Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ning Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) moodustatav uus valitsusliit jätab ära sotsiaalmaksu langetuse 1 protsendi võrra ning kehtestab madala määraga pangalõivu.

"Jätame ära mõttetu sotsiaalmaksu langetamise," kirjeldas SDE esimees Jevgeni Ossinovski neljapäeval pressikonverentsil tulevase valitsusliidu kavade katteallikaid. "Kehtestame enamiku teiste Euroopa riikide eeskujul pangalõivu väga madala määraga, et suurendada pankade solidaarset panust," lisas ta.

Samuti plaanib uus koalitsioon piirata kasumi maksuvaba väljaviimist Eestist. Tema sõnul töötab täpse kava välja rahandusministeerium ning esimesed tulud peaks see eelarvesse tooma 2020. aastaks. Samuti lihtsustab uus võimuliit firmaautode maksusüsteemi.

"Samuti viime sisse suhkrujookide maksu, mis maksustab täiendavalt lisatud suhkruga joogid, võime seda nimetada limonaadimaksuks," rääkis Ossinovski. Samuti plaanib koalitsioon oluliselt kiirendada veini, siidri ja õlle aktsiisitõusu.

Lisaks kavatseb uus võimuliit vähendada eluasemelaenu intresside tulumaksuvabastust, nii et väikesetel laenudel vabastus säilib, aga suurema mahuga laenudel väheneb. Samuti vaatab koalitsioon üle hoiuseintresside maksuvabastuse.

Samuti on võimuliit kokku leppinud gaasiaktsiisi tõusu ka edaspidi, nii et kui praegu on otsused vastu võetud kuni 2017. aastani, siis aktsiis tõuseb ka 2018, 2019 ja 2020 aastal.

Lisaks kavatseb valitsus kehtestada mootorsõidukite registreerimisele tasu, mille määr oleneb auto võimsusest. Samuti kavatseb uus valitsus Ossinovski sõnul reformida väärteomenetlust, nii et osa trahve hakkab sõltuma inimeste sissetulekust.

Alates 2017. aasta maikuust algab madalat palka saavatele töötajatele tulumaksu tagastamine, tagasimaksed tehakse hiljemalt 30. juuniks.

Alates kolmapäevast on inimestel võimalik maksuametist kontrollida, kas nad vastavad tulumaksu tagastamise kriteeriumitele. Tagasimakset saab taotleda täisealine inimene, kes taotluse esitamisele eelnenud aasta jooksul on töötanud täistööajaga vähemalt kuue kalendrikuu jooksul. Kriteeriume hinnatakse kuupõhiselt ning valeandmete esitamisel küsitakse toetus solidaarselt tagasi nii tööandjalt kui töötajalt.

Tagasimakse suurus sõltub olulisel määral teenitud sissetulekust, töötatud kuude arvust ning sissetuleku struktuurist. Näiteks kui inimene töötab 2016. aastal täistööajaga ja alampalgaga ehk teenib 410 eurot ja ei saa muid tulusid ega kasuta muid maksuvabastusi peale maksuvaba tulu, on tema prognoositav tagasimakse 45 eurot iga töötatud kuu eest ehk ligi 540 eurot aastas.

Tagasimakse summa sissetuleku kasvades suureneb ning on sarnase näite järgi suurim 480 euro suuruse brutokuupalga juures ehk 59 eurot kuus, sellest suurema sissetuleku puhul hakkab tagasimakse summa vähenema ning jõuab nulli 649 euro suuruse brutokuupalga juures.

Tagasimakset saab esimest korda taotleda 2017. aastal koos füüsilise isiku 2016. aasta tuludeklaratsiooni esitamisega. Tagasimakset administreerib maksu- ja tolliamet (MTA) ning tagasimakse maksmine toimub sarnaselt enammakstud tulumaksu tagastamisega ja hiljemalt 30. juuniks.

Mullu mais kinnitas valitsus vastavalt koalitsioonileppele eelnõu, millega nähakse madalat palka saavatele töötajatele alates 2017. aastast ette õigus saada kuni aasta jooksul tasutud tulumaksu mahus tagastust.

Lähtudes rahandusministeeriumi prognoosidest vaesuspiiri kohta ning koalitsioonileppes ja riigieelarve strateegias kokku lepitud eelarvelistest võimalustest saavad 2017. aastal toetust taotleda isikud, kelle tulu jääb 2016. aastal alla 7782 euro. Neid inimesi on mulluse prognoosi järgi 103 600, teatas rahandusministeerium.

"Tagasimakse eesmärk on kasvatada tööturu elavdamisega majandust ja suurendada väiksema palgaga töötavate inimeste sissetulekuid. Iga-aastane tagasimakse parandab suuremas vaesusriskis perede olukorda ning soodustab töötamist ja iseseisvat toimetulekut," ütles rahandusminister Sven Sester pressiteate vahendusel.

Järgmise aasta jaanuarist on pangas ülekannet tehes koostöös maksuametiga võimalik kohe välja arvutada tasumisele kuuluv sotsiaal- ja tulumaks.

Maksu- ja tolliameti (MTA) partneriks on esialgu LHV, aga tulevikus lisandub ka teisi panku ja muid koostööpartnereid, ütles MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi neljapäeval Pricewaterhousecoopersi maksukonverentsil. "Pole oluline üldse, et tegu oleks pangaga, selleks võib ka rakenduse teha."

Samuti on alates jaanuarist võimalik maksuametist tellida isiku maksuandmete tõendit. Inimene võib enda maksuandmete kohta erinevate teemaplokkide lõikes tellida tõendi, mida saab esitada näiteks äripartnerile.

Maksimaalselt on võimalik tellida tõend viimase 26 kuu kohta ning seda saab tellida eesti-, inglise- ja venekeelsena. Tellitud tõendi saab kinnitada MTA digitempliga ja kohe näiteks äripartneri meiliaadressile edasi saata. Esialgu on tõendid xml-formaadis, alates kevades saab neid kuvada ka pdf-failina.

Juriidiline isik võib tellida tõendi näiteks oma maksuvõla, palkade ja väljamaksete andmete või käibedeklaratsiooniandmete kohta, samuti tehingupartneritele tegevusalade lõikes väljastatud ja neilt saadud arvete kohta.

Järgmise kümne aasta jooksul jõuab pensioniikka umbes 1700 politseinikku, mis moodustab üle 40 protsendi aktiivsetest politseinikest, ütles siseminister Hanno Pevkur riigikogus arupärimisele vastates.

Vastates riigikogu infotunnis küsimusele, mis puudutas ümberkorraldusi ja palku politsei- ja piirivalveametis, ütles siseminister Hanno Pevkur, et kolme Lõuna-Eesti politseijaoskonna – Võru, Valga ja Põlva politseijaoskonna – Kagu jaoskonnaks ühendamise eesmärgiks on soov ühtlustada juhtimistasandeid ja anda vajaduse korral ka lisaressurssi maakonnaülesteks reageerimisteks.

Minister nentis, et kagupiirkonda on vaatamata teenistusgruppidele kehtestatud lisakoefitsientidele on jätkuvalt väga keeruline inimesi palgata. Pevkuri sõnul on valitsus on järgmise aasta eelarves ette näinud 3-protsendilise palgafondi kasvu. "Kuidas see sisemiselt jaotub, seda näitavad eeldatavalt lähinädalad, kui politsei- ja piirivalveamet saab need otsused teha,“ sõnas ta.

Pevkur tõi esile, et politsei- ja piirivalveametis jõuab järgmise kümne aasta jooksul pensioniikka umbes 1700 politseinikku, mis moodustab üle 40 protsendi aktiivsetest politseinikest. "Nii et tegemist on väga suure mahuga ja sellest tulenevalt tuleb vaadata nii sisekaitseakadeemia järelkasvu peale, seal koolituse tõstmise peale kui ka leida palgatõstmise vahendid selleks, et need inimesed, kes politseis täna töötavad, ei peaks sealt lahkuma, sõnas minister.