EESTI UUDISED BNS

Mesinikud ootavad uuelt valitsuselt mesilaspere toetusi

Lõõdla järve ääres asuva mesindustalu peremees Joel Jakobson näitab Võrumaa Teatajale oktoobris oma tootmisruume. Kevadine väga hea meesaak korvas tema sõnul tänavuse väga viletsa suve ja sügise, eelmise aastaga võrreldes on toodang sellest hoolimata ligi kolmandiku võrra väiksem. Foto: FOTOSFERA / ANDREI JAVNAŠAN

Eesti mesinikud ootavad uuelt koalitsioonilt senisest tunduvalt suuremat huvi mesinduse vastu, mille märgiks võiks 2018. aastast kehtestada 20 eurose toetussumma mesilaspere kohta.

"Selle toetuse saajate hulka tuleks haarata võimalikult kõik mesinikud, sealhulgas ka väikemesinikud," ütles Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk BNS-ile. Eestis on praegu umbes 45 000-50 000 mesilasperet, mis tähendab, et mesindusele läheks aastas täiendava toetusena 300 000-500 000 eurot, lähtuvalt toetuse jagamise tingimustest, lisas ta.

Kilk tõi välja, et tegelikult on see ettepanek juba aastaid laual olnud, kuid seni on riik toetuse rakendamise peamiseks takistuseks toonud rahaliste vahendite nappust. "Nüüd, kus valitsus on otsustanud maaelu ja põllumajandust senisest suurema tähelepanuga toetada, on aeg see positiivne suhtumine ka mesinikele nähtavaks ja tuntavaks muuta," kirjutas Kilk kirjas maaeluministeeriumile.

Kilgi sõnul aitaks naaberriikides juba praegu kehtiv toetus oluliselt arendada Eesti mesindust, suurendaks Eesti mesinduse konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust ning oleks tootjate võrdse kohtlemise printsiibi kohaselt õiglane. "See toetus võiks olla suunatud eelkõige mesilasperede talvesööda maksumuse osaliseks hüvitamiseks," märkis Kilk, lisades, et Eesti kliimatingimustes on söödakulu suur lisakulu, mida näiteks Euroopa Liidu lõunapoolsete liikmesmaade mesinikud ei pea kandma.

Kilk rääkis, et mesinikud seisavad silmitsi paljude probleemidega. Näiteks on viimastel aastatel suurenenud mesilasperede hukkumine, seda eriti talvitumisel. Talvekaod Eesti mesilates on tõusnud keskmiselt 15-25 protsendini. "Lisaks hukkub või nõrgeneb osa mesilasperesid suveperioodil peamiselt taimekaitsetöödel pestitsiidide hoolimatu ja liigse kasutamise tulemusena," märkis ta.

Lisaks raskendab Eesti mesinike konkurentsivõimet ka see, et Eesti asub klimaatiliselt mesilaste loodusliku levila põhjapiiril, mis suurendab mesinike kulutusi enamuse teiste mesinduspiirkondadega võrreldes. "Mesilaste parema tervise tagamine ja mesilasperede hukkumise vähendamine on üks olulisemaid eesmärke Eesti mesinduse olukorra, jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime parandamiseks," rääkis Kilk.

"Hinnanguliselt saab väita, et kui mesinikud oma töö tulemusena teenivad meemüügist teatud summa, siis mesinike töö viljana saavad teised aiandus- ja põllumajandustootjad või keskkond sellest ilma omapoolsete kulutusteta mesinikust 10 korda suuremat kasu," ütles mesinike eestkõneleja.

Võrumaa avab riigikogus ajutiselt oma kultuuriesinduse

Võru maakond avab uuel nädalal riigikogus oma iga-aastase kultuuriesinduse – traditsioonilise jõulueelse käsitööliste näitusmüügi, laste portreenäituse „101 riigikogu liiget“ ja mitu muud üllatust.

Võrumaa käsitööliste jõulueelne näitusmüük riigikogus toimub tänavu juba 16. korda. Tänavu on 101 Võrumaa koolilast valmistanud ette portreenäituse 101 riigikogu liikme kohta. Samuti on kultuuriesinduses võimalik tutvuda võrumaiste lõhnade väljapanekuga. 

Võrumaa käsitööliste näitusmüügi toimumist veavad eest kohalikud käsitöölised koostöös Võrumaa Omavalitsuste Liiduga. Võrumaa Omavalitsuste esindajad on ka ise esmaspäeval riigikogus ning võtavad muuhulgas osa esinduse avamisest.

Detsembris on oodata väga muutlikku ilma

FOTO: Andrei Javnašan Võrumaa Teataja

Ilmateenistuse prognoosi kohaselt tuleb detsembrikuu väga muutliku ilmaga.

Detsembri esimesel kolmandikul on valdavaks loodevool, milles jõuab Läänemere äärde vaheldumisi külm arktiline ja pehmem Atlandilt pärit õhumass. Sageli riivavad Eestit madalrõhulohud, mis toovad lund ja lörtsi, sekka ka vihma ja seda eelkõige Eesti lääneossa. 5.detsembri paiku saab vihma tõenäoliselt ka Ida-Eesti, sest väga aktiivne madalrõhkkond ühes Atlandilt pärit soojaga jõuab Põhja-Euroopa õhuruumi, tõstes õhutemperatuuri üle nulli ja tuule väga tugevaks. Edaspidi muutub ilm uuesti külmemaks ja talvisemaks.

Uuesti võib laialdaselt sulale minna kuu keskpaiku, mil järgmine väga aktiivne madalrõhkkond Läänemere ümbrusse soojema õhumassi toob, selle järel peaks taas külmalaine saabuma.

Kuu viimasel kolmandikul on ilm ikka heitlik. Ülekaalus peaksid olema pehmed talveilmad, kuid tõenäoliselt on Atlandi ookean ikka jõuline ja sealt itta liikuvate madalrõhkkondade kaasabil läheb meie ilm vahel sulale ning lume ja lörtsi sekka tuleb ka vihma.

Kas jõuluajale satub külmem või soojem periood, seda on kuu esimesel poolel veel vara prognoosida.

Detsembrikuu tervikuna kujuneb keskmise õhutemperatuuri poolest normilähedaseks või veidi külmemaks. Detsembrikuu norm on -3,8 kuni +1,1 kraadi. Sademeid langeb normist ehk 38-70 millimeetrist enam.

Ossinovski kavatseb alkoholireklaami keelata

FOTO: VT

Neljapäeva õhtul viis tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski valitsusse alkoholireklaami piirava teemade paketi, mis sai valitsuse põhimõttelise heakskiidu, kirjutab Päevaleht.

Ossinovski eesmärk on alkoholireklaam sarnaselt tubakareklaamile keelata. "Minu eesmärk on reklaam ära keelata, nii nagu on tubakareklaam juba 15 aastat keelatud. Ma ei näe mingit põhjust kohelda tubakat ja alkoholi erinevalt," ütles Ossinovski intervjuus lehele.

"Kuna eelmisel valitsusel oli teistsugune visioon, olen pakkunud kompromisse. Reklaam võiks olla ainult toodet kirjeldav. Muu olustiku loomine tuleks ära koristada. Nii nagu reklaamitakse advokaadibüroosid, et advokaadibüroo see ja too, kontakt. Ei tohi üles kutsuda, et meil on maailma parimad advokaadid jne. Eestis on ka teine sarnane reklaamiliik: kiirlaenud. See on natuke nõrgemalt reguleeritud, aga sisu on sama," sõnas Ossinovski.

"Alkoholitootjad ja erameediakanalid, kelle reklaamimaht on umbes miljon eurot, on selle vastu olnud. Erakanalite tulu pärast kardetakse ja arvatakse, et siis jääb osa saateid ära. Seda on võimalik kompenseerida. Sotsiaalministeerium on valmis õla alla panema ja kompenseerima sotsiaalsete kampaaniatega stiilis "Joome poole vähem". Raha saab kanal kätte, aga teeb paremat asja," märkis minister.

Ossinovski ütles, et maksutulu on vähem oluline, kui rahva tervise eesmärgid. "Kui ma räägin sotsiaalministrina, siis mind huvitab alkoholi tarvitamise vähenemine. Seega – mida vähem aktsiisitulu, seda parem. Valitsuse liikmena huvitab mind, et eelarve kokku tuleks, ja rahandusministeerium on plaaninud seda katteallikana," sõnas ta.

"Kui seda tulu ei laeku, siis mina ei kurvasta, kui inimesed vähem alkoholi joovad. Kui tegemist on piirikaubandusega, siis see on lose-lose-situatsioon. Maksutulu jääb saamata ja rahva tervise eesmärgid pole saavutatud. Õlle puhul me hindame seda riski väikseks. Rahandusministeerium on sellega põhjalikult tegelenud. Nad ütlevad, et riskid on suured, aga laekumised pole vähenenud nii palju, kui on kardetud," lisas minister.

Ossinovski ütles lehele, et ka Läti plaanib alkoholiaktsiisi tõsta. "Nende samm on üsna tagasihoidlik. Olen rääkinud Läti ministriga ja ta ütles, et meie uute ootuste valguses viib ta valitsusse ettepaneku, et nemadki võiksid kiiremini tõsta."

Ossinovski hinnangul on Euroopa Liidu (EL) alkoholipoliitika üldiselt nõrk ning oma sõnul on ta ka nõudnud Euroopa Komisjonilt, et loodaks uus vastav komisjon. Tema sõnul pole komisjoni president Jean-Claude Juncker aga sellega nõustunud.

Alkoholipiltidele sarnaste piltide paigutamist, nagu on tubakapakkidel, takistavad Ossinovski sõnul EL-i reeglid. "Ma olen püüdnud ka sellega tegeleda, et vähemasti võiks pudelil olla silt, et alkohol kahjustab tervist. Euroopas seda teha ei tohi, sest tegemist on siseturu moonutamisega. Kui tootele pannakse märgistus, võib see takistada turule sisenemist. See peab olema Euroopa tasemel kokku lepitud, Eesti ei tohi kohustada midagi pudelile panema. Britid on välja võidelnud ühe erandi: pudelil on kirjas alkoholipunktid, kui palju võivad mehed ja naised tarbida," märkis minister.

Tähelepanelike inimeste kaasabil tabati ligi 400 joobes juhti

FOTO: Võrumaa Teataja

Tänavu on politsei Lõuna-Eestis juhtimiselt kõrvaldanud 1662 joobes juhti, kellest neljandik avastati tähelepanelike inimeste vihjete peale.

„Inimeste vihjed joobekahtlusega autojuhtidest on aidanud märgatavalt liiklust turvalisemaks teha. Seda enam, et nendele vihjetele reageerides tabame enamasti just kõige ohtlikumaid ehk raskes joobes autojuhte,“ kirjeldas Lõuna prefektuuri liiklusjuht Alvar Pähkel.

Vanuse poolest saab välja tuua kaks peamist riskigruppi. Ühelt poolt noormehed, kes ei ole oma organismi alkoholipõletamise võimega kuigi hästi kursis. Teisalt 40-50-aastased mehed, kel on tihti pikaajaline alkoholitarbimise kogemus ning kes ei suuda kohaneda uue olukorraga, kus nende maks kuigi tempokalt enam alkoholi ei lagunda.

„Kogukonnas turvalisuse tõstmiseks ei pea tingimata kuuluma mõnda seltsi või rühmitusse, kandma vormi või koolitusi läbima. Turvalisuse tõstmisele saab lihtsal viisil kaasa aidata igaüks, kes joobekahtlusega juhti nähes silma ükskõikselt kinni ei pigista ning patrulli appi asja kontrollima kutsub,“ kirjeldas politseijuht.

Helistajate abiga Lõuna-Eestis tabatud joobes juhid (2016):

Tartumaa: 197; Võrumaa: 48; Jõgevamaa 48; Viljandimaa 46; Põlvamaa: 29; Valgamaa: 25; kokku: 393 joobes juhti.

Valitsus otsustas 303 reservväelase lisaõppekogunemise korraldamise

Margus Tsahkna  FOTO: ANDREI JAVNAŠAN Võrumaa Teataja

Valitsus otsustas neljapäevase korraldusega lisaõppekogunemise 303 reservväelasele ajavahemikul 2.-5. detsembrini.

Kaitsevägi kutsub õppusele "Okas" Kaitseliidu Võrumaa maleva formeeritava 433. lahingukompanii ning 2014. aastal pärast "Kevadtormi" reservi arvatud 10. staabi- ja sidepataljoni staabikompanii, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile.

"Kutsun üles kõiki lisaõppekogunemise kutse saanud reservväelasi panustama Eesti heaks ja meie riigikaitsesse oma ajaga," ütles kaitseminister Margus Tsahkna. "Iga okas loeb. Iga sõdur on tähtis, sest vaid koos tegutsedes loome raudse jõu, mida ei ole võimalik niisama lihtsalt murda."

Lisaõppekogunemise eesmärk on harjutada riigikaitse käsuahelat alates valitsuse otsuse langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaseni, kuni üksuse lahinguvõime saavutamiseni.

Kõiki reservväelasi, kes peavad lisaõppekogunemisel "Okas" osalema, teavitab kaitsevägi isiklikult.

Sel aastal kehtima hakanud riigikaitseseadus kaasajastab Eesti riigikaitse põhimõtteid ning annab võimaluse reservväelased kiiresti, 24 tunni jooksul kokku kutsuda.

Kaitsevägi kutsub reservväelasi lisaõppekogunemisele kirja, e-kirja või lühisõnumi saatmisega, e-kutsega läbi riigiportaali eesti.ee, samuti lisaõppekogunemise teate avaldamisega nii trükimeedias, internetis ja ka rahvusringhäälingus.

Info lisaõppekogunemise ja kutsutavate üksuste kohta avaldatakse Kaitseväe veebilehel www.mil.ee. Lisaks avaldatakse viited infole ka kaitseministeeriumi veebis www.kaitseministeerium.ee ja Kaitseliidu veebis www.kaitseliit.ee.

Reservväelased saavad riigiportaali www.eesti.ee riigikaitse rubriigis kaitseväekohustuslaste registrist kontrollida, kas nemad on lisaõppekogunemisele kutsutute seas: Avaleht > E-teenused > Kodanikule > Riigikaitse > Minu andmed kaitseväekohustuslaste registris. Portaali sisselogimiseks on võimalik kasutada ID-kaarti, mobiil-IDd või siseneda internetipanga kaudu.

Sel nädalavahetusel osaleb erinevatel õppustel kokku peaaegu 2000 kaitseväelast ja kaitseliitlast. Läänemaal Virtsu - Lihula - Vatla piirkonnas Kaitseliidu sügisene suurõppus  "Orkaan", kus osaleb umbes 900 kaitseliitlast. Koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga harjutavad 200 kaitseliitlast ja 50 politseiametnikku Toompea turvamist õppuse "Toompea lukku" raames. Tallinna lennujaama lähiümbruses harjutab 400 kaitseliitlast valmidusõppusel "Põhjatäht" lennujaama kaitsmist.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD