Tosin Eesti kodanikku, nende hulgas näiteks akadeemik Anto Raukas, kirjanik Arvo Valton ja emeriitprofessor Rein Einasto paluvad presitent Kersti Kaljulaidil sekkuda Eesti ja Venemaa vahel piirileppe sõlmimisse.

"Me valutame südant 1994. aastal alanud arengute pärast Eesti idapiiri küsimuses. Siis võttis meie riik ootamatult suuna Eesti Vabariigi territoriaalsele tükeldamisele. Meie riik taastati 1991. aastal õigusliku järjepidevuse alusel ja seda kõigis riigi tunnustes, kaasa arvatud riigipiir. Seda poliitilist suunda toetas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu tunnistades 12. septembril 1991 kõik Eesti NSV Ülemnõukogu poolt piiriküsimustes vastu võetud aktid õigustühisteks. Hetkel on uue piirilepingu vastu Eesti erakondadest Eestimaa Rohelised, Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Eesti Vabaerakond, aga ka teiste, kaasa arvatud koalitsioonierakondade liikmeskonnas on arvukalt uue piirilepinguga rahulolematuid. Mõningate avaliku arvamuse küsitluste kohaselt on kodanikkonna hulgas uue piirilepingu vastaseid tunduvalt enam kui selle pooldajaid," seisab pöördumises.

Allakirjutanud märgivad, et on häiritud piirilepingu teemat käsitlevate juhtivate Eesti ärimeeste kitsarinnalistest seisukohtadest, mida meedia võimendab. "Uuest piirilepingust neile mingit kasu ei tule ja kui tulekski, siis ühelgi juhul ei tohi seda saada petserimaalaste ja Eesti-Ingerimaa elanike ning Eesti riiklike huvide arvel! Uue piirilepingu, mis sisuliselt on kinkeleping, sõlmimisega aitame ise oma riigi põhiseadust rikkudes kaasa sealsete põlisrahvaste olukorra pöördumatule halvenemisele," seisab pöördumises.

"Me ei vaja uut piirilepingut, sest rahvusvaheliselt tunnustatud piirileping idanaabriga aastast 1920 on meil olemas ja hoiul ÜRO kehtivate lepingute registris (11 LTS 29). Uue piirilepinguga loovutame Saaremaa suuruse maa-ala, mille väärtuseks on majandusteadlased hinnanud vähemalt triljon eurot. Uue piirilepingu jõustumisel anname kontrolljoone-tagused Eesti Vabariigi maavarad, hüdroenergia ja riigi ning kodanike varad tasuta naaberriigile. Hetkel ei sobi isegi soodsat lepingut naabriga sõlmida, sest on tegemist ebausaldusväärse partneriga, kes viljeleb inimröövi, õhupiraatlust, naaberriikide territooriumide anastamist, sõjalist sekkumist teiste riikide siseasjadesse ja pole varem Eesti Vabariigiga sõlmitud lepinguid kunagi ausalt täitnud," leiavad allakirjutanud ja paluvad riigipead "appi Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust hoidma".

Pöördumisele on alla kirjutanud geoloog ja Tallinna Tehnikakõrgkooli emeriitprofessor Rein Einasto, rahvaluuleteadlane, Seto Kuningriigi sootska, seto kultuuri edendaja Paul Hagu, ajaloolane ja Tartu Rahu Põlistamise Seltsi kuuluv Aldo Kals, füüsik ja Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu esindaja Rein Koch, Eestimaa Roheliste erakonna esimees Aleksander Laane, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitik Henn Põlluaas, akadeemik Anto Raukas, kodakondsus- ja migratsiooniameti Petserimaa osakonna endine juhataja Jüri Vaidla, kirjanik Arvo Valton, kirjanik, luuletaja, tõlkija ning seto kultuuri edendaja Imar Vananurm, ajaloolane ja poliitikateadlane, Euroakadeemia professor Toomas Varrak ning keeleteadlane ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso.

Maanteeameti kinnitusel sõitsid esimesed hooldelasinad libedust ja lund tõrjuma enne keskööd ja tööd käivad jätkuvalt kõikjal üle Eesti.

Maanteeamet koos hooldepartneritega olid kõigis maakondades talihooldeks valmis ning tänane ilm ei tulnud üllatusena, teatas ameti pressiesindaja kolmapäeval BNS-ile. Esimesed hooldemasinad sõitsid välja juba teisipäeva hilisõhtul, tööd jätkuvad ja masinate juhte vahetatakse regulaarselt.

"Kolmapäeval on juhtunud juba mitu õnnetust, kus liiklejad on hooldemasinale tagant sisse sõitnud ja sellised õnnetused vähendavad otseselt teehoolde võimekust. Tuletame liiklejatele meelde, et hooldemasinast möödumisel tuleb olla ettevaatlik ja arvestada, et eesolev tee on hooldamata,“ sõnas maanteeameti ida regiooni hooldevaldkonna juht Andres Piibeleht.

Põlva-, Valga- ja Võrumaal algasid tööd kella kolme paiku soolapuistamise ning sahkamisega. Kella kaheksast tehti teist hoolderingi.

Maanteeameti teatel on teekasutaja ootused talvisteks sõidutingimusteks viidud väga kõrgele, kuid sõidukijuht peab alati arvestama, et talvised sõiduolud erinevad kardinaalselt suvistest ning lumist ja libedat teed tuleb võtta normaalse nähtusena. Talviselt libe tee vajab sõidukijuhtidelt suuremat tähelepanu ja teiste liiklejatega arvestamist.

Selleks et ohutult sihtpunkti jõuda, tuleb sõidukijuhtidel valida teeoludele vastav sõidukiirus ning ohutu sõidustiil – lubatud suurim piirkiirus ei ole kohustuslik. Sihtpunkti jõudmiseks varuge kindlasti rohkem aega.

Talverehvid on kohustuslikud alates 1. detsembrist, kuid keegi eraldi korraldust rehvivahetuse kohta ei anna. Praeguste ilmaoludega peab iga juht hindama, kas rehvid on ikka väljasõiduks sobivad.