Põllumehed rõhutavad teisipäeval toimuva tervishoiutöötajate hoiatusstreigi puhul, et riik peab suutma tagada arstiabi heal tasemel kättesaadavuse ka maapiirkondade inimestele.

Nii nagu põllumehed viitasid möödunud esmaspäeval aktsioonil „(M)ärkamine!“ tõsistele probleemidele Eesti põllumajanduses ja maaelus, nii mõistavad põllumehed ka arstiabi kättesaadavust puudutavaid kitsaskohti ning kutsuvad üles tegema jõupingutusi, et inimeste juurdepääs raviteenustele paraneks, teatas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda BNS-ile.

Põllumeeste esindusorganisatsioonide hinnangul on Eesti maksupoliitikas tehtud viimastel aastatel arusaamatuid muudatusi, mis on viinud suurte probleemideni erinevate eluvaldkondade rahastamisel. Tarvis on põhimõttelist arutelu, milline maksusüsteem tagaks erinevate eluvaldkondade arengu ja vajalike teenuste kättesaadavuse kõikides Eesti piirkondades. Tööandjatena mõistavad põllumehed, et töötajate hea tervis on ettevõtete edukaks toimimiseks oluline kapital. Praegu on maapiirkondade inimestele pikad ravijärjekorrad ja arstiabi kättesaadavus tõsiseks murekohaks.

Esmaspäeval kogunes kolmandat korda kodanikuühiskonna erinevaid organisatsioone koondav ümarlaud, mille eesmärgiks on teha valdkondade ülest koostööd, et elu Eesti erinevates piirkondades säiliks ja areneks. Eesti Põllumeeste Keskliidu initsiatiivil loodud koostöövõrgustikuga on liitunud Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Arstide Liidu, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni TALO, Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Õpetajate Liidu, kodanikualgatuse Avalikult Haridusest, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, MTÜ Eesti Maaturism, liikumise Kodukant ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad.

Tervishoiutöötajad korraldavad täna üleriigilise hoiatusstreigi, milles osaleb 35 tervishoiuasutust.

Kell 9 algava ning tund aega kestva hoiatusstreigi ajaks peatatakse haiglates plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud, uuringud ja protseduurid ning plaaniline töö statsionaaris, samuti katkestatakse töö mitmetes perearstikeskustes. Töötavad kiirabi, erakorralise meditsiini osakonnad ja patsientidele osutatakse vältimatut arstiabi.

Hoiatusstreigi eesmärk on öelda kõigile Eesti inimestele, eelkõige aga poliitikutele, et tervishoiu rahastamist peab suurendama, et patsiendid saaksid vajalikku ravi. Tööseisaku ajal toimuvad raviasutustes kõnekoosolekud.

1. juuli seisuga ootas haigekassa rahapuuduse tõttu ravijärjekordades üle 180 000 patsiendi.

Eesti Transporditööliste Ametiühing (ETTA) ja Autoettevõtete Liit allkirjastasid pärast aasta kestnud läbirääkimisi sektorilepinguni, mis tõstab kõigi Eesti bussijuhtide minimaalset kuupalka kolme aasta jooksul 18 protsenti 945 euroni.

"Läbirääkimised kestsid väga pikalt ja olid keerulised. See on kõikidest variantidest ilmselt kõige parem tulemus, mis me saavutasime," ütles ETTA esimees Jaan-Hendrik Toomel BNS-ile, lisades, et uue sektorileping suur eelis on selle kolme aastane kestvus, mis tagab bussijuhtidele kindlustunde.

Lepingu kohaselt tõuseb bussijuhtide minimaalne kuupalk järgmisel aastal 835 euroni ja tunnipalk 3,50 euroni, 2018. aastal vastavalt 895 euroni ja 3,75 euroni ja 2019. aastal 945 euroni ja 4 euroni. Samuti säilivad 35 päevased puhkused. "Esimese aasta palgatõus oleks võinud suurem olla, aga selline on kompromiss," lisas ta.

Toomeli sõnul lepiti autoettevõtjate liiduga kokku riiklikus miinimumtasus, mis laieneb seaduse jõuga kõigile turuosalistele. See aga tähendab, et osad ettevõtted võivad ka rohkem maksta. "Peame praegu läbirääkimisi ka bussifirmadega nagu Atko ja Sebe, et sealgi tasud tõuseksid."

Läbirääkimised bussijuhtide ja ettevõtete esindusorganisatsiooniga kestsid ligi aasta. Vahepeal läbirääkimised takerdusid ja ETTA hoiatas bussijuhtide streigi eest. ETTA on varem meedias nõudnud bussijuhtide miinimumtöötasuks 900 eurot kuus ja 4 eurot tunnis.

Praegu on Eestis kehtiv bussijuhtide miinimumpalk 800 eurot.

Veterinaar- ja toiduamet alustab esmaspäeval puhvertsoonis Eesti kagu- ja kirdepiiri aladel taas sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist.

Vaktsineerimine viiakse läbi 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest, teatas veterinaar- ja toiduamet BNS-ile. Vaktsiini külvamist alustatakse Lõuna- ja Kagu-Eestist, seejärel teostatakse vaktsineerimist piirialadel Ida-Virumaal. Vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 27. septembrini.

Kuna Läti on alates 2015. aastast ametlikult marutaudivaba, siis Lätiga külgnevatel aladel alates sellest kevadest vaktsiini enam ei külvata.

"Veterinaar- ja toiduameti poolt seni läbi viidud vaktsineerimisprogramm on oma eesmärki edukalt täitnud ja tänu sellele on Eesti juba viimased kolm ja pool aastat ametlikult marutaudivaba. Kuna aga meie kõrval asub riik, kus marutaud on nii kodu- kui metsloomade hulgas laialt levinud, siis on ka Eesti jätkuvalt marutaudist ohustatud,“ ütles ameti  metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise projektijuht Enel Niin. „Et takistada haiguse taaslevimist Eestisse viime piirialadel kaks korda aastas läbi metsloomade vaktsineerimist. Samas on endiselt kohustuslik ka lemmikloomade - koerte ja kasside regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine.“

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Peibutussööda pinnal on hoiatuskleebis. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Vaktsiini ei külvata linnade, asulate, teede ja veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav nähtavus. 

Kui vaktsineerimise ajal leitakse vaktsiinipala, tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega, naha puhul ka seebiga ja pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise toimumise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Veterinaar- ja toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt teostatud marutaudivastane vaktsineerimine.