PILDIGALERII Võrumaal Nursipalus reedel peetud Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema käekella laskmise võistluse võitis nooremleitnant Even Hurt.

Kella juba esimeses voorus saja meetri kauguselt tabanud nooremleitnant Hurt peab enda edu saladuseks varasemat laskevõistlustel osalemist, edastas kaitseväe peastaap. Võitja sai vastavalt traditsioonile täpse lasu eest auhinnaks uue käekella, mida ta enda sõnul hakkab uhkusega kandma. "Sellel kellal on minu jaoks eriline tähendus," ütles nooremleitnant Hurt.

Laskevõistlusest võivad osa võtta Kuperjanovi pataljoni tegevväelased. Võistluste käigus on kõikidel laskjatel võimalik lasta üks lask automaadist 100 meetri kaugusele kinnitatud kella pihta. Hurt sai võimaluse märki lasta üheksandana.

Kui esimeses laskeringis kella ei tabata, on laskjatel võimalus proovida kella tabada veel neljas ringis. Kui kell jääb peale ettenähtud laskevoorude lõppemist terveks, peavad laskjad kinkima pataljoniülemale kella.

Pataljoniülema kella laskmise traditsioon sai alguse 1994. aastal, kui toonane Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonel Aarne Ermus vihastas oma valet aega näitava käekella peale ning otsustas ebatäpse ajanäitaja laskevõistlusele sihtmärgiks anda, et muuhulgas sellega ärgitada tegevväelasi ka oma laskeoskust parandama.

Pataljoni ülema kell on jäänud terveks vaid 2007. aastal, tookord kinkisid laskjad pataljoniülemale suure seinakella.

Tänavu toimus võistlus juba 23. korda.

Sotsiaalkindlustusamet maksis selle aasta 31. oktoobri seisuga vanemahüvitist 17 468 inimesele kogusummas 17,4 miljonit eurot, kusjuures isade arv hüvitise saajate hulgas on võrreldes septembriga suurenenud 3,4 protsendi võrra.

Oktoobri lõpu seisuga oli vanemahüvitis määratud 17 468 inimesele kogusummas 17,4 miljonit eurot. Võrreldes septembriga on hüvitise saajate arv suurenenud 246 saaja ehk 1,4 protsendi võrra. Septembris maksti vanemahüvitist 17 222  inimesele kogusummas 17 miljonit eurot.

Enim on vanemahüvitise saajaid naiste hulgas, kuid 31. oktoobriks oli vanemahüvitis määratud 1386 isale kogusummas 2,2 miljonit eurot. Võrreldes eelmise kuuga on isade arv suurenenud 3,4 protsendi võrra ja nende poolt saadud vanemahüvitise kogusumma on suurenenud 3,7 protsendi võrra. 

Keskmine vanemahüvitise suurus oli oktoobris 995 eurot, kuu varem oli summa 988 eurot. Hüvitise suurus suurenes 0,7 protsendi võrra. 

Õigus vanemahüvitisele algab rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast. Kui ema ei saanud rasedus- ja sünnituspuhkust, tekib õigus vanemahüvitisele alates lapse sünnist. Hüvitis määratakse hüvitisele õiguse tekkimise päevast arvates 435 päevaks. Hüvitist makstakse iga kuu 8. kuupäeval. 

Päästeamet hoiatab, et veekogusid katvale õhukesele jääle minek on praegu väga ohtlik.

Päästeamet märgib, et viimase nädala külmemad ilmad on paljudele veekogudele taas õhukese jääkihi tekitanud, kuid jääle minek on ohutu alles pärast paarinädalast külma, kui tekkinud on vähemalt kümne sentimeetri paksune pragude ja lõhedeta jääkate.

Ka võib jää paksus ka ühe veekogu peal olla väga erinev. Jää on õhem voolava veega kohtades, nagu jõekäänakutel, ojade või kraavide suubumiskohtades ja allikate juures. Samuti koolmekohtadel ja kõrkjate või sildade lähedal, sõnas ameti pressiesindaja.

"Isegi hea ujumisoskuse korral on jääauku kukkumine väga ohtlik, sest omal jõul sealt välja pääsemine võib osutuda äärmiselt keeruliseks. Külmas vees kaotab täiskasvanud inimene kümne minutiga teadvuse. Lapsed või eakad veelgi kiiremini. Seega päästab jää murdumise korral vaid väga kiire abi," ütles päästeameti Lõuna päästekeskuse ennetusbüroo juhataja Arvi Uustalu.

Uustalu lisas, et lapsevanemad peavad leidma aja, et oma lastele jääga seotud ohte selgitada. Tavalisest keelamisest ei pruugi alati abi olla ning seega tuleks rääkida nõrgal jääl mängimise võimalikest tagajärgedest.

Reformierakonna esimees, ametist lahkub peaminister Taavi Rõivas sõnas, et ootab Keskerakonna esimehelt Jüri Rataselt selget deklaratsiooni Keskerakonna välispoliitilise kursimuutuse ning Ühtse Venemaaga sõlmitud koostööprotokolli kohta.

Rõivas nimetas neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil oluliseks Eesti senise välis- ja julgeolekupoliitilise kursi hoidmist. "Oleks väga ebaootuspärane, kui moodustatav võimuliit tahaks seda kurssi muuta," sõnas Rõivas ja avaldas heameelt, et senist kurssi on kavas hoida.

Rõivas märkis samas, et meedias, sealhulgas ka välismeedias on aastate jooksul tekkinud Keskerakonnale "väga kindel imago". Rõivas täpsustas, et see ei ole seotud Jüri Ratase või Kadri Simsoni väljaütlemistega.

Reformierakonna esimehe sõnul on näiteks Yana Toomi ja Mihhail Stalnuhhini sõnavõtud, aga ka näiteks Edgar Savisaare seosed Moskvaga põhjustanud "üsna õõvastavaid pealkirju". Rõivase sõnul on nende kohta tulnud väga palju selgitusi anda. Rõivase sõnul pidi ta näiteks praeguse valitsusevahetusega seoses rahvusvahelise pressile selgitusi andma ning selgitama, et Jüri Ratas ei ole kremlimeelne. Peaminister tõdes, et juba tekkinud kuvand ei kao üleöö.

Rõivase hinnangul oleks seetõttu vajalik, et Keskerakonna juht esineks deklaratsiooni või avaldusega, milles viimane kinnitaks partei välis- ja julgeolekupoliitilise kursi muutust.