PILDIGALERII Nursipalu harjutusalal jätkub esmaspäeval alanud ja reedeni kestev lahingukooli vanemallohvitseride põhikursuse laskelaager, mille eesmärk on valmistada õppurid ette jätkuväljaõppe ja lahinglaskmiste korraldamiseks.

"Õppurid täidavad laskmiste läbiviimisel erinevaid rolle, näiteks abiliste ja tulekontrollijatena ning saavad ka ise harjutuste juures kaasa rääkida," ütles laskelaagri läbiviija kapten Tarvo Planken kaitseväe peastaabi teatel.

Laagri esimesel päeval valmistasid õppurid instruktorite juhendamisel ette laskeharjutusi järgnevateks päevadeks ning jätkasid individuaalsete jätkuväljaõppe laskeharjutustega. Kolmapäeval aitasid õppurid korraldada ja sooritasid ka ise pooljao lahinglaskmisi. Neljapäeval ja reedel jätkub laager jao lahinglaskmiste ja lahingpaari meeskonnaharjutustega ning käsigranaadi viskeharjutustega.

Võrus paiknevas kaitseväe ühendatud õppeasutuste lahingukoolis koolitatakse vanemallohvitsere ja reservohvitsere. Kooli õppetöö on jaotatud erinevateks kutse- ja täiendusõppekursusteks.

Keskmine brutokuupalk oli käesoleva aasta kolmandas kvartalis 1119 eurot, mis on 7,1 protsenti enam kui möödunud aasta samal ajal, kuid 3,8 protsenti vähem kui tänavu eelmises kvartalis.

Keskmine brutokuupalk oli juulis 1126 eurot, augustis 1101 eurot ja septembris 1129 eurot. Keskmise palga kasvu aeglustumine oli peamiselt põhjustatud ebaregulaarsete lisatasude vähenemisest ning puhkusepäevade arvu suurenemisest, teatas statistikaamet.

Ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid arvestamata langes brutokuupalk eelmise kvartaliga võrreldes 2,6 protsenti. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid kolmandas kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 38,6 protsenti, kuid tõusid võrreldes 2015. aasta kolmanda kvartaliga 10,8 protsenti.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2015. aasta kolmanda kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk – 6,7 protsenti. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine brutokuupalk oli tänavu kolmandas kvartalis jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga tõusis keskmine brutokuupalk peaaegu kõigil tegevusaladel, välja arvatud mäetööstuses.

Kõige enam tõusis brutokuupalk aastaga haldus- ja abitegevuses ning kinnisvaraalases tegevuses, vastavalt 18,3 ja 15,3 protsenti. Keskmisest kiirem palgakasv oli ka põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügiga seotud tegevustes, info ja side tegevusalal ning muudes teenindavates tegevustes.

Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes ehk 8,6 protsenti. Keskmisest kiirem palgakasv esines ka kohalikes omavalitsustes, kus brutokuupalgad on madalaimad. Kõige aeglasem brutokuupalga aastakasv esines riigile kuuluvates asutustes.

Maakonniti oli 2016. aasta kolmandas kvartalis kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju ja Tartu maakonnas, vastavalt 1253 ja 1105 eurot. Madalaim kuupalk oli Põlvamaal 808 eurot. Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Tartu maakonnas, samas Hiiu ja Rapla maakonnas brutokuupalk aastaga veidi vähenes.

Palgastatistika uuringu alusel oli 2016. aasta kolmandas kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,8 protsenti väiksem kui eelmises kvartalis ja 2,1 protsenti väiksem kui 2015. aasta kolmandas kvartalis.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2016. aastal on valimis 12 350 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.

Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest ehk puhkusetasu, hüvitised ja muu sarnane, ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.

Kolmapäeval astus ametisse peaminister Jüri Ratase valitsus.

Kolmapäeval riigikogus ametivande andnud peaminister Jüri Ratase juhitava võimuliidu osalisteks on Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ning Isamaa ja Res Publica Liit

Peaministri ettepanekul kuuluvad uue valitsuse koosseisu ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, justiitsminister Urmas Reinsalu, kaitseminister Margus Tsahkna, keskkonnaminister Marko Pomerants, kultuuriminister Indrek Saar, maaeluminister Martin Repinski, majandus- ja taristuminister Kadri Simson, rahandusminister Sven Sester, riigihalduse minister Mihhail Korb, siseminister Andres Anvelt, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning välisminister Sven Mikser.

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsioon valis kolmapäeval esimeheks Kalvi Kõva ning aseesimeesteks Heljo Pikhofi ja Liisa Oviiri.

"Fraktsioonide esimeeste õlgadel lasub vastutus koalitsiooni toimimise eest riigikogus," ütles Kõva pressiesindaja teatel. "See on suur ja vastutusrikas amet. Seisan selle eest, et moodustatud uue koalitsiooni ideed saaksid ellu viidud."

Pikhof on juhtinud riigikogu õiguskomisjoni ja on SDE Tartu piirkonna juht, Oviir on endine ettevõtlusminister ja SDE Harju piirkonna juht.

Seoses valitsusdelegatsiooni muutusega saavad fraktsiooni liikmeteks Hardi Volmer, Barbi-Jenny Pilvre-Storgård ja Liisa Oviir.