Rahandusministeerium on teinud valitsusele ettepaneku tõsta alates tuleva aasta juulist vedelgaasi (LPG) ja surumaagaasi (CNG) aktsiise ja ühtlustada need lähtuvalt energiasisaldusest.

Kokkuvõtvalt võiksid plaanitavad muudatused tuua rahandusministeeriumi kalkulatsioonide kohaselt tuleval aastal riigieelarvesse juurde umbes 500 000 eurot lisaraha ja 2018. aastal umbes 600 000 eurot lisaraha, selgub rahandusministeeriumi ettepanekust.

Ettepaneku kohaselt võiks vedelgaasi mootorikütusena maksustada tuleva aasta juulist 30 protsendi tasemel diislikütuse aktsiisimäärast. Selle mõjul tõuseks vedelgaasi jaemüügi liitri hind 52 sendilt 56 sendile, ehk umbes 9 protsenti.

Surumaagaasi mootorikütusena kasutamisel soovitab rahandusministeerium valitsusel kehtestada selle aktsiisimäär alates järgmise aasta juulist 5 protsendile diislikütuse aktsiisist ja 2018. aasta juulist tõsta see 10 protsendile diislikütuse aktsiisist. Kütuse hind tõuseks tanklates eelduste kohaselt praeguselt 0,729 euro tasemelt kilogrammi kohta järgmisel aastal 5 sendi võrra ja ülejärgmisel aastal taas 5 sendi võrra ehk kokku 12 protsenti.

Lisaks sooviks ministeerium ühtlustada kütteainena kasutatavate fossiilsete gaaside aktsiisid energiasisaldusest lähtuvalt. Kuna vedelgaasil kütteainena aktsiisimäär puudub, siis rahandusministeeriumi hinnangul võiks selleks saada 55,2 eurot tonni kohta.

Selle sammu tõttu tõuseks balloonigaasi hind 4,5 protsenti 1,47 eurolt 1,54 euroni kilogrammi kohta. Tööstustes kasutav vedelgaasi hind tõuseks 12 protsenti 470 eurolt 525 euroni tonni eest.

Kuivõrd biometaani omahind, 1,1 eurot kilogrammi kohta, ei ole senini vabal turul konkurentsivõimeline, siis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi ettepaneku kohaselt biometaanile hetkel aktsiise ei kehtestataks. Juhul kui turuolukord muutub ja biometaan on ilma toetusmeetmeteta konkurentsivõimeline fossiilset päriolu surugaasiga, vaadatakse aktsiisipoliitika uuesti üle.

Eesti haridustöötajate Liidu juhatuse esimees edastas sel nädalal valitsusele ja riigikogule pöördumise, milles soovis õpetajatele lähiaastateks rohkem kui kümneprotsendist palgatõusu.

"Kui lähtume lubadusest, et õpetajate töötasu peab tõusma 120 protsendini riigi keskmisest töötasust, ehk töötasu miinimum peab tõusma võrdseks riigi keskmise töötasuga, on vaja järgmistel aastatel oluliselt suuremat palgatõusu kui oli 2016. aastal," kirjutas Eesti haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Reemo Voltri.

Haridustöötajate liidu juht viitab valitsuse lubadusele, et aastaks 2019 moodustab Eesti õpetaja keskmine töötasu 120 protsenti riigi keskmisest töötasust.

Selleks peaks tema arvutuste kohaselt õpetajate palk tõusma järgmisel aastal 12 protsenti, 2018. aastal 11 protsenti ja 2019. aastal veel 12 protsenti.

"Paraku peame tõdema, et 2016. aastal on õpetajate töötasu miinimum riigi keskmisest töötasust hoopis eemaldunud," märgib Voltri. Tema esitatud andmete kohaselt oli õpetaja miinimumtöötasu suhe riigi keskmisse 2103. aastal 75 protsenti. See kasvas 2014. aastal 80 protsendini, 2015. aastal 85 protsendini, kuid langes tänavu 84 protsendi peale.

"Selline õpetajate töötasu suhte vähenemine riigi keskmisesse palka on eriti muret tekitav rahvusvaheliste uuringute valguses, nagu näiteks just avaldatud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) raport „Education at a glance 2016“, kus tuuakse järjekordselt välja, et Eestis on praktiliselt kõige vanem õpetajaskond ning Eesti õpetajate tasud on võrreldes antud riigi keskmise töötasuga, ühed väiksemad. Lisaks on Eestis väga väike meesõpetajate osakaal," viitas Voltri.

"Need tõsiasjad on väga selgelt seotud töötasuga. Haridus-ja teadusministeeriumi poolt käesoleva aasta kevadel tellitud ja TNS Emori poolt läbiviidud õpetajaameti kuvandi ja atraktiivsuse uuring näitas samuti, et meie ühiskonnas saadakse küll aru õpetajaameti olulisusest, kuid sealjuures ei ole amet populaarne, kuna tasu töö eest ei ole konkurentsivõimeline," tõdes haridustöötajate esindaja.

"Õpetajate töö tasustamine on otseselt seotud meie riigi hariduse tulevikuga ja uute õpetajate pealekasvuga. Haridus- ja teadusminister Maris Lauri ütles saates „Kahekõne“, et see, kuidas riik tasustab õpetajaid, näitab ka hinnangut nendesse. Sellest lähtuvalt oleme väga mures valitsuse hinnangu pärast õpetajatesse ja meie töösse," märkis Voltri.

Valitsus leppis neljapäeval eelarveläbirääkimiste käigus kokku, et sotsiaalhoolekandetöötajatel, kõrgharidusega kultuuritöötajatel ja siseturvalisuse töötajatel kasvab järgmisel aastal palgafond 3,3 protsenti. Õpetajate palgafondi kasv ulatub 4,6 protsendini.

Päästeameti demineerijad tegid neljapäeval Võrumaal kahjutuks kolm sõjaaegset lõhkekeha.

Võru vallas Lomka külas tuli demineerida kaks 50-millimeetrise kaliibriga mürsku ja 76-millimeetrine mürsk, teatas päästeameti korrapidaja BNS-ile.

Päästeameti demineerijad hoiatavad, et alanud seenehooajal metsasaadusi otsivad inimesed võivad sattuda ka sõjaajast pärit lõhkekehadele, mida ei tohi ise puutuda. Demineerijate soovitusel tuleb eemalduda leiukohast ja teatada leiust häirekeskust telefonil 112.

"Kui võimalik, piirake ala ja tähistage oht. Ärge kasutage selle lähedal lahtist tuld, olge abijõududele telefonitsi kättesaadav ja teavitage läheduses viibijaid võimalikust ohust. Kui leiate metsast piirdelindiga või muul viisil tähistatud ala, ärge sisenege sellesse," soovitavad päästjad.

Tuleva aasta Eesti riigieelarve maht kasvab esialgsete prognooside kohaselt 6,5 protsenti 9,5 miljardi euroni, eelarve on 0,2 protsendiga struktuurses ülejäägis ja summaarne maksukoormus langeb 0,2 protsenti.

Valitsus leppis kokku 2017. aasta eelarves - see on 0,2 protsenti struktuurses ülejäägis ja tulude ning kulude maht on umbes 9,5 miljardit eurot, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo sotsiaalmeedia vahendusel. 2017. aasta kulude katteallikad lepiti kokku juba kevadel ning ühtegi täiendavat maksutõusu järgmisel aastal ei tule, lisas büroo.

"Järgmise aasta eelarve on suunatud igas mõttes kasvule – see peab andma tõuke majandusele, veelgi suurendama meie riigi julgeolekut ja jagama rohkem kindlustunnet neile, kes seda kõige enam vajavad," ütles peaminister Taavi Rõivas pressiteate vahendusel. "Kasvu saavutame ka efektiivsemast riigivalitsemisest ja reformide tulemusena – oleme käivitanud riigi- ja haldusreformi, mis tõmbab kogu valitsussektori trimmi."

"Maksupoliitiliste muudatuste juures on oluline, et kokkuvõttes alaneb inimeste maksukoormus järgmisel aastal 0,2 protsendipunkti," märkis rahandusminister Sven Sester. "Lisaks lepiti mitmes sektoris kokku palgatõus."

Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel kasvab sotsiaalhoolekande, kõrgharidusega kultuuritöötajate ning siseturvalisuse töötajate palgafond 3,33 protsenti ja õpetajate palgafond 4,63 protsenti. Sesteri sõnul on see märgatav muudus kevadel riigieelarve strateegia koostamise käigus kokkulepitud 2,2 protsendist.

Majanduskasvu elavdamiseks jätkub tööjõumaksude langetamin – muuhulgas tõuseb uuel aastal maksuvaba tulu 180 euroni ning sotsiaalmaksu määr langeb 33 protsendilt 32,5 protsendile. Lisaks panustab valitsus oluliselt teaduse rahastamisse, tekib suurinvestori toetus ja rahastatakse Tallinna Euroopa Kooli laienemist ja uue hoone ehitamist, mis on muuhulgas oluline ka välisinvestorite Eestisse toomisel.

Madalapalgaliste inimeste toimetuleku paranemiseks tõuseb uuel aastal puudust kannatava pere toimetulekutoetuse määr 130 euroni ning alla 652 euro kuus teenivad inimesed saavad taotleda esimest korda maksutagastust möödunud aasta tulude eest. Samuti hakkavad üksi elavad pensionärid saama kord aastas 107 euro suurust toetust.

Lastega perede elujärje parandamiseks on eelarves mitu uut meedet. Tuleb uus lasterikka pere toetus, mis tähendab seda, et vähemalt kolme lapsega perele makstakse 2017. aasta 1. juulist lisatoetust 200 eurot kuus ehk sisuliselt on kolmanda lapse toetus 300 eurot. Käivitub elatisabifond, mis tagab üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuise elatisraha. Lisaks toetatakse järgmise aastal täiendavalt laste spordi- ja huvitegevust ning suurendatakse sügava puudega laste vanemate hooldustoetust.

Julgeolekusse ja liitlaste kohalolekusse investeeritakse 2017. aastal umbes 2,18 protsenti SKP-st, mis on läbi aegade kõrgeim tase. Samuti panustatakse siseministeeriumi haldusala kiireageerimisvõimekuse tõstmisesse ja idapiiri väljaehitamisse.

Eelarve peamised prioriteedid ja katteallikad otsustati ära juba kevadel, kui riigi eelarvestrateegia raames pandi paika valdkondade eesmärgid ja riigi rahanduse kava neljaks aastaks. Sügisesel eelarve arutelul uusi maksutõuse ei planeeritud. Eelarve lisakulud, mis tekkisid peamiselt Eesti Euroopa Liidu eesistumise varasemaks toomisega, kaeti eelkõige erinevate investeeringute nihutamisega ja 5G sageduslubade müügituluga. Tänu oodatust kiiremale palgatõusule ja vähenenud tööpuudusele laekuvad 2017. aastal kevadprognoosis oodatust paremini tööjõumaksud, lisaks näitab prognoos ka aktsiisilaekumiste kasvu.

Käesoleva aasta riigieelarve kulude maht on 8,92 miljardit eurot ja tulud 8,84 miljardit eurot. Suurim tuluallikas on maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed ja suurimad kulud sotsiaalne kaitse ja tervishoid.