Alanud nädala keskpaigas hakkab tuul tasapisi järele andma, ent õhutemperatuurid langevad öösiti üha sügavamale.

Ilmateenistus prognoosib teisipäeva ööseks pilves ilma. Mitmel pool sajab lund ja kohati tuiskab. Puhub valdavalt kirdetuul 3-9, põhjarannikul 8-13, puhanguti kuni 17 m/s. Külma on -2 kuni -9 kraadi. Teisipäeva päeval on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab lund, saartel ka lörtsi ja kohati tuiskab. Puhub kirdetuul 3-9, põhjarannikul 8-13 m/s. Külma on -1 kuni -6 kraadi. Saarte rannikul on õhutemperatuur kohati 0 kraadi.

Kolmapäeva öösel on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab vähest lund, saartel kohati ka lörtsi. Puhub idakaaretuul 2-8 m/s. Külma on -5 kuni -12, kohati -15, saarte rannikul paiguti -1 kuni -3 kraadi. Kolmapäeva päeval on pilves selgimistega ilm. Mitmel pool sajab vähest lund, saartel kohati ka lörtsi. Puhub idakaaretuul 2-8 m/s. Õhutemperatuur on -2 kuni -8, saarte rannikul paiguti 0 kraadi.

Neljapäeva öösel on pilves selgimistega ilm ja kohati sajab lund. Puhub ida- ja kagutuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur on -8 kuni -17, saarte rannikul paiguti 0 kuni -6 kraadi. Neljapäeva päeval on pilves selgimistega ilm ja kohati sajab lund. Puhub ida- ja kagutuul 2-7, rannikul kuni 11 m/s. Külma on -2 kuni -8 kraadi.

Keskerakonna kongress valis laupäeval Paides erakonna uueks esimeheks Jüri Ratase.

Ratas kogus 654 delegaadi hääle, tema vastaskandidaat Yana Toom sai 348 häält. Kehtetuid sedeleid oli üheksa. Kokku oli sedeleid hääletuskastis 1011, välja jagati neid 1016.

Keskerakonna senine esimees Edgar Savisaar ei kandideerinud.

Keskerakonna uueks juhiks valitud Jüri Ratas nimetas erakonna uuteks aseesimeesteks Mailis Repsi, Kadri Simsoni, Mihhail Kõlvarti ja Jaanus Karilaiu.

Ratas selgitas, et lähtus juhatuse liikmete valimisel kandidaatidele antud häältest ning Karilaiu puhul, et säiliks järjepidevus eelmiste aseesimeeste osas.

Ta lisas, et vastavalt Keskerakonna uuele põhikirjale peab aseesimehed kinnitama veel ka partei juhatus.

PZU Kindlustuse tehtud küsitluse põhjal eelistab talverehvi valimisel 77 protsenti sõidukijuhtidest naastrehve.

Lamellrehve eelistas 22 protsenti küsitletuist ning ligi 1 protsendil puudus eelistus. Kindlustusfirma Facebooki lehel toimunud küsitluses osales 1190 inimest, kes oma valikut ka põhjendasid. PZU Kindlustuse sõidukikahjude grupi juhi Jaanus Tanne sõnul oli küsitluse tulemus ootuspärane. Samas tasub aga tähele panna, et ligi veerand vastanutest eelistab lamellrehve.

"Väga sageli jäi kõlama mõte, et ka kõige paremate rehvidega on tähtsaim valida teeoludele vastav õige sõidukiirus ja -stiil," ütles Tanne. "Vastajate põhjendustest jääb mulje, et lamellrehvide kasutajad on liikluses ettevaatlikumad, samas kui naastrehvid annavad kindlustunde igasugustes oludes, mis võib olla paraku petlik."

Lamellrehvide eelistajad tõid esile, et need ei lõhu teekatet ning sobivad siis, kui sõita tuleb peamiselt linnas. Naastrehve eelistatakse juhul, kui sõidetakse palju maanteedel ja maal, kus teed on hooldamata ja libedad. Küsitluses osalenud usuvad, et naastrehvidel on parem pidamine ja nad õigustavad end muutuva ilma korral paremini.

Lamellrehvide ühe eelisena nimetasid vastajad võimalust sõita nendega aastaringselt, kuid Tanne sõnul on mugavus ja kokkuhoid näiline. "Soovitan lamellrehve kasutades ka need suveperioodiks suverehvide vastu välja vahetada, sest nii paraneb sõiduki juhitavus ja jääb ära lamellrehvide kulumine, mis neid muidu suvel ähvardab," selgitas Tanne.

Sõidukijuhtide kommentaaridega saab tutvuda PZU Kindlustuse Facebooki lehel.

PZU on rahvusvaheline 200-aastase ajalooga kahjukindlustusselts, mis sisenes Eesti turule 2013.aastal. Praeguseks on PZU käibesuuruse ja kahjuhüvitiste mahu poolest neljas kahjukindlustusselts Eestis. Poolas kuulub PZU-le varakindlustusturust 33 protsenti ja elukindlustusturust 42,9 protsenti ning Kesk- ja Ida-Euroopas on turuosa 13 protsenti.

Sotsiaalkaitseministri Margus Tsahkna sõnul on pensionisüsteemi reform vältimatu ja arutelud sellel teemal jätkuvad.

Pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse jaoks on oluline vaadata just seda, kuidas tagada järjest kauem elavatele inimestele eakana elamisväärne sissetulek, selgus täna toimuval visioonikonverentsil „Pension 2050“, mille eesmärk on jätkata avalikku arutelu pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamise võimalike lahenduste üle.

„Oleme valitsuses kokku leppinud, et pensionisüsteemi reform tuleb, sest peame seisma selle eest, et inimestele oleks kindlustunne tagatud ka aastate pärast,“ ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.

Neljapäevasel valitsuskabineti nõupidamisel jõuti kokkuleppele pensionisüsteemi paindlikumaks muutmisel. Näiteks otsustati siduda pensioniiga alates 2027. aastast oodatava elueaga. Paindliku pensioniea korral saab inimene ise valida endale sobiva pensionilemineku aja. Muudatuste jõustudes on võimalik saada pensionit osaliselt, lasta oma pensioni maksmine peatada ja sobival hetkel taas jätkata. 

Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Kristiina Selgis selgitas konverentsil ministeeriumi nägemust riikliku vanaduspensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisest ning teiste riikide kogemust ja õppetunde pensionisüsteemi uuendamisel. Selgis andis ülevaate pensionisüsteemi senistest arengutest ja rääkis edasistest võimalustest, sealhulgas pensioniea sidumisest oodatava elueaga ning eripensionidest. 

Kell 15.40 algavas vestlusringis arutavad sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, Tuleva pensionifondi asutaja Annika Uudelepp ja Rootsi Pensioniameti ökonomist Ole Settergren pensionisüsteemi muutmise võimaluste ja kitsaskohtade üle. Koos otsitakse vastust küsimusele, kuidas tulevikus pensionipõlves hakkama saada. 

„Pension 2050“ konverents on osa Koostöö Kogu kaheaastasest programmist, mille raames töötatakse 2017. aasta alguseks välja uus eakuse visioon ja poliitikasoovitused pensionisüsteemi uuendamiseks.