Talvepealinnas Otepääl asuvad kolm mäesuusakeskust on valmis lume tootmiseks.

Otepää piirkonnas on Kuutsemäge, Väike Munamäge ja Ansomäge suusakeskused, mis pakuvad kokku  üle 100 kilomeetri suusaradu. Lisaks sellele tegutseb Linnamäe orus kogu perele mõeldud aktiivse vaba aja keskus Otepää Winterplace.

„Meie kunstlumesüsteemid on valmis külmakraadide tulekuks, et siis vajaminev lumi toota,“ ütles Otepää Winterplace juhataja Siim Kalda. „Hakkame lund tootma juba -1,5 kraadi juures, ideaalne olukord lumetootmiseks on alates -5 kraadi juures.“ 

Kuutsemäel ja Munamäel ollakse samuti  valmis lume tootmiseks. „Minu pikaaegne kogemus ütles, et umbes kuu aega pärast esimese lume tulekut saab juba suusatada,“ ütles Kuutsemäe ja Munamäe suusakeskuste juhataja Priit Tammemägi. „Ilmaprognoosid näitavad, et ehk saab järgmise kuu keskpaigas juba lund tootma hakata.“

Tehvandi spordikeskuses jälgitakse samuti ilmateadet. Tehvandi spordikeskuse juhataja Alar Arukuuse sõnul on päris talveni veel aega, kuid valmisolek talvisteks tegevusteks on olemas.  

Talve astronoomiline algus on sellel aastal 21. detsembril kell 12.44, sel päeval saab Otepää talvepealinna tiitli.

Eesti Tööandjate Keskliidu parima praktikandi konkursi „Praktik Cum Laude“ võitis kõrghariduse kategoorias Egle Kadastik ja kutsehariduse kategoorias Kaidi Parv.

Egle Kadastik tudeerib Tallinna Tehnikakõrgkoolis kolmandal kursusel rõivaste disaini ja tehnoloogiat ning oli inseneri- ja konstruktoripraktikal Nurme Production OÜ-s. Egle puhul hinnati tema produktiivsust, põhjalikkust ja pealehakkamist, kuna ilma suunamata kujunes Eglest praktikaettevõttes hilisemate praktikantide juhendaja. Ettevõte ootab teda pärast õpinguid oma kollektiiviga ka alaliselt liituma.

Võrumaa Kutsehariduskeskuses teisel kursusel müügikorraldust õppiv Kaidi Parv oli müügitöö praktikal Rimi Eesti Foods AS-is, kuhu jäi pärast praktika lõppu ka suveks tööle. Praktikajuhendaja sõnul ületas Kaidi ootusi oma suurepärase õpivalmiduse ja väsimatu huviga ning tuletas meelde, kui äge on müüja töö.

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul oli tänavune konkurss väga tasavägine. „Finaali jõudis seitse tubli noort, kes on suurepäraste praktikatulemustega kõigile eeskujuks ning ületasid positiivselt tööandjate ootusi. Kuigi ulatame võidukarika neist vaid kahele, väärivad tunnustust ja tänusõnu kõik nominendid, niisamuti ka nende vanemad, praktikajuhendajad ja õpetajad,“ tunnustas Tamsar.

„Tänavune konkurss on pakkunud palju positiivseid emotsioone ning kindlasti soovime sellest kujundada iga-aastase traditsiooni,“ lisas ta.

Parimatele praktikantidele andis tänukirjad üle haridus- ja teadusminister Maris Lauri, kelle sõnul aitab praktika olla noorel erialaselt võimekam ja tagab tööjõuturul konkurentsieelise. „Praktilise kogemuse puudumine on sageli põhjus, miks äsja kooli lõpetanud õpilasele valmistab soovitud töökoha saamine raskusi. Praktika aitab seda lünka täita, kuna diplomist üksi ei piisa,“ kommenteeris Lauri.

Parimaid praktikante premeerib tasuta kursuse ja karjäärinõustamisega Estonian Business School, kes tähtsustab õppeasutuste ja ettevõtete vahelist süsteemset koostööd.

Tervise Arengu Instituut (TAI) alustab teisipäeval teavitust, millega tuletab meelde, et e-sigaret, huuletubakas ja vesipiip ei ole suitsetamise ohutum alternatiiv ega aita suitsetamisest loobuda.

"Sageli ei alustata suitsuproovimist enam vanemate tagant näpatud sigaretist, vaid huuletubakast, maitsestatud e-sigaretist või vesipiibust," ütles TAI eksperdi Tiiu Härm pressiesindaja teatel. "Ent esialgne põnevus asendub sageli märkamatult harjumuse ja nikotiinisõltuvusega, mis sageli viib tavasigarettide suitsetamiseni."

Näiteks vesipiibutubakat maitsestatakse ja lõhnastatakse mitmesuguste ainetega, et tubaka maitse poleks nii tuntav ja tugev. Seetõttu on piibutamine oma meeldiva aroomi ja maheda maitse tõttu peamiseks ahvatluseks just neile, kes pole varem suitsu proovinud ega suitsetanud.

Vesipiibu müüjad väidavad, et kuna vesipiibusuits jõuab inimese organismi läbi veefiltri, ei saa see olla tervisele nii kahjulik kui sigaretisuits. Ent vesipiibu kui ka kõigi teiste tubakatoodete mõju tervisele ei erine tavasigarettide omast. Vesipiipu suitsetatakse üldjuhul 20-80 minutit järjest, selle aja jooksul tõmmatakse 50-200 mahvi, millest igaüks sisaldab 0,15-1,0 liitrit suitsu. Tavalise ühetunnise piibutamisseansi käigus hingatakse seega sisse 100-200 korda rohkem suitsu kui ühte sigaretti tõmmates.

Huuletubaka ehk snusi tarvitamisel saadav nikotiinitase on organismis püsivam ja ühtlasem, mistõttu tekitab huuletubakas tunduvalt tugevama sõltuvuse kui sigaretitubakas. Risk jääda nikotiinist sõltuvusse on huuletubaka tarvitamisel 2-4 korda suurem kui tavasigarette suitsetades. See tähendab, et huuletubakast loobumise järel võib inimene hakata suitsetama sigarette oluliselt suuremas koguses kui enne huuletubaka tarvitamisega alustamist.

Kolmel neljast huuletubaka tarvitajast esineb suuõõne kahjustusi. Huuletubakas tekitab igemehaigusi ja -põletikke, hammaste lagunemist ning hävitab hammaste kinnituskudesid kuni hammaste väljalangemiseni. Huuletubakas ei saasta küll ümbritsevat keskkonda suitsuga, kuid selle tarvitamine ei jäta kehas puutumata ühtegi elundit. Kuna suuõõs on tubakakeemiaga kestvas kontaktis, on tõsine oht haigestuda huule-, keele-, põse-, kõri- ja neeluvähki. Juhul kui tubakamahl alla neelatakse, on ohustatud ka söögitoru ja kõhunääre. Huuletubaka tarvitamine kahjustab kesknärvisüsteemi, kutsudes esile uimastava toime ja ärevushäireid, tähelepanu- ning keskendumisraskusi.

Andmed e-sigareti pikaajaliste tervisemõjude kohta puuduvad, sest e-sigaret on suhteliselt uus toode. Uurimistulemuste üldistamise teeb keeruliseks ka see, et tooted ei ole standardiseeritud ning kemikaalide sisaldus varieerub.

E-sigareti mõju on uurinud Tartu Ülikooli teadlased ja professor Alan Altraja kinnitusel käivituvad e-sigareti tarvitamisel hingamiselundites sigaretisuitsu mõjuga väga sarnased protsessid. „Järelikult suureneb risk haigestuda samadesse haigustesse, mille riskiteguriks on sigaretisuitsetamine - kroonilisse obstruktiivsesse kopsuhaigusesse (KOK), hingamisteede nakkustesse ja kopsuvähki. On tõenäoline, et e-sigaretid sisaldavad lühemat nimistut erinevaid toksilisi aineid mõned sajad kui tavasigaretid, kuid e-sigarettide mõju on sarnane tavasigarettide suitsetamise toimega,“ lausus Altraja.

Samuti ei ole e-sigareti kasutamine suitsetamisest loobumiseks seniste uuringute põhjal tõhusam meetod kui olemasolevate ja ohutumate abivahendite kasutamine. E-sigaretiga eksperimenteerimine ilma täiendava abita loobumiseks võib õnnestumise tõenäosust hoopis vähendada ning sageli suitsetatakse tavalist ja e-sigaretti paralleelselt. Suitsetamisest loobumiseks soovitab tervise arengu instituut pöörduda suitsetamisest loobumise nõustamiskabinetti.

Ilmateenistus prognoosib teisipäevaks, 25. oktoobriks kohatist lumesadu ning hoiatab teeolude halvenemise eest.

Ööl vastu teisipäeva on pilves ilm. Sajab lörtsi ja vihma, kohati ka lund. Puhub ida- ja kagutuul 5-12, saartel ja rannikul puhanguti 15 m/s, hommikul tuul nõrgeneb veidi. Õhutemperatuur on 0 kuni +2, saartel kuni 5kraadi sooja.

Peipsi järvel puhub öösel ida- ja kagutuul 5-10, puhanguti 12 m/s. Laine kõrgus 0,7-1,3 meetrit. Sajab lörtsi ja vihma. Nähtavus on mõõdukas, sajus halb. Õhutemperatuur on 0 kuni +2 kraadi.

Teisipäeva päeval on pilves ilm. Sajab lörtsi ja vihma. Puhub ida- ja kagutuul 3-10, saartel ja rannikul puhanguti 14 m/s, pärastlõunal nõrgeneb veidi ja pöördub rannikul kirdesse ja põhja. Õhutemperatuur on +1 kuni +2, saartel kuni 7 kraadi sooja.

Peipsi järvel puhub ida- ja kagutuul 5-10, puhanguti 12 m/s, pärastlõunal nõrgeneb. Laine kõrgus 0,7-1,3 meetrit. Sajab lörtsi ja vihma. Nähtavus on mõõdukas, sajus halb. Sooja on 1 kuni 2 kraadi.