Suve lõpus Eesti elanikke küsitlenud Emori uuringu järgi moodustab Lätist ostetud alkoholi osakaal ligikaudu 6 protsenti Eesti kõikide alkoholitarbijate ostudest, Lõuna-Eestis aga ligi 18 protsenti.

Uuringu põhjal tehtud analüüs tõi välja, et eestlased ei läheks enam Lätti alkoholi järele, kui hinnaerinevus Eesti ja Läti vahel oleks 10 protsendipunkti võrra väiksem.

„Uuringute põhjal on võimalik luua matemaatilisi mudeleid, mis aitavad prognoosida, kuidas erinevad tegurid hakkavad mõjutama inimeste käitumist – sarnast mudelit rakendasime ka käesoleva piiriülese alkoholiostude uuringu puhul, et leida seosed hinnaerinevuste ja Lätist alkoholi ostmise vahel,“ rääkis Emori uuringuekspert Aivar Voog.

„Üks uuringu küsimustest oli näiteks minimaalne alkoholi hinnaerinevus Lätiga, et inimene kaaluks alkoholi ostmist Lätist. Seda küsiti eraldi õlle/siidri ja kange alkoholi kohta,“ selgitas Emori andmeteadlane Julia Aru. „Meie mudeli aluseks olid seosed atraktiivse hinna ja ostukoguste vahel ning muutes hinnavahemikke saime teada, kuidas võiksid muutuda ostukogused.“

„Selleks, et Läti osakaal muutuks marginaalseks ehk jõuaks kogu Eestis 1 protsendi lähedale ja Lõuna-Eestis alla 10 protsendi, peaks hinnaerinevus Läti ja Eesti vahel vähenema 10 protsendipunkti võrra. See oleks reaalsuses võimalik juhul, kui Lätis tõuseks aktsiiside mõjul oluliselt alkoholi hinnatase, praegusel juhul on hinnaerinevus Eesti ja Läti vahel üle 20 protsendi,“ lisas Julia Aru.

Emori hinnangul võib järgmise aasta 15 protsenti alkoholiaktsiisi tõus suurendada hinnaerinevust Lätiga ligi 5 protsendipunkti võrra. Sellise hinnaerinevuse kasvu tulemusena suurenevad Lätist ostetud kogused üle Eesti 1.5 protsendipunkti võrra. Piirkondlikult on suured erinevused: Tallinnas, Põhja- ja Lääne-Eestis ning Virumaal suurenevad kogused Emori hinnangute järgi vaid 1 protsendipunkti. Seevastu Tartu regioonis võiks oodata kasvu ligi 7.5 protsendilt 11 protsendini ja Lõuna-Eestis 18-lt 26 protsendini.

Uuringu küsitlus viidi läbi personaalintervjuudena vastajate kodudes ja veebiintervjuud. Kokku küsitleti 1577 elanikku vanuses 15-74-aastat. Küsitlusperiood oli augusti keskel.

Piiriametnikud tabasid teisipäeva õhtul Põlvamaal Vene kontrolljoone juures salasigarette smugeldanud mehe, tema kaaslasel õnnestus üle piiri Vene poolele putkata.

Saatse kordoni piirivalvurid avastasid esmalt Värska vallas Verhulitsa külas kahe inimese liikumise piiri suunas. Asjaolusid suundusid kontrollima lähipiirkonna piirivalvurid ühes teenistuskoeraga, kes pidasid kinni ühe mehe ning said tema juurest kätte kuus kasti salasigarettidega, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Teisel mehel õnnestus liikuda Venemaa territooriumile, millest Eesti ametnikud teavitasid koheselt oma Vene kolleege. Eesti poolel tabatud mehe suhtes alustati menetlust.

Piirivalve tabas möödunud nädalal tänu tähelepanelikule elanikule Võrumaal piiri lähedal viis vietnamlasest illegaali.

13. oktoobril kella 17.30 ajal õhtul andis tähelepanelik elanik piirivalvuritele teada, et nägi Võrumaal Misso vallas Leimani külas viit seljakotiga kahtlast meest. Sündmusele reageerinud piirivalvurid pidasid nad sealkandis kinni ning selgitasid, et tegu on Vietnami Sotsialistliku Vabariigi kodanikega vanuses 19-31 eluaastat, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Tartu halduskohtu otsusel paigutati mehed kinnipidamiskeskusesse ning juhtunu üksikasju selgitatakse käimasoleva menetluse raames.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmeil on Eestis üle 23 000 tervishoiutöötaja ning 1000 elaniku kohta töötab riigis kolm arsti ja kuus õde.

TAI kolmapäeval avaldatud statistika näitab, et läinud aasta novembris töötas Eestis 23 086 tervishoiutöötajat. Kõige enam on nende hulgas õdesid, kes moodustavad kõigist töötajatest kolmandiku. Järgmisel kohal asuvad arstid ja arst-residendid, keda on viiendik kõigist tervishoiutöötajatest. Hooldustöötajate osatähtsus jääb veidi alla 16 protsendi ning hambaarste ja hambaarst-residente on viis protsenti.

1000 elaniku kohta töötab Eestis kolm arsti ja kuus õde. Need näitajad on püsinud aastatel 2013-2015 samal tasemel. Arstide arv tuhande elaniku kohta on sarnane Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) riikide keskmise tulemusega, kuid õdede arv jääb sellele alla. 2013. aastal oli OECD 34 riigi keskmine üheksa õde 1000 elaniku kohta.

Töötavate arstide arv on võrreldes 2014. aastaga kasvanud 5 protsendi võrra, kuid nende täistööajale taandatud ametikohtade arv vähenes 0,5 protsenti. Õdede arvus toimus 5-protsendiline tõus ning õdede ametikohti oli tervishoiuteenuseid osutanud asutustes 1 protsent rohkem võrreldes 2014. aastaga.

Aastate 2013–2015 jooksul on õdede ja arstide suhe püsinud samal tasemel - keskmiselt 1,7 õde ühe töötava arsti kohta. Kõige enam on 2015. aasta jooksul tervishoiuteenust osutavates asutustes kasvanud psühholoogide ja sotsiaaltöötajate arv.