Tuleva aasta eelarve maht kasvab 6,5 protsenti 9,5 miljardi euroni

Tuleva aasta Eesti riigieelarve maht kasvab esialgsete prognooside kohaselt 6,5 protsenti 9,5 miljardi euroni, eelarve on 0,2 protsendiga struktuurses ülejäägis ja summaarne maksukoormus langeb 0,2 protsenti.

Valitsus leppis kokku 2017. aasta eelarves - see on 0,2 protsenti struktuurses ülejäägis ja tulude ning kulude maht on umbes 9,5 miljardit eurot, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo sotsiaalmeedia vahendusel. 2017. aasta kulude katteallikad lepiti kokku juba kevadel ning ühtegi täiendavat maksutõusu järgmisel aastal ei tule, lisas büroo.

"Järgmise aasta eelarve on suunatud igas mõttes kasvule – see peab andma tõuke majandusele, veelgi suurendama meie riigi julgeolekut ja jagama rohkem kindlustunnet neile, kes seda kõige enam vajavad," ütles peaminister Taavi Rõivas pressiteate vahendusel. "Kasvu saavutame ka efektiivsemast riigivalitsemisest ja reformide tulemusena – oleme käivitanud riigi- ja haldusreformi, mis tõmbab kogu valitsussektori trimmi."

"Maksupoliitiliste muudatuste juures on oluline, et kokkuvõttes alaneb inimeste maksukoormus järgmisel aastal 0,2 protsendipunkti," märkis rahandusminister Sven Sester. "Lisaks lepiti mitmes sektoris kokku palgatõus."

Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel kasvab sotsiaalhoolekande, kõrgharidusega kultuuritöötajate ning siseturvalisuse töötajate palgafond 3,33 protsenti ja õpetajate palgafond 4,63 protsenti. Sesteri sõnul on see märgatav muudus kevadel riigieelarve strateegia koostamise käigus kokkulepitud 2,2 protsendist.

Majanduskasvu elavdamiseks jätkub tööjõumaksude langetamin – muuhulgas tõuseb uuel aastal maksuvaba tulu 180 euroni ning sotsiaalmaksu määr langeb 33 protsendilt 32,5 protsendile. Lisaks panustab valitsus oluliselt teaduse rahastamisse, tekib suurinvestori toetus ja rahastatakse Tallinna Euroopa Kooli laienemist ja uue hoone ehitamist, mis on muuhulgas oluline ka välisinvestorite Eestisse toomisel.

Madalapalgaliste inimeste toimetuleku paranemiseks tõuseb uuel aastal puudust kannatava pere toimetulekutoetuse määr 130 euroni ning alla 652 euro kuus teenivad inimesed saavad taotleda esimest korda maksutagastust möödunud aasta tulude eest. Samuti hakkavad üksi elavad pensionärid saama kord aastas 107 euro suurust toetust.

Lastega perede elujärje parandamiseks on eelarves mitu uut meedet. Tuleb uus lasterikka pere toetus, mis tähendab seda, et vähemalt kolme lapsega perele makstakse 2017. aasta 1. juulist lisatoetust 200 eurot kuus ehk sisuliselt on kolmanda lapse toetus 300 eurot. Käivitub elatisabifond, mis tagab üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuise elatisraha. Lisaks toetatakse järgmise aastal täiendavalt laste spordi- ja huvitegevust ning suurendatakse sügava puudega laste vanemate hooldustoetust.

Julgeolekusse ja liitlaste kohalolekusse investeeritakse 2017. aastal umbes 2,18 protsenti SKP-st, mis on läbi aegade kõrgeim tase. Samuti panustatakse siseministeeriumi haldusala kiireageerimisvõimekuse tõstmisesse ja idapiiri väljaehitamisse.

Eelarve peamised prioriteedid ja katteallikad otsustati ära juba kevadel, kui riigi eelarvestrateegia raames pandi paika valdkondade eesmärgid ja riigi rahanduse kava neljaks aastaks. Sügisesel eelarve arutelul uusi maksutõuse ei planeeritud. Eelarve lisakulud, mis tekkisid peamiselt Eesti Euroopa Liidu eesistumise varasemaks toomisega, kaeti eelkõige erinevate investeeringute nihutamisega ja 5G sageduslubade müügituluga. Tänu oodatust kiiremale palgatõusule ja vähenenud tööpuudusele laekuvad 2017. aastal kevadprognoosis oodatust paremini tööjõumaksud, lisaks näitab prognoos ka aktsiisilaekumiste kasvu.

Käesoleva aasta riigieelarve kulude maht on 8,92 miljardit eurot ja tulud 8,84 miljardit eurot. Suurim tuluallikas on maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed ja suurimad kulud sotsiaalne kaitse ja tervishoid.