EESTI UUDISED BNS

Ligi viiendikul Eesti elanikest on liiga kõrge veresuhkru tase

FOTO: Aigar Nagel

Pühapäeval üle Eesti toimunud veresuhkru mõõtmise kampaania käigus selgus, et ligi viiendikul elanikest on veresuhkru tase normist kõrgem.

Tasuta kampaania jooksul mõõtsid TÜ arstitudengid üle Eesti kahe tunni jooksul 3020 inimesel veresuhkru taset. Normist kõrgem veresuhkru näit leiti 18 protsendil testituist, teatas Eesti Diabeediliit esmaspäeval.

Veresuhkru mõõtmise kampaania eesmärgiks on teavitada inimesi, et diabeeti haigestumine võib kulgeda hiilivalt ja ilma sümptomiteta, kuid tuua ravimata jätmisel kaasa raskeid tüsistusi. Juhusliku veresuhkru kontrolliga on võimalik seda rasket kroonilist haigust õigeaegselt avastada ja alustada koheselt õiget ravi.

Maailmas põeb diabeeti umbes 425 miljonit inimest ning haigus näitab pidevat kasvutrendi ka Eestis.

Tallinna Lastehaigla endokrinoloogiateenistuse juhataja Ülle Einbergi sõnul on diabeeti haigestumine Eestis jätkuvalt aktuaalne probleem. „Eestis ei ole täheldatud seda, et diabeeti haigestumine oleks kuidagi stabiliseerinud või vähenenud, hoopis vastupidi – diabeedihaigete hulk on pidevalt suurenenud ning kahjuks järjepidevalt ka noorenenud. Esimest tüübi diabeeti diagnoositakse juba ka imikutel, sellist probleemi näiteks 10-20 aastat tagasi praktiliselt ei esinenud,“ rääkis Einberg.

Einbergi sõnul aitab järjepidev ravi laste rasket haigust kontrolli all hoida ning elada neil täisväärtuslikumat elu. „Kuid diabeedi ravimine on küllaltki kallis ning suur hulk teismelisi ja lapsi vajab endiselt täiendavaid ravivahendeid, seetõttu on sellised heategevuslikud algatused väga vajalikud,“ lisas Einberg.

Diabeeti on mitut tüüpi, esimest tüübi diabeeti ehk insuliinsõltuvasse diabeeti haigestutakse lapsena või nooremas eas. Teist tüübi diabeet kulgeb sageli varjatuna ning umbes veerand haigestunutest ei tea, et neil on diabeet.

Teist tüüpi diabeeti esineb 90 protsendil diabeetikute üldarvust. Eelkõige on riskiteguriteks pärilikus, ülekaal, vanus üle 40 eluaasta, vererasva ainevahetuse häired. Just ebatervislik toitumine ja vähene liikumine viivad kaalutõusu, vööümbermõõdu suurenemise ja diabeediriski tõusuni.

Püsivalt kõrge veresuhkru tase võib kaasa tuua mitmeid tõsiseid terviseprobleeme. Tüsistused võivad tekkida kõigis organites ja seetõttu on ääretult oluline diabeedi õigeaegne avastamine ning veresuhkru taseme pidev kontroll.

Simson: suuremaid makse puudutavaid muudatusi on oodata 2018. aastast

Kadri Simson  FOTO: Gregor Saluveer

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul tehakse 2017. aasta eelarvesse väiksemad muudatused, mis eelarvetasakaalu ei puuduta; suuremad makse puudutavad muutused algavad 2018. aastast, nii et inimestel on aega uuendustega harjuda, kirjutab Eesti Päevaleht.

"Me ei lähe 2017. aastal ellu viima Reformierakonna prioriteetide järgi kokku pandud eelarvet. Aga muudatused saavad olla sellised, mis ei halvenda eelarve tasakaalu. Kulude ja tulude balanss peab säilima. Praegused kõnelused peavad suuri muudatusi silmas eelkõige 2018. aastast,"  rääkis Simson intervjuus lehele.

"Senini on näpuotsaga vähendatud sissetuleku pealt makstavaid makse ja suurimad võitjad on olnud keskmisest suurema sissetulekuga inimesed, samas korjatakse antud summad tagasi aktsiisiga. Praegu võetakse väikse sissetulekuga inimestelt ebaproportsionaalselt palju makse ja meie esmane eesmärk on leida vahendid, millega seda maksukoormust vähendada," ütles Simson maksukoormuse kohta.

"Kas on võimalik teha maksumuudatusi nii, et kõik võidavad ja keegi ei kaota? Ei ole. Aga kõik kolm erakonda teavad, et keegi ei saa oma erakonna programmi reservatsioonideta ellu viia," lisas ta.

Kommenteerides jutte tõsta tulumaksuvaba miinimum 500 euroni, möönis Simson, et see on pööraselt kulukas. "Aga see tagaks selle, et miinimumpalga teenija saaks oma palga kätte ja oleks rohkem motiveeritud töötama. See oleks talle üle 60 euro võrra suurem netosissetulek. See oleks pööraselt kulukas, aga mitte ilmvõimatu."

Praegustel läbirääkimistel kaaluvad osapooled Simsoni sõnul selle plaani teostatavust lähiaastatel.

Simson sõnas, et kuigi uus loodav koalitsioon pooldab laenu võtmist, on laenul kriteeriumid ja see tähendab, et see ei saa olla üle 100 miljoni euro ehk laen on pigem väike. "Võime näiteks tuua, et Rail Baltic oleks vajanud 400 miljonit eurot ja selle katteallikaid Reformierakond välja ei öelnudki. Seega ei saa välistada, et ka nad ise oleksid laenanud," sõnas Simson.

"Laenuga oleks finantseeritavad eelkõige sellised objektid, mis panevad majanduskasvule aluse, sest välisinvesteeringute puhul otsivad investorid korralikku infrastruktuuri ja head tööjõudu. Oleme laenuga finantseerimise puhul silmas pidanud ka olulisi objekte, mida seni pole ehitatud, näiteks suurt konverentsikeskust. Riik pole teinud midagi, et maksevõimelist konverentsituristi siia meelitada," rääkis ta.

Kaubiku ja sõiduauto kokkupõrkes sai neli inimest vigastada

FOTO: Andrei Javnašan Võrumaa Teataja

Pühapäev tõi kaasa ühe raske liiklusõnnetuse, kui Võrumaal said kaubiku ja sõiduauto kokkupõrkes neli inimest vigastada.

Õnnetus juhtus kella 11.34 ajal Meremäe vallas Kääpa-Obinitsa-Võmmorski-Petseri maantee 21. kilomeetril, kus 41-aastase mehe Fiat Ducato kaubik kaotas pidurdamisel juhitavuse ja põrkas kokku vastassuunavööndis liikunud Opel Zafiraga, mida juhtis 52-aastane mees, teatas siseministeerium BNS-ile.

Mõlema sõiduki juht, Fiatis viibinud 41-aastane mees ning Opelis viibinud 48-aastane naine said vigastada ja kiirabi viis nad Lõuna-Eesti Haiglasse.

Alanud nädalal annab tooni pidev jäiteoht

FOTO: Andrei Javnašan Võrumaa Teataja

Ilmateenistuse teatel on lähipäevad pilves ja sajused ning valitseb pidev jäiteoht.

Teisipäeva öösel on pilves ilm. Kohati sajab lörtsi ja lund ning saartel ka vihma. On jäiteoht. Puhub lõuna- ja kagutuul 3-9 m/s. Külma on -3 kuni -10, saartel tõuseb termomeetrinäit kohati 3 soojakraadini. Teisipäeva päeval on samuti pilves ilm. Paljudes kohtades sajab lörtsi ja lund, läänerannikul ka vihma. On jäiteoht. Puhub lõuna- ja kagutuul 7-12, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on -1 kuni +4 kraadi.

Kolmapäeva öösel on pilves ilm. Ajuti sajab lörtsi ja vihma, mandril ka lund. Jätkuvalt valitseb jäiteoht. Puhub lõuna- ja kagutuul, saartel lõuna- ja edelatuul 6-11, rannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on -3 kuni +2 kraadi. Kolmapäeva päeval on pilves ilm. Ajuti sajab lörtsi ja vihma, mandril ka lund. On jäiteoht. Puhub lõuna- ja kagutuul, saartel lõuna- ja edelatuul 6-11, rannikul puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on -1 kuni +4, saartel kuni +6 kraadi.

Ka neljapäeva öösel on pilves ilm. Mitmel pool sajab lörtsi ja vihma ning on jäiteoht. Puhub lõuna- ja edelatuul 5-12, rannikul puhanguti 15-17 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni +5 kraadi. Neljapäeva päeval on pilves ilm. Mitmel pool sajab lörtsi ja vihma. On jäiteoht. Puhub lõuna- ja edelatuul 5-12, rannikul puhanguti 15-17 m/s. Sooja on 2-6 kraadi.

Jürgen Ligi: vasakkoalitsioon soovib madalapalgalist majandust

Välisminister Jürgen Ligi  FOTO: Andrei Javnašan Võrumaa TeatajaReformierakonna aseesimehe, välisminister Jürgen Ligi sõnul teeb moodustatav vasakkoalitsioon asju tagurpidi ning maksu- ja eelarvepoliitikas vales suunas. 

„Maksude tõstmine ja laenamine ning selle betooni valamine on eelmise sajandi arusaam majandusest,“ ütles Jürgen Ligi. 

„See tekitab tasakaalutut paisumist lihtsamates sektorites, aga Eestil on vaja keerulisema ja tulusama majanduse eelistamist.“ 

„Eelarvetasakaalu rikkumine on lühinägelik ning lähtub ainult lühiajalistest poliitilist huvidest ja muudab riigi tuleviku ebakindlaks,“ toonitas Ligi.   

„Tööjõumaksude tõstmine omakorda on kahjulik tööhõivele ja palgatõusule. Mis aga veel halvem, maksustada kõrgemalt just kvalifitseeritumate töökohtade teket vähendab meie konkurentsivõimet ega lase ka madalatel palkadel tõusta,“ lausus Ligi, kelle sõnul ei saa madalate palkade probleemi lahendada maksutõusudega, vaid kõrgemapalgalise majanduse stimuleerimisega.

„Eriti kahetsusväärne on IRLi osalemine eelarvepoliitika põhja laskmises, kuna veel 2010. aastal nõudsid nad eelarvetasakaalu  kirjutamist põhiseadusse, et nii teise käega masu lahendamist enda arvele kirjutada,“ märkis Ligi.

Politsei tabas ööpäeva jooksul 27 joobes juhti

Politsei tabas möödunud ööpäeva jooksul Eesti eri paigus 27 joobekahtlusega sõidukijuhti.

Kõik juhid olid alkoholi tarvitamise tunnustega, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30-500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Tartus sai kahes öises liiklusõnnetuses kaks inimest vigastada

Möödunud ööpäev kulges liikluses üldjoontes rahulikult, kuid hilisõhtul ja öösel toimus Tartu siiski kaks liiklusõnnetust, kus sai viga kokku kaks inimest.

Laupäeva ainus inimvigastustega õnnetus juhtus kella 22.29 paiku Tartus Võru ja Sõbra tänava ristmikul, teatas siseministeerium BNS-ile. Sõbra tänavat mööda sõitnud Volkswagen Passati roolis olnud 58-aastane mees ei andnud teed Võru tänaval sõitvale Volvo XC70-le, mida juhtis 40-aastane naine. Kiirabi viis Volkswageni juhi Tartu Ülikooli kliinikumi.

Pärast pühapäeva südaööd kella 1.41 paiku toimus liiklusõnnetus taas Tartus, ent sedapuhku Turu tänaval, kus 44-aastane mees sõitis Volkswagen Boraga vastu ohutussaarel olevat metallposti. Kiirabi viis ka selle viga saanud juhi Tartu Ülikooli kliinikumi. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on aga alles väljaselgitamisel.

Ärandatud ja leitud sõidukite kohta teateid ei laekunud.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD