Pooled põlengutest saavad alguse elektriseadmetest

Ligi pooled tulekahjudest saavad alguse saanud elektripaigaldistest ja -seadmetest, nendele järgnevad hooletusest alanud ja korstna ehitusliku vea tõttu tekkinud tulekahjud, näitab kindlustusfirma Seesam statistika.

Vanade elektrijuhtmete ja kodumasinate põhjustatud ohust on kõik teadlikud, ometi seisab kindlustus ikka ja jälle silmitsi kurva statistikaga, kus suurem osa tulekahjusid on põhjustatud päevi näinud juhtmetest ja kodumasinatest, tõdeb kindlustaja. „Kütteperioodi alguses lisanduvad siia ka kontrollimata kütteseadmed ja ehituslikud vead ning neist algavad tulekahjud,“ rääkis Seesami kodukindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

Tootejuhi sõnul põrkuvad nad tihti juba kindlustamise hetkel infoga, kus selgub, et küttekollete seisukord ei ole kiita. „Kas on kütteseadmed pragunenud, vajunud või ei ole korstnapühkijat küttekoldeid kontrollima ja puhastama kutsutud,“ tutvustas Gilden olukordi, mille tagajärjel võib tekkida tulekahju ning inimeste eluasemed saavad laiaulatuslikke kahjustusi või muutuvad koguni elamiskõlbmatuks.

Sügis ja uus kütteperiood ei tule kunagi üllatusena, mistõttu võiks kütteseadme hooldustööd olla planeeritud suveperioodile, mil ka korstnapühkijate kalender tavalisest lahedam kipub olema. „Kortermajade küttesüsteeme peab kutseline korstnapühkija puhastama kord aastas, eramajades on see kohustuslik kord viie aasta jooksul. Lisaks puhastamisele saab see musta kuuega mees veenduda kütteseadme ja korstna seisukorras, et kodu oleks turvaline ja kütmine ohutu,“ soovitas Gilden ja kutsus inimesi ahju suvalist prügi mitte viskama.  

„Mõni ahi pole aastaid korstnapühkijat näinud, sest omaniku meelest toimib küttekolle ideaalselt. Kui aga ühel heal päeval saab tulekahju alguse sellest korstna külge kleepunud prügi tahmast, siis tuleb paratamatult ka iseendale otsa vaadata," lisas Gilden. 

Talve hakul keskendutakse väga palju korstendele ja õigesti kütmisele, aga vähemtähtsad pole ka soojuspumbad, gaasi- ja pelletküttekatlad, mis vajavad samuti kontrollimist ja hooldamist. „Kui lagi gaasiseadme kohal on kollane või pruunikas, on see märk temperatuuri kahjustusest, lisaks saab ise jälgida gaasiseadme vaateakna kaudu gaasileegi värvi, mis peaks olema sinine, kuid kindlasti mitte kollane,“ täpsustas Gilden gaasiseadmete ohumärke, mille puhul tuleks viivitamatult volitatud tehniku poole pöörduda.

Isehakanud parandaja oskamatus võib valusalt kätte maksta ja lõppeda hullemal juhul gaasiplahvatusega. „Seadmete eest vastutab korteriomanik, kes peab ohutuse tagamiseks laskma gaasiseadmeid regulaarselt kontrollida ja hooldada,“ pani kindlustusekspert inimestele südamele.

Gilden tuletas ka meelde, et külmal ja pimedal ajal sagenevad hooletusest põhjustatud tulekahjud. "Õdus on istuda küünlavalgel ja nautida ahjus praksuvat tuld, kuid tuleb olla tähelepanelik, et küünal ei asetseks kardinale või laele liialt lähedal ja ahjust või kaminast võetud tuhk oleks jahtunud ning kuum tuhaämber ei jääks põrandale väljaviimist ootama," rääkis Gilden.