Simson: suuremaid makse puudutavaid muudatusi on oodata 2018. aastast

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul tehakse 2017. aasta eelarvesse väiksemad muudatused, mis eelarvetasakaalu ei puuduta; suuremad makse puudutavad muutused algavad 2018. aastast, nii et inimestel on aega uuendustega harjuda, kirjutab Eesti Päevaleht.

"Me ei lähe 2017. aastal ellu viima Reformierakonna prioriteetide järgi kokku pandud eelarvet. Aga muudatused saavad olla sellised, mis ei halvenda eelarve tasakaalu. Kulude ja tulude balanss peab säilima. Praegused kõnelused peavad suuri muudatusi silmas eelkõige 2018. aastast,"  rääkis Simson intervjuus lehele.

"Senini on näpuotsaga vähendatud sissetuleku pealt makstavaid makse ja suurimad võitjad on olnud keskmisest suurema sissetulekuga inimesed, samas korjatakse antud summad tagasi aktsiisiga. Praegu võetakse väikse sissetulekuga inimestelt ebaproportsionaalselt palju makse ja meie esmane eesmärk on leida vahendid, millega seda maksukoormust vähendada," ütles Simson maksukoormuse kohta.

"Kas on võimalik teha maksumuudatusi nii, et kõik võidavad ja keegi ei kaota? Ei ole. Aga kõik kolm erakonda teavad, et keegi ei saa oma erakonna programmi reservatsioonideta ellu viia," lisas ta.

Kommenteerides jutte tõsta tulumaksuvaba miinimum 500 euroni, möönis Simson, et see on pööraselt kulukas. "Aga see tagaks selle, et miinimumpalga teenija saaks oma palga kätte ja oleks rohkem motiveeritud töötama. See oleks talle üle 60 euro võrra suurem netosissetulek. See oleks pööraselt kulukas, aga mitte ilmvõimatu."

Praegustel läbirääkimistel kaaluvad osapooled Simsoni sõnul selle plaani teostatavust lähiaastatel.

Simson sõnas, et kuigi uus loodav koalitsioon pooldab laenu võtmist, on laenul kriteeriumid ja see tähendab, et see ei saa olla üle 100 miljoni euro ehk laen on pigem väike. "Võime näiteks tuua, et Rail Baltic oleks vajanud 400 miljonit eurot ja selle katteallikaid Reformierakond välja ei öelnudki. Seega ei saa välistada, et ka nad ise oleksid laenanud," sõnas Simson.

"Laenuga oleks finantseeritavad eelkõige sellised objektid, mis panevad majanduskasvule aluse, sest välisinvesteeringute puhul otsivad investorid korralikku infrastruktuuri ja head tööjõudu. Oleme laenuga finantseerimise puhul silmas pidanud ka olulisi objekte, mida seni pole ehitatud, näiteks suurt konverentsikeskust. Riik pole teinud midagi, et maksevõimelist konverentsituristi siia meelitada," rääkis ta.