Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile niinimetatud Istanbuli konventsiooni eelnõu, millega kriminaliseeritakse ahistav jälitamine, naise suguelundite sandistav ümberlõikamine ja sundabielu, lisaks muutub kuriteoks inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmine.

„Ahistav jälitamine on levinud ja tõsine probleem. Eestis on elu jooksul ahistava jälitamisega kokku puutunud 13 protsenti naistest. Olukord, kus näiteks oma endist elukaaslast pidevalt telefoni või kirja teel ähvardatakse, põhjuseta tema kodu või töö lähedale satutakse ja muid selliseid asju tehakse, ei ole mingil juhul lubatav. See jätab inimesele väga tugeva psühholoogilise jälje. Seetõttu peame vajalikuks selline kuritegu eraldi sätestada,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu ministeeriumi teatel.

Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon ehk lühidalt Istanbuli konventsioon, mille Eesti 2014. aastal allkirjastas ja mille ratifitseerimiseks me ettevalmistusi teeme, näeb ette mitmeid õiguslikke vahendeid, mis Eestis on puudu või vajavad muutmist nagu eelpool toodud ahistav jälitamine, lisaks ka naiste suguelundite moonutamine ja sundabielu. Konventsiooni eesmärk on kaotada naiste ja alla 18-aastaste tütarlaste vastu suunatud vägivald, mis on meeste ja naiste jätkuva ebavõrdsuse algpõhjus.

„Kõik need teod on tugevalt inimväärikust ja naiste õigusi alandavad. Näiteks naiste suguelundite moonutamine kahjustab väga raskelt nende inimeste tervist, toomata samas mingisugustki meditsiinilist kasu. Sellised teod tuleb selgelt hukka mõista. Selle nõuab aga nii poliitilist tahet kui ka õiguslikke võimalusi,“ rääkis Reinsalu.

Osaliselt on need küsimused küll ka praeguse Eesti karistusõigusega kaetud läbi muude isikuvastaste kuritegude regulatsiooni, kuid näiteks ei ole karistatav tütarlapse ümberlõikamisele õhutamine. Samuti pole üheselt kriminaliseeritud ahistav jälitamine ja sundabielu Muudatustega pikendatakse ka alaealise isiku suhtes toimepandud tegude aegumistähtaega kuni ohvri täisealiseks saamiseni.

„Inimkaubanduse ohvrilt seksi ostmise kriminaliseerimise soovitus tuleneb EL inimkaubanduse direktiivist ning see annab ühiskonnale selge signaali, et sellise raske kuriteo ohvriks langenud inimesi peab riik kaitsma. Eelkõige tahame vähendada nõudlust sellise teenuse järele,“ rõhutas minister.

Päästeamet tuletab meelde, et tuleõnnetuste vältimiseks peavad enne kütteperioodi algust saama korda nii majade ahjud kui ka korstnad ja küttesüsteemi korrasolekut peab regulaarselt kontrollima kutseline korstnapühkija.

"Päästjad tunnevad kütteperioodi alguse kergesti ära ka kalendrisse vaatamata, sest sellest annavad märku väljakutsed tahmapõlengutele, sagenevad teated sisse ajavatest ahjudest ning suitsu täis korteritest," ütles päästeameti ohutusjärelvalve osakonna juhataja Marko Rüü pressiesindaja teatel.

"Sellised teated näitavadb, et osadel inimestel on siiski küttesüsteemid hooldamata ja algavateks jahedamateks ilmadeks ette valmistamata. Riketest kütteseadmetes, hooletusest kütmisel või tahma süttimisest saab samas alguse iga kümnes tulekahju,“ lisas Rüü.

"Vastavalt tuleohutuse seadusele peab kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme korra aastas puhastama kutseline korstnapühkija, kes väljastab tehtud tööde kohta akti. Eramajades võib korstent pühkida ka ise, kuid korra viie aasta jooksul peab süsteemid siiski üle vaatama kutseline korstnapühkija. Praegu on korstnapühkijatel veel vabu aegu, kuid külmade saabudes venivad ka järjekorrad jõuludeni," sõnas Rüü.

Vajadusel saab kutselise korstnapühkija kontakti päästeala infotelefonilt 1524. Korstnapühkijal peab kindlasti olema kehtiv kutsetunnistus, mille olemasolu saab kontrollida Kutsekoja veebilehelt www.kutsekoda.ee

Kutselise korstnapühkija akt annab majaomanikule kindluse küttesüsteemi tehnilise korrasoleku kohta. Õnnetuse korral on võimalik kindlustushüvitise saamiseks tõendada, et küttekolded olid hooldatud. Seepärast tuleb akt kindlasti säilitada.

Riigikogu õiguskomisjon kaalub esmaspäevasel istungil, kas tuleks muuta liiklusseadust ja liiklusõnnetuse järel alkoholi tarbinud juhti karistada kriminaalkorras või on piisav kehtivas seaduses olev väärteo korras karistamine.

Karistusseadustik ei näe ette, et vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitanud juhile saaks selle eest määrata kriminaalkaristust, teatas riigikogu pressiesindaja BNS-ile.

„Kehtiv regulatsioon annab õnnetuse põhjustanud joobes juhile võimaluse pääseda kriminaalkaristusest, kui ta väidab, et tarbis alkoholi peale õnnetust,“ märkis õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof. „Komisjoni istungil tulevad arutamisele ka teised liiklusalased süüteod, näiteks õnnetuse järgselt sündmuskohalt lahkumine ja õnnetusest mitteteatamine. Komisjon kuulab ära politsei ja ministeeriumite arvamused ning kaalub seejärel võimalikke seadusemuudatusi.“

Samuti on istungile kutsustud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) esindaja, et teada saada, kas EKEI suudab tuvastada, milline oli pärast õnnetust alkoholi tarbinud juhi joobeaste õnnetuse toimumise hetkel.

Liiklusseadus näeb liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest ette väärteo korras karistamist rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (1200 eurot), arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni. 

Õiguskomisjoni istung algab esmaspäeval kell 11.15 ning osalema on kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, siseministeeriumi, justiitsministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti ning EKEI esindajad.

Valimiskogu ei saanud laupäeval ka teises voorus Eestile presidenti valitud.

Laupäeval toimunud presidendivalimise esimeses hääletusvoorus valimiskogus ei saanud ükski kandidaat nõutavat häälteenamust ning teise vooru pääsesid Jõks, kes kogus 83, ja Siim Kallas, kes kogus 81 häält. Teises voorus kogus Kallas 138 ja Jõks 138 häält.

Märgistamata sedeleid oli 57 ja kehtetuid kolm.

Kuna kumbki kandidaat ei saanud teises voorus nõutavat häälteenamust, toimub 14 päeva jooksul erakorraline valimine riigikogus. Valimistoimingud algavad taas riigikogu esimesest hääletusvoorust ning sellele eelnevast kandidaatide ülesseadmisest.