Õpetajate esindaja tahab riigilt enam kui 10-protsendist palgakasvu

Eesti haridustöötajate Liidu juhatuse esimees edastas sel nädalal valitsusele ja riigikogule pöördumise, milles soovis õpetajatele lähiaastateks rohkem kui kümneprotsendist palgatõusu.

"Kui lähtume lubadusest, et õpetajate töötasu peab tõusma 120 protsendini riigi keskmisest töötasust, ehk töötasu miinimum peab tõusma võrdseks riigi keskmise töötasuga, on vaja järgmistel aastatel oluliselt suuremat palgatõusu kui oli 2016. aastal," kirjutas Eesti haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Reemo Voltri.

Haridustöötajate liidu juht viitab valitsuse lubadusele, et aastaks 2019 moodustab Eesti õpetaja keskmine töötasu 120 protsenti riigi keskmisest töötasust.

Selleks peaks tema arvutuste kohaselt õpetajate palk tõusma järgmisel aastal 12 protsenti, 2018. aastal 11 protsenti ja 2019. aastal veel 12 protsenti.

"Paraku peame tõdema, et 2016. aastal on õpetajate töötasu miinimum riigi keskmisest töötasust hoopis eemaldunud," märgib Voltri. Tema esitatud andmete kohaselt oli õpetaja miinimumtöötasu suhe riigi keskmisse 2103. aastal 75 protsenti. See kasvas 2014. aastal 80 protsendini, 2015. aastal 85 protsendini, kuid langes tänavu 84 protsendi peale.

"Selline õpetajate töötasu suhte vähenemine riigi keskmisesse palka on eriti muret tekitav rahvusvaheliste uuringute valguses, nagu näiteks just avaldatud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) raport „Education at a glance 2016“, kus tuuakse järjekordselt välja, et Eestis on praktiliselt kõige vanem õpetajaskond ning Eesti õpetajate tasud on võrreldes antud riigi keskmise töötasuga, ühed väiksemad. Lisaks on Eestis väga väike meesõpetajate osakaal," viitas Voltri.

"Need tõsiasjad on väga selgelt seotud töötasuga. Haridus-ja teadusministeeriumi poolt käesoleva aasta kevadel tellitud ja TNS Emori poolt läbiviidud õpetajaameti kuvandi ja atraktiivsuse uuring näitas samuti, et meie ühiskonnas saadakse küll aru õpetajaameti olulisusest, kuid sealjuures ei ole amet populaarne, kuna tasu töö eest ei ole konkurentsivõimeline," tõdes haridustöötajate esindaja.

"Õpetajate töö tasustamine on otseselt seotud meie riigi hariduse tulevikuga ja uute õpetajate pealekasvuga. Haridus- ja teadusminister Maris Lauri ütles saates „Kahekõne“, et see, kuidas riik tasustab õpetajaid, näitab ka hinnangut nendesse. Sellest lähtuvalt oleme väga mures valitsuse hinnangu pärast õpetajatesse ja meie töösse," märkis Voltri.

Valitsus leppis neljapäeval eelarveläbirääkimiste käigus kokku, et sotsiaalhoolekandetöötajatel, kõrgharidusega kultuuritöötajatel ja siseturvalisuse töötajatel kasvab järgmisel aastal palgafond 3,3 protsenti. Õpetajate palgafondi kasv ulatub 4,6 protsendini.