Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sai neljapäeval valitsuselt toetuse plaanile lõpetada Eesti Teede senised teedehoolduse siselepingud ja teha ettevalmistusi Eesti Teede erastamiseks.

"Eesti Teede asutamiseni viinud põhjused on tänaseks ära langenud. Teehoolduse turg on toimiv ning konkurentsitihe. Toimival turul ei pea riik olema osaline, vaid kas regulaatori või tellija rollis. Täna saime mandaadi lõpetada senised sisetehingulepingud Eesti Teedega ning korraldada nendele piirkondadele uued avalikud konkursid," sõnas majandus- ja taristuminister Kristen Michal pressiteates.

"Asume ka seejärel ette valmistama ettevõtte erastamist, mille lõppotsused langetame, kui oleme näinud kuidas 2017. aastal turuolukord areneb. Igatahes on tegemist valitsuse esimese ja väga põhimõttelise sammuga riigikapitalismi vähendamise suunas. Lähitulevikus loodan, et koos rahandusministriga toome veel mitmeid sarnaseid ettepanekuid lauale," lisas ta.

2008. aastal moodustati viie Teedevalitsuse baasil äriühingud AS Virumaa Teed, AS Saaremaa Teed, AS Pärnumaa Teed, AS Tartumaa Teed, AS Võrumaa Teed, mille kõigi aktsiate valitsejaks oli majandus-ja kommunikatsiooniministeerium. Nende ettevõtete ühendamisel asutati 2012. aastal AS Eesti Teed, et tagada riigimaanteede hooldus neis maakondades.

Äriühingu moodustamise peamine eesmärk oli tollal elavdada mittetõhusat konkurentsikeskkonda hooldeturul ning tagada riigimaanteede efektiivne korrashoid. Praeguseks on maanteede hooldeturg vabas konkurentsis välja kujunenud ning riigil puudub vajadus ettevõtet omanikuna hallata.

Tuginedes varasemale erastamise kogemustele ja turuolukorrale selgus analüüsist, et kõige ratsionaalsem on riigi äriühingu võõrandamine koos kehtivate pikaajaliste hooldelepingutega, sisetehingu lepingutega võõrandamist seadus ei võimalda. See aga tähendab, et enne erastamist tuleb vaheetapina praegu kehtiv sisetehing maanteeameti ja AS-i Eesti Teed vahel ennetähtaegselt lõpetada ning viia läbi riigihanked riigimaanteede hooldaja leidmiseks praegu riigiettevõtte poolt hallatavates piirkondades. AS Eesti Teed osaleks neil hangetel teiste pakkujatega samadel alustel.

Pärast edukat üleminekut vaba turu lepingutele võib alustada AS Eesti Teed aktsiate müügiga. Kava järgi saaks ettevõte erastamisküpseks 2018. aasta teises pooles.

"Ettevõtte müügihind sõltub osaliselt tõepoolest vabalt turult võidetud hankelepingute mahust," on Michal varem BNS-ile öelnud. Hinnanguliselt, näiteks kolme lepingu võitmisel võib müügihind Michali sõnul jääda 11 miljoni euro tasemele, kui näiteks ei õnnestu lepinguid võita, siis oleks müügihind suurusjärgus 9 miljonit eurot.

Haridus- ja teadusminister Maris Lauri tegi neljapäeval koos omavalitsuste ja õpetajate esindajatega tuleva aasta miinimumpalga üle toimunud konsultatsioonidel ettepaneku, et tulevast aastast kasvaks õpetajate miinimumpalk vähemalt 1000 euroni ning keskmine töötasu vähemalt 1200 euroni.

Minister Maris Lauri sõnas, et väärikas töötasu on tugeva ja motiveeritud õpetajaskonna üks peamine eeldus, teatas haridus- ja teadusministeerium BNS-ile. „Õpetajate töötasu alammäära tõus vähemalt tuhande euroni on väärika palga eeldus. Riigieelarvelise lisarahaga kindlustame, et õpetajate keskmine brutopalk ületab järgmisel aastal vähemalt 1200 euro piiri,“ ütles Lauri.

Järgmise aasta riigieelarve eelnõu kindlustab õpetajatele järgmisel aastal vähemalt 4,6-protsendise tõusu. Samuti tegeleb ministeerium täiendavate võimaluste otsimisega õpetajate palga enamaks tõstmiseks. Väga olulised on omavalitsuste õpetajat väärtustavad otsuseid, sest valdav enamus õpetajaid on nende palgal.

Lauri tõi välja, et töötasu kiirema kasvu kindlustamiseks vaja on jätkata tarkade koolivõrguotsustega. „Tunnustan neid omavalitsusi, kes on koolivõrgu targa korraldamise ning koolitaristute ökonoomse majandamisega taganud oma õpetajatele juba praegu keskmisest märksa kõrgemad palgad. Samuti tahan kiita omavalitsusi, kes ka ise riigi toetusele juurde panustavad,“ märkis minister.

Minister rõhutas, et õpetajate palgakasvuks seatud eesmärkide täitmiseks peab hoolitsema, et riiklik toetus jõuaks õpetajateni „Peame oluliseks, et omavalitsustele ja erakoolidele antava õpetajate palga sihtotstarve säiliks, sest kuni riiklik eesmärk pole saavutatud, ei ole tark tekitada olukorda, kus õpetajate palgaks mõeldud raha võib liikuda hoopis teiste kulude katmiseks,“ ütles Lauri. 

Värske OECD võrdleva haridusstatistika ülevaate Education at Glance järgi moodustavad õpetajate palgad koolide põhilistest tegevuskuludest võrreldes teiste riikidega jätkuvalt ebaproportsionaalselt väikese osa. Kui Eestis on õpetajate palk umbes 40 protsenti koolide põhitegevuskuludest, siis OECD riikides on see keskmiselt poole võrre rohkem ehk üle 60 protsendi.