Peaminister Taavi Rõivas ütles esmaspäeval riigikogus keskerakondlaste arupärimisele vastates, et vaatamata aktsiisitõusule pole kütuse tarbimine Eestis vähenenud vaid on kasvanud.

Rõivas selgitas keskerakondlaste arupärimisele diislikütuseaktsiisi laekumise kohta, et tegelikult on deklareeritud kütusekogused olnud oodatust märksa paremad, teatas riigikogu pressiteenistus BNS-ile.

Arupärijad viitasid asjaolule, et Statoili andmetel on pärast kütuseaktsiisi tõusu tangitud Eestis sadu tuhandeid liitreid vähem diislikütust ning selle põhjal on reaalne, et transpordiettevõtete kütuse tarbimine väheneb Eestis kuni 40 protsenti. Nad soovisid teada, millal kavatseb valitsus üle vaadata järgmisteks aastateks kavandatud kütuseaktsiisi tõusud ja uurisid kas nõrk kütuseaktsiisi laekumine ka teises kvartalis annab valitsusele tõuke midagi ette võtta?

"Kütuse tarbimine, vaatamata aktsiisitõusule, ei ole Eestis mitte vähenenud, vaid on kasvanud," ütles Rõivas. "Seega, teisipidi võib öelda, et aktsiisitõus ei ole andnud seda nii öelda mõju, mida üldiselt aktsiisidelt eeldatakse ehk siis survet tarbimise vähendamiseks. Tegelik trend on olnud vastupidine, kütuse tarbimine on kasvanud."

Tema sõnul on kütuseaktsiisi laekumised samuti kasvanud - septembris 12,6 protsenti rohkem kui eelmise aasta septembris ja summaarselt üheksa kuuga, ta kordas üle, 13,9 protsendi rohkem kui eelmisel aastal. „Nii viidatud teises kvartalis kui ka praeguseks teadaolevas kolmandas kvartalis on laekumine olnud suurem, kui praeguses eelarves on kavandatud," rääkis Rõivas.

Rõivas tunnistas, et kütuseaktsiisi tõstmise mõjusid, nii nagu iga aktsiisi mõju, tuleb tegelikult pidevalt hinnata.

"Loomulikult, kui vaja, tuleb kaaluda ka muutusi. Aga kui vaadata fakte, siis 2016. aasta üheksa kuu laekumised ja info tarbimisest ei anna ühtegi loogilist põhjust kardinaalselt aktsiisipoliitikat muuta,“ ütles peaminister. Ta lisas, et aktsiiside laekumine ületab riigieelarve ootust kaheksa miljoni euro võrra. Rõivase sõnul on valitsusele teada ka fakt, et palju Eestis resideeruvaid rahvusvahelisi vedusid tegutsevaid ettevõtteid tankis enne aktsiisitõusu näiteks Venemaal, Lätis, Leedus ja Poolas, kus diiselkütuse hind on juba aastaid olnud mõnevõrra odavam. „Aga me peame arvestama sellega, et need, kes veavad eri riikidesse kaupa, on teinud seda enne ja teevad ka tulevikus seda, et nad ostavad oma kütuse suure tõenäosusega sellest riigist, kes on selle marsruudi peal kõige soodsam,“ märkis peaminister.

Venemaa riigipea Vladimir Putin õnnitles Kersti Kaljulaidi ametisseastumise puhul.

Venemaa saatkonna teatel õnnitles Venemaa riigipea Kersti Kaljulaidi ametissenimetamise puhul ning avaldas lootust, et Kaljulaidi tegevus Eesti presidendi ametis aitab kaasa kahe riigi suhete arengule heanaaberlikkuse ning vastastikkuse austuse vaimus.

10. oktoober 2016 Kersti Kaljulaid andis riigikogu ees ametivande

Kersti Kaljulaid andis esmaspäeval riigikogu ees ametivande ning talle pandi kaela presidendi ametikett.

"Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, Kersti Kaljulaid, pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks," tõotas uus riigipea.

Kaljulaid on sündinud 30. detsembril 1969 Tartus.

Ta lõpetas 1992. aastal Tartu Ülikooli loodusteaduskonna geneetika erialal ning 2001. aastal majandusteaduskonna magistrantuuri.

Aastatel 1994-1999 töötas Kaljulaid erinevates Eesti ettevõtetes: algul telefonikeskjaamade müügijuhina Eesti Telefonis, hiljem Hoiupank Marketsis ja Hansapank Marketsis ning investeerimispanganduses.

Aastatel 1999-2002 oli Kaljulaid peaminister Mart Laari majandusnõunik. Tema tööülesannete hulka kuulus peaministri büroo koostöö korraldamine Eesti Panga, rahandusministeeriumi ja suuremate eelarvetega ministeeriumidega, samuti suhete koordineerimine Rahvusvahelise Valuutafondi ja muude finantsasutustega. Kaljulaid osales koos rahandusministri ja sotsiaalministriga pensionireformi ettevalmistamisel ning nõustas peaministrit iga-aastastel ministritega peetavatel eelarveläbirääkimistel.

Aastatel 2002-2004 oli Kaljulaid Eesti Energia Iru Elektrijaama finantsdirektor ja direktor.

2004-2016 oli ta Euroopa Kontrollikoja Liige. Aastatel 2004-2006 korraldas Kaljulaid Euroopa Liidu eelarve teadus-arendustegevuse vahendite finantsauditit, 2007-2010 vastutas ta  struktuuripoliitikate auditi eest ning aastatel 2004-2007 oli ta Euroopa Liidu Galileo projekti audiitor.

Aastatel 2010-2016 koordineeris Kaljulaid Euroopa Kontrollikoja aastaaruande ja kinnitava avalduse koostamist. Aastatel 2005-2007 kuulus ta Europoli auditikomiteesse, olles selle komitee esimees 2007. aastal. Aastatel 2006-2008 oli Kaljulaid Kontrollikoja haldusasjade komitee esimees ning aastatel 2010-2014 vastutas ta Kontrollikoja aastaaruande metoodika ja aastaaruande koostamise eest. 2016. aastal töötas põllumajandusauditi vallas.

Lisaks on Kaljulaid olnud Eesti Geenivaramu Nõukogu liige varamu asutamisest kuni aastani 2002, Tartu Ülikooli kuratooriumi liige aastatel 2009–2011 ning Tartu Ülikooli nõukogu esimees alates 2012. aastast.

Kaljulaid on olnud Kuku raadio Keskpäevatunni saate kaasautor aastatel 2002-2004 ja Kuku raadio Eurominutite toimetaja aastatel 2007-2016.

Kersti Kaljulaid on abielus ja tal on neli last.

Justiitsministeerium saadab esmaspäeval valitsusse eelnõu, millega karmistatakse karistusi korduva joobes juhtimise eest, samuti on plaanis kasutada mitmeid muid mõjutusvahendeid joobes juhtimise vähendamiseks.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on riigi kohustus tagada oma kodanike turvalisus, sealhulgas liikluses. „Joobes sõidukijuhid ohustavad seda turvatunnet, kuna nende põhjustatud õnnetused on tihti väga raskete tagajärgedega. On teatud hulk inimesi, kes ei hooli korduvatest karistustest ja jätkavad purjus peaga sõitmist sellele vaatamata,“ rääkis ta.

„Riik peab probleemiga süvitsi tegelema ja justiitsministeerium on välja töötanud muudatused korduvate rikkujate korralekutsumiseks. Näiteks, kui juht tekitab inimesele ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse või surma seoses sellega, et ta istus rooli kriminaalses joobes, on talle tulevikus võimalik mõista karmim karistus. Samuti on karmim karistus ette nähtud korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest ning sellise korduva rikkumise eest oleks edaspidi kohustuslik ka osaline reaalne vangistus. Kolmandaks näeks seadus tulevikus ette kohustusliku juhtimisõiguse äravõtmise korduvalt kriminaalses joobes sõidukijuhtimise korral,“ selgitas justiitsminister.

Karistuste karmistamise kõrval tehakse ettevalmistusi ka selleks, et igale joobes juhile leida just selline mõjutusvahendite komplekt, mis aitaks uusi rikkumisi ennetada. See tähendab, et oluline on selliseid inimesi toetada ka selles osas, mis puudutab alkoholiga piiri pidamist ja sõltuvusest vabanemist, milleks plaanitakse tihedamat koostööd tervishoiusüsteemi asutustega ning tahetakse muuta praktikat ka vangistuse ja kriminaalhoolduse täideviimisel.

„Mõistlik on ka see, et esmakordsetele rikkujatele luuakse võimalus väärtegudele põhi- või lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmisest tingimisi vabanemiseks ja juhtimisõiguse teatud tingimustel säilitamiseks, et motiveerida neid tulevikus enam purjus peaga rooli mitte istuma. Seda juhul, kui süüdlane on nõus läbima vastava sotsiaalprogrammi või minema ravile,“ tõi Reinsalu välja.

Edaspidi nähakse ette kriminaalvastutus selle eest, kui sõidukijuht tarbib liiklusõnnetuse järgselt alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet või põgeneb sündmuskohalt. Seda paragrahvi kohaldatakse vaid siis, kui tegemist oli raskete tagajärgedega liiklusõnnetusega ehk kui keegi sai raskelt viga või hukkus. „Muudatuse eesmärk on vältida neid olukordi, mil isik joobe tuvastamise ja karmi karistuse hirmus sündmuskohalt põgeneb, jättes kannatanu abita,“ selgitas minister.

Samuti kehtestatakse kaassõitja väärtushinnanguid oluliselt muutev lähenemine joobeseisundis juhiga sõitmisest hoidumiseks. Tegemist ei ole keelu- või käsuga ja selle eesmärk ei ole karistamine, vaid liikluskasvatuse olulise parandamise vajaduse teadvustamine.

Joobes juhi osalusel toimunud õnnetustes hukkus 2015. aastal 14 inimest ehk viiendik kõigist hukkunutest. Samas võib üks joobes juhi põhjustatud liiklusõnnetus põhjustada korraga nelja inimese hukkumise, nagu juhtus 2013. aastal Haapsalu lähedal või 2015. aasta augustis Tartumaal.

Eestis tabatakse aastas ligi kolm tuhat kriminaalses joobes sõidukijuhti ja lisaks samapalju juhte, kelle joove jääb alla kuriteo piiri, milleks on 1,5 promilli. Tõsiasi on see, et politsei teostatava järelevalve käigus suudetakse siiski tabada vaid väike osa rikkujatest. Arvestuslikult on Eestimaa teedel igapäevaselt üks kuni neli tuhat alkoholi tarvitanud või narkojoobes sõidukijuhti, kellest päevas keskmiselt 10–30 juhti ehk hinnanguliselt üks kuni kaks protsenti rikkujatest kõrvaldatakse liiklusest.

Eesti Perearstide Selts soovib ressursipuuduse ja krooniliste haigete rohkuse tõttu pikendada väiksema tervisehädaga patsientide vastuvõtuaega seniselt viielt päevalt kümnele.

Perearstide selts saatis neljapäeval tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile kirja, milles soovivad muuta perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhendi sätet. Nimelt näeb tööjuhend ette, et üldarst peab ägeda tervisehäirega patsiendi vastu võtma samal päeval, teistel juhtudel aga tuleb patsient vastu võtta viie tööpäeva jooksul.

"Seoses krooniliste haigete osakaalu kasvuga nimistutes ei ole võimalik sama ressursi juures tagada "teistel juhtudel" vastuvõtte viie tööpäeva jooksul," kirjutas selts ja ja tegi ettepaneku pikendada leebema tervisehäirega patsientide vastuvõtuaega kümne päevani.