Ilmateenistuse andmeil tuleb alanud nädala ilm tuuline ja sajune ning teeolud muutuvad talviseks.

Teisipäeva öösel liigub üle Eesti kõrgrõhuhari ja ilm on suurema sajuta. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Õhutemperatuur on 0 kuni -5, Lääne-Eesti rannikualadel kuni +3 kraadi. Samal ajal tekib Skandinaavia kohal uus osatsüklon, laieneb üle Läänemere ning juba keskpäeval jõuavad vihmapilved saartele. Ennelõunal liigub sadu läänerannikule ja pärastlõunal sügavamale sisemaale ning sajab peamiselt lörtsi ja ka lund. Päeval muutub madalrõhkkond kiiresti aktiivsemaks ja liigub õhtuks Rootsi rannikule. Tuul pöördub lõunasse ja kagusse ning järk-järgult tugevneb, õhtul on puhanguid 15, saartel 18 m/s. Õhutemperatuur on -1 kuni +2, saartel kuni +4 kraadi.

Kolmapäevaks liigub madalrõhkkond üle Läänemere ja tänastel andmetel suundub Läti kohale. Sel juhul katab Eestit madalrõhkkonna jahedam ida- ja kirdeosa. Enamasti sajab lörtsi ja lund, saartel ning Pärnu-, Valga- ja osaliselt ka Viljandimaal sekka vihma. Tuul puhub öösel kagust ja on väga tugev, puhanguid on 15, saartel kuni 20 m/s, päeval puhub tuul idakaarest ja on veidi nõrgem. Õhutemperatuur on öösel ja päeval -3 kuni +1, Edela-Eesti rannikualadel kuni +5 kraadi.

Neljapäeval madalrõhkkond kaugeneb ja selle serva mööda algab külma õhu sissetung. Vahete-vahel sajab lörtsi ja lund. Enamasti on sadu juba nõrk, kuid põhjakaarest saabuva külma õhumassi liikumisel üle võrdlemisi sooja Soome lahe areneb hoogsajupilvi lisaks ning Eesti põhjaservas püsib tiheda saju tõenäosus. Põhjakaare tuul on tugevam eelkõige saartel ja põhjarannikul, tänastel andmetel puhanguid 15 m/s. Õhutemperatuur on öösel 0 kuni -5, rannikul kuni +3, päeval -2 kuni +2 kraadi.

Reedel madalrõhkkond eemaldub, aga selle äärmine lääneserv soosib kohatisi lume- ja lörtsihooge, saartel võib sekka ka vihma tulla. Tuul nõrgeneb ja pöördub läänekaarde. Õhutemperatuur on öösel 0 kuni -5, meretuulele avatud rannikul kuni +2 kraadi, päeval -2 kuni +1, saarte rannikul kuni +3 kraadi.

Laupäeva öö on väheaktiivses rõhuväljas suurema sajuta ja rahulik. Õhutemperatuur on -3 kuni -8, rannikul kuni +2 kraadi. Kui taevas pikemaajaliselt selgineb, siis võib sisemaal paar-kolm kraadi külma enamgi olla. Päeval jõuab Taani kohale uus madalrõhkkond ja laieneb üle Läänemere. Tihedam sadu veel meile ei jõua, kuid tuul pöördub idakaarde ja tugevneb, õhtul on Liivi lahe ümbruses puhanguid 15 m/s. Õhutemperatuur on -2 kuni +2 kraadi.

Pühapäeval laieneb madalrõhkkonna kirdeserv jõulisemalt Balti riikide kohale ning tänastel andmetel jõuab selle tihe lörtsi- ja lumesadu Eestisse, lääne pool võib sekka ka lörtsi tulla. Puhub tugev idakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel -4 kuni +1, Saaremaa rannikul kuni +3, päeval -2 kuni +3 kraadi.

Esmaspäeval tuleb aktiivne madalrõhkkond Eestile lähemale ning sajab lund ja lörtsi, mõnel pool sekka ka vihma. On võimalik rohke sadu, aga see täpsustub lähipäevil. Puhub tugev põhjakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel -4 kuni +1, päeval 0 kraadi ümbruses, rannikul kuni +3 kraadi.

Maksu- ja tolliameti töötajad pidasid oktoobri alguses Valgas kinni sõiduki, millest leiti 77 kilogrammi hašišit.

7. oktoobri öösel pidasid maksu- ja tolliameti narkotalituse ametnikud kinni Lätist Eestisse saabunud sõiduauto, mille kontrollimisel leiti sõidukisse spetsiaalselt ehitatud peidikust kokku 80 pakki narkootilise ainega, teatas maksu- ja tolliamet BNS-ile. Pakendites olnud 77 kilogrammist hašišist piisaks narkojoobe tekitamiseks pea 800 000 inimesele. Narkootikumide veos kahtlustatavatena peeti kinni Eestist pärit 1989. aastal sündinud mees ja 1988. aastal sündinud naine.

„Viimasel ajal puutume kahjuks aina enam kokku Ida-Virumaalt pärit kulleritega, kes on enamasti noored inimesed ja olnud nõus väikese raha eest seadust rikkuma ning keelatud aineid ühest kohast teise transportima,“ selgitas maksu- ja tolliameti uurimisosakonna narkokuritegude talituse juhataja Raul Koppelmaa. „Narkootikumide transportimisega kaasneb pikk vanglakaristus ning mõnesaja või tuhande eurone teenistus ei ole kindlasti seda väärt, et vabadusekaotusega riskida, “ lisas ta.

Riigiprokuratuuri prokurör Raigo Aas ütles, et  prokuratuur esitas kahtlustatavate suhtes vahistamistaotluse, mille kohus ka rahuldas ning kahtlustatavad võeti vahi alla. „Erinevate kriminaalmenetluste käigus kogutud teave osundab selgelt, et Eestis tarvitatakse hašišit väga vähe. Eeskätt oleme tunnistajaks, et Eestit kasutatakse hašišiveol Lõuna-Euroopast Venemaale transiitriigina. Nimetatule osundavad ka selle kriminaalasja raames seni kogutud tõendid,“ selgitas prokurör Aas.

Narkootilise aine hašiši näol on tegemist kanepi töötlemisproduktiga, mida toodetakse Lõuna-Euroopas või Põhja-Aafrikas, misjärel transporditakse seda muuhulgas ka läbi Baltikumi Venemaale. Ühest grammist hašišist piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele. Keskmiselt müüakse üht grammi hašišit 15 euro eest. Seega on Maksu- ja tolliameti töötajate poolt käesoleva kriminaalasja raames ära võetud narkootilise aine väärtus ligi 1,2 miljonit eurot.

Päästeameti esmaspäeval algav tuleohutuskampaania „Kontrolli kord kuus!“ keskendub vajadusele regulaarselt oma kodu suitsuanduri korrasolekut kontrollida.

Tänavu on tules hukkunud juba 30 inimest, kellest enam kui pooltel puudus kodus töökorras suitsuandur, teatas päästeameti pressiesindaja BNS-ile.

„Viimasel ajal on tulesurmade põhjustajana oluliselt kasvanud elektri osakaal. Selle alla mahuvad näiteks nii järelvalveta jäetuna süttinud kodumasinaid või ka ülekoormatud juhtmed ja pistikupesad. Seetõttu tuleb töötavatel seadmetel kindlasti silm peal hoida ning ühe seinakontakti kaudu ei tohiks korraga vooluvõrku ühendada liiga palju elektritarbijaid,“ selgitas päästeameti Põhja päästekeskuse juht Priit Laos.

„Juba alguse saanud tulekahju areneb pärast esimesi minuteid väga kiiresti ja iga kaotatud minut teeb elude päästmise oluliselt raskemaks. Suitsuandur aitab tulekahju varases faasis avastada ning annab võimaluse tuli kiiresti kontrolli alla saada või evakueeruda. Kui suitsuanduri signaal ohust märku ei anna, saavad päästjad põlengust teada alles siis, kui suits või leek juba aknast välja käib,“ lisab Laos.

Tänavu on 26 tulekahjus hukkunud juba 30 inimest. Vähemalt 15 hukkunu kodus suitsuandur puudus ning kahel juhul oli see laest alla võetud või toiteallikata. Vigastada on tulekahjudes septembri lõpu seisuga saanud 75 inimest.

Kõige suurem hukkunutega tuleõnnetuste põhjus on endiselt hooletu suitsetamine, mille tõttu on tänavu elu kaotanud 13 inimest. Elektriseadmest või -paigaldisest alguse saanud tulekahjus on hukkunud seitse inimest.

Suitsuandurit peab vastavalt uuringutele väga vajalikuks umbes 90 protsenti eestimaalastest. Oma koju on selle päriselt paigaldanud umbes 80 protsenti elanikest.

Oma kodu tuleohutust saab kontrollida veebilehel www.kodutuleohutuks.ee. Lisaks tavapärastele reklaamidele valmivad kampaania käigus videoloengud, kus kujundlikult selgitatakse kodudes valitsevaid tuleohte.

Vastsündinute kandmine perearstinimistusse toob haigekassale pingelise eelarve juures kaasa lisakulutusi, mistõttu soovib haigekassa riigilt oma andmekoguteenuste täiendamiseks 17 000 eurot.

Perearstid on välja toonud, et on lapsi, kelle sünni ja olemasolu kohta puudub neil info. Seetõttu algatas ministeerium seadusemuudatuse, millega kantaks vastsündinud kohe pärast sündi perearstide nimistusse. Seadusemuudatuse rakendamiseks peab haigekassa täiendama oma andmekogude X-tee teenuseid, et nende vahendusel tekiks vastsündinul seos perearstinimistuga kohe pärast lapse sündi.

Erinevalt praegusest tähendab see tehniliselt vastsündinute andmete importimist kindlustusregistrisse enne nime ning elukoha registreerimist rahvastikuregistris, samuti lapse sidumist ema perearsti nimistuga kohe pärast lapse sündi ja andmete saabumist ja info kajastamist perearstidele pakutavates teenustes.

Arendustööde tegemiseks on vaja täiendavaid eelarveväliseid rahalisi ressursse. Hinnanguliselt on haigekassa tehniliste arendustööde kulud seoses seadusemuudatusega ligikaudu 17 000 eurot, kirjutas haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross neljapäeval sotsiaalministeeriumile.

"Seoses haigekassa pingelise eelarvelise olukorraga on osutunud nende katmine organisatsioonisiseste ressursside arvelt praegusel hetkel keeruliseks ja sellel põhjusel pöördume sotsiaalministeeriumi poole palvega katta vajalike arendustööde finantseerimine," kirjutas Ross.