Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri sõnas ERR-i raadiouudistele, et vaktsiin on otsakorral kogu riigis hoolimata sellest, et tänavu osteti Eestisse 48 000 annust, mida on eelmisest aastast enam. Vaktsiini jagub veel vaid neile, kes kiiremini perearstile või apteeki jõuavad.

Ravimiametist kinnitati, et hinnanguliselt on Eestis gripivaktsiini olemas veel vaid 500 doosi jagu. Ravimiameti inspektsiooniosakonna juhataja Liis Prii sõnutsi ravimifirmad rohkem vaktsiini sel hooajal Eestisse tuua ei planeeri, kuid ravimiamet uurib siiski lisatarne kohta ja võimalik, et antakse nõusolek müügiloata vaktsiini kasutamiseks.

Terviseamet soovitab kaitsepookimist kaaluda riskirühmadesse kuuluvatel inimestel ja vanemaealistel.

Eestis haigestus möödunud hooajal grippi hinnanguliselt 70 000–75 000 inimest, mis oli võrreldes üle-eelmise hooajaga 40 protsenti enam. Haiglasse sattus Eestis 970 inimest. Ligikaudu pool haiglaravi vajanutest olid lapsed ja noorukid. Kaheksa haigla andmetel suri gripi tõttu 20 inimest: 13 vanemaealist, kuus inimest vanuses 29–64 ja 14aastane laps. Gripi tõttu surnud kuulusid riskirühma.

Kõigil olid kaasuvad haigused ja nad olid vaktsineerimata. Vaktsiini nappis eelmiselgi hooajal, kui see lõppes jaanuaris.

Tänavu liikluses hukkunute arv ületas juba novembris eelmise aasta 12 kuu taseme.

"Olukord liikluses ei ole võrreldes 2015. aastaga paremaks läinud, 2016. aastal on liikluses hukkunud juba 68 inimest," kirjutas politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe kolmapäeval sotsiaalmeedias. 2015. aastal hukkus terve aasta jooksul 67 inimest.

Veel oktoobri lõpu seisuga oli Eesti liikluses hukkunute arv 58.

Euroopa Komisjoni liiklusohutusstatistika kohaselt tõusis Eesti liiklusohutuse poolest EL-i 28 liikmesriigi seas eelmisel aastal kümnendale kohale. Eestis oli 2015. aastal miljoni elaniku kohta 50 liiklussurma. Tunamullu hukkus Eestis liikluses 59 inimest miljoni elaniku kohta.

Mullu oli keskmine liikluses hukkunute arv Euroopa Liidus 51,5 liiklussurma miljoni elaniku kohta, mis on ligikaudu sama palju kui kahel eelneval aastal.

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli 2015. aastal ümbrikupalga maksmisest tekkinud kahju riigile 158 miljonit eurot, suurenedes aastaga 65 miljoni euro võrra.

MTA andmetel on suurim osalise ümbrikupalga tekitatud kahju ehitussektoris. "Ehitusettevõtjad on meiega suheldes öelnud, et ehitaja tasu sõltub küll objekti asukohast, kuid alla 6 euro tunnis kätte saavat oskustega ehitajat on väga keeruline leida. Meile 2016. aasta kohta deklareeritud andmetel oli ehituse keskmine netotunnipalk seevastu 4,7 eurot ning üle 6 euro saab tunnis kätte vaid 24 protsenti ehitustöölistest. See tähendab, et osa palgast liigub jätkuvalt nii-öelda ümbrikus," märkis MTA peadirektori asetäitja Rivo Reitmann pressiteates.

2015. aastal püsis laekumata jäänud maksude osakaal 2014. aastaga samal tasemel ehk võrreldes laekunud maksudega jäi kokku kogumata 7,1 protsenti riiklikest maksudest. "Kui käibemaksukahju õnnestus 2015. aastal vähendada veel 30 miljoni euro võrra, siis laekumata tööjõumaksude osa suurenes võrreldes 2014. aastaga 65 miljonit eurot," sõnas Reitmann.

Tema sõnul ei ole ümbrikupalga saajate arv aastaga suurenenud, kuid laekumata jäävata maksude summat on kasvatanud osalise ümbrikupalga osakaalu suurenemine töötasus. "Teisisõnu, viimaste aastate kiire palgatõusu mõjul makstakse rohkemat osa töötasust nii-öelda mustalt," ütles Reitmann.

Neljapäevast, 1. detsembrist muutub talverehvide kasutamine sõidukitel kohustuslikuks.

Kuigi paljud autojuhid vahetasid suverehvid talviste vastu juba esimese lume saabudes leidub veel siiani neid, kes seda teinud ei ole. Alates neljapäevast on suverehvidega sõitmine keelatud ning sõidukijuhid on kohustatud need talverehvide vastu vahetama. Talvised teeolud raskendavad liiklust ning talverehvide kasutus vähendab liiklusõnnetusse sattumise riski.

Ida prefektuuri operatiivjuhi Agur Tehveri sõnul on talverehvide kasutus lumise ja tuisuse ilmaga hädavajalik, kuid ainuüksi see ei taga ohutut sõitu. „Autojuht peab valima oma tee- ja ilmastikuoludele ning oma võimetele vastava sõidukiiruse, hoidma pikivahet ja vältima järske manöövreid,“ lisas Tehver.

Viimase kuu jooksul on Ida prefektuuri territooriumil juhtunud kaks tõsisemat liiklusõnnetust, milles jättis elu neli inimest. Mõlema õnnetuse puhul olid avarii põhjustanud sõidukitel all kulunud ja muutuvatele ilmastikuoludele mittevastavad rehvid, nendes traagilistes liiklusõnnetustes suurt rolli mängisid. Lisaks on registreeritud veel mitmeid avariisid ja teelt väljasõite, kus süüdlaseks on suverehvid või talverehvid, mille mustrisügavus ei taga ohutut teelpüsimist.

„Praegusel ajal suverehvidega või olematu mustriga talverehvidega sõitmine tähendab iseenda, oma auto ja teiste kaasliiklejate tervise ning vara kõrgendatud ohtu seadmist,“ sõnas Tehver.