Suurenenud risk saada tabatud on sundinud inimkaubitsejaid otsima turvalisemaid marsruute Venemaal Läände kui teekond üle Eesti kagupiiri.

Kui 2014. aastal avastas piirivalve maismaapiiril 64 ebaseaduslikku piiriületust ja eelmisel aastal oli sarnaseid juhtumeid 63, siis tänavu kaheksa kuuga avastas piirivalve maismaapiiril ainult 30 ebaseaduslikku piiriületust, kirjutab esmaspäevane ajaleht Postimees.

Lõuna prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juhi Rain Vosmani sõnul tuleb eristada omal käel liikuvaid õnneotsijaid ja inimkaubitsejate poolt Eestisse toodavaid inimesi.

«Oleme pidanud 2014. aasta lõpust Lõuna-Eestis kinni kuus inimkaubitsejate grupeeringut,» lausus Vosman Postimehele. «Hiljem on selgunud, et need grupid on tegutsenud vähemalt 15 korral ja ohvrite hulk võib olla kokku 200 inimese ringis.»

Viimane tõeline inimkaubandusjuhtum toimus tegelikult 12. aprillil, kui piirivalvurid said Põlvamaa piiriäärsel alal kätte 11 Vietnami Sotsialistliku Vabariigi kodanikku ja üksiti ka üheksa inimkaubitsejat. 13. juunil üritas üks vietnamlane pääseda riiki läbi Luhamaa piiripunkti Eesti kodaniku autos ja kõrvalistujana, aga tema saadeti tagasi Venemaale. See ei lähe inimkaubanduse paragrahvi alla.

Ehkki kagupiiri väljaehitamine algab õigupoolest alles tuleva aasta algul, on praeguseks puudest ja võsast puhastatud üle 90 protsendi piirist. Samas muudab juba seegi piiri ületamise tunduvalt keerulisemaks, sest lagedal piiriribal jäävad ebaseaduslikud tulijad teisaldatavate kaamerate ette, märgib ajaleht.

Politsei- ja piirivalveameti integreeritud piirihalduse büroo juhi Helen Neider-Veerme andmetel kinnitavad Läti ja Leedu kolleegid, et surve nende piiridele on märksa suurem. Postimees võttis ühendust ajakirjanikega Lätis ja Leedus, kes kinnitasid siiski, et illegaalide hulk väheneb sealgi.

Politsei käivitas reedel Võrumaal laialdased otsingud koos kopteriga, et leida seenel käies metsa kadunud 62-aastane mees, kes õhtuks siiski ise koju jõudis.

"Jaak jõudis äsja ise oma kodumaja juurde tagasi ning vaatamata sellele, et mees eksles pika päeva metsas, on temaga kõik hästi ning ta on turvaliselt tagasi kodus," teatas politsei- ja päästeameti (PPA) Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Virk reede õhtul.

"Politsei lõpetas otsingud ja tänab siiralt abivalmis jahimehi, kes tulid jõu ja nõuga appi Jaaku otsima," lisas Virk.

Varstu vallas elav Jaak läks ühes sõbraga metsa seenele täna hommikul kella üheksa paiku. Kuigi mees pidi kodukandi metsa hästi tundma, kaotasid mehed enne keskpäeva silmkontakti ning õhtuks ei olnud sõbrale Jaagust enam midagi teada. Igaks juhuks kontrollis sõber, kas Jaak võis vahepeal koju jõuda, kuid seal teda ei olnud. Jaagu asukohta on keerukam selgitada põhjusel, et tal ei ole telefoni kaasas.

Politsei käivitas mehe leidmiseks Varstu vallas Krabi külas maastikuotsingud, sinna lähistele jääb muuhulgas ohtlik Põdrasuu turbaraba. Keerukaid olusid silmas pidades kaasas politsei otsingutele kopteri, mehe jälge ajama teenistuskoera ning maastikul ahelikku 14 politseinikku koos kaheksa kohaliku jahimehega Rõuge jahisektsioonist.

Otsijatel Jaaku tabada ei õnnestunud, kuid õhtuks ilmus ta siiski ise koju.

"Politsei paneb kõigile noorematele ja vanematele südamele, et nad võtaks endaga laetud mobiiltelefoni kaasa. Eakamad inimesed on tihti põhjendanud mobiiltelefoni koju jätmist sellega, nagu kardetaks, et see võib metsa minnes ära kaduda. Oluliselt kahetsusväärsem on, kui mobiiltelefoni koju jättes inimene ise kadunuks jääb ning tee kaotades või suisa hätta sattudes aegsasti abi küsida ei saa," rõhutas politsei pressiesindaja Kerly Virk.  

Tänavu on politsei Lõuna-Eestis tabanud 1369 joobes juhti, kellest veerand avastati tänu tähelepanelikele inimestele.

„Kui häirekeskusele laekub teade joobekahtlusega juhist, võtame seda väga tõsiselt ja püüame igal juhul juhti tabada,“ kinnitas Tartu patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse juht Alvar Pähkel.

Ta lisas, et politsei on tänulik kõigile, kes joobes juhtidest teada annavad ning seeläbi liiklusturvalisust suurendavad. „Eriti tänulikud oleme neile teatajatele, kel on võimalus joobekahtlusega juhile vajadusel järele sõita ning tema liikumissuunda politseile täpsemalt kirjeldada. Seda eriti suuremates linnades, kus sõidukijuht võib mõnel põhjusel reageerivale patrullile märkamatuks jääda või kitsale kõrvaltänavale põigates tahtlikult end varjata,“ selgitas politseijuht.

Statistikast nähtub, et võrreldes mullusega on Lõuna-Eestis joobes juhtide süül juhtunud õnnetused vähenemistrendis. Nimelt on tänavu joobes juhtide süül Lõuna-Eestis juhtunud 29 liiklusõnnetust, milles hukkus kaks inimest, mullu samal perioodil juhtus 45 liiklusõnnetust, milles hukkus üheksa inimest. „Usun, et positiivse vähenemistendentsi on kaasa toonud karmim karistuspoliitika joobes juhtide suhtes. Samuti jätkub nõustamisprogramm, kus mõjutame joobes juhtimiselt tabatud inimesi psühholoogiliste võtetega seaduskuulekale liikluskäitumisele. Samaväärselt oluline on seejuures koostöö kogukonnaga, kelle kaasabil on Lõuna-Eesti teedelt kõrvaldatud üle 300 joobes autojuhi,“ ütles Pähkel.

Riigikogu võttis menetlusse valitsuse kolmapäevall algatatud ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt hüvitatakse täiskasvanutele hambaravi kuni 30 euro eest aastas.

Uue korra järgi hüvitatakse täiskasvanutele pool kokkulepitud hambaraviteenuste raviarvest, kuid mitte rohkem kui 30 eurot aastas, teatas riigikogu pressiesindaja BNS-ile. Seletuskirjas märgitakse, et uue korra järgi hüvitab Haigekassa poole kõigist kokkulepitud hambaraviteenuste raviarvetest, mille kogusumma on maksimaalselt 60 eurot aastas, seni ei hüvitata midagi. Eakad saavad proteesihüvitisele lisaks tuge ka ravi eest tasumisel. Töövõimetuspensionäride, vanaduspensionäride ja üle 63-aastaste ravikindlustatud inimeste hambaravihüvitis suureneb. Hetkel hüvitab riik nendel ravikindlustatutel hambaravi eest 19,18 eurot.

Eelnõu kohaselt suureneb ka rasedate, alla üheaastaste laste emade ja kõrgenenud ravivajadusega inimeste hambaravihüvitis. Hetkel hüvitise  suuruseks hambaravi eest 28,77 eurot. Mõlema sihtgrupi puhul maksab haigekassa kinni 85 protsenti hambaravi esmavajalike teenuste   raviarvest, arvestusega, et patsiendile esitatud raviarve või arvete kogusumma ei ületa 100 eurot aastas. Riik hakkab nende eest maksma kuni 85 eurot aastas. Eakatel jääb alles ka hambaproteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale.

Et proteesihüvitist oleks inimesel võimalikult mugav saada, siis ta tulevikus enam taotlusi esitama ei pea, vaid haigekassa arveldab proteesi valmistajaga ise. Senised hüved lastele ja vältimatule abile ei kao. Haigekassa tasub kõigi alla 19-aastaste kindlustatud inimeste hambaravi eest ning ravikindlustatud täiskasvanute vältimatu abi eest. Kindlustuseta isikute vältimatu abi tasutakse riigieelarvest. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.