris taas võimalikku uut valitsust.

Reformierakonna esimehe Taavi Rõivase juhitud teine koalitsioonivalitsus koos Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liiduga alustas tööd 9. aprillil 2015 pärast riigikogu valimisi. Rõivas sai esimest korda peaministriks 26. märtsil 2014.

President Kersti Kaljulaid õnnitles Ameerika Ühendriikide vabariiklaste presidendikandidaat Donald Trumpi presidendivalimise võidu puhul ning kinnitas, et Eesti ja USA head liitlassuhted jätkuvad.

“Õnnitlen teid Ameerika Ühendriikide presidendiks valimise puhul ning soovin edu uues ametis," kirjutas Kaljulaid õnnitluskirjas presidendi kantselei teatel

Eesti riigipea sõnul iseloomustab Eesti suhet Ameerika Ühendriikidega suurepärane koostöö paljudes erinevates valdkondades, sealhulgas kaitse- ja küberjulgeolekut puudutavas.

"USA on olnud ja jääb ka edaspidi Eestile üheks olulisemaks liitlaseks ja partneriks. Olen kindel, et teie juhtimisel jätkub senine tugev atlandiülene koostöö USA ja Euroopa vahel," kirjutas Kaljulaid.

Keskmine Eesti isa on oma sookaaslastest, kellel lapsi ei ole, tervem, haritum ja rohkem tööga hõivatud, selgub statistikaameti blogis koostatud ülevaatest.

"Statistiline pilt isast viib sama tulemuseni, mida enamik lapsi juba varakult teab — isa ei ole tavaline mees – ta on töökam, targem ja tublim!" kirjutab blogis statistikaameti peaanalüütik Eve Telpt.

Võrreldes 25–49-aastaseid isasid, selgub, et nad erinevad ülejäänud sama vanuserühma meestest mitme näitaja poolest. Nad on sagedamini abielus, osalevad aktiivsemalt tööturul, nende haridustase ja võõrkeeleoskus on parem ning neil esineb vähem igapäevategevusi piiravaid pikaajalisi terviseprobleeme, seisab statistikaameti ülevaatest.

Nii on alaealiste laste isad tööga hõivatud 85 protsendi ulatuses, alaealiste lasteta meeste puhul on see näitaja 67 protsenti. Töötuid on isade seas 7 protsenti, ilma lasteta meeste seas 11 protsenti.

Isade seas on kõrgharidusega mehi 32 protsenti, ilma lasteta sama vanade meeste hulgas 26 protsenti.

Alaealiste laste isadest oskab mõnda võõrkeelt 81 protsenti, lastetutest meestest valdab mõnda võõrkeelt 74 protsenti.

Lastega meestest esineb igapäevategevusi piiravaid pikaajalisi terviseprobleeme 16 protsendil, lasteta meeste seas on selliste osakaal 23 protsenti.

Lihtsustatult on vähemalt ühe alla 18-aastase lapsega koos elav isa keskmiselt 38-aastane, neist 57 protsenti on abielus, 40 protsenti vabaabielus ja 3 protsenti üksikisad. 52 protsendil on perekonnas üks alaealine laps, 37 protsendil kaks ja 11 protsendil vähemalt kolm last.

Isadest 73,5 protsenti on eestlased, 21,5 protsenti venelased ja 5 protsenti muust rahvusest. Isadest 59 protsenti elab linnas ja 41 protsenti maal.

32 protsendil on kõrgharidus, 51 protsendil kesk-, kutsekesk- või keskeriharidus ning 17 protsendil põhi-, kutse- või madalam haridus.

Ülevaade on koostatud 2011. aasta rahvaloenduse andmete põhjal ning selles on arvesse võetud isaga perekondi, keda loendatute seas oli ligikaudu 110 800. "Tegelikkuses on isasid loomulikult palju rohkem, kuid paraku ei ole meil nende kõigi kohta teavet. Seetõttu jäävad analüüsist kõrvale kõik täisealiste laste isad ja samuti need alaealiste laste isad, kes ei ela lastega koos," märgitakse blogis.

Isadepäeva tähistatakse novembri teisel pühapäeval, tänavu on see 13. novembril. Isadepäev on Eestis ka lipupäev.