Esmaspäeval välisministri kandidaadiks nimetatud Jürgen Ligi sõnul on välisteemad teda alati huvitanud, kuid ta viitas samas ka sellele, et teda on enamasti ametisse kutsutud kriisiolukorras.

"Välisasjadest ei tea ma vähemalt pooli, aga välismaale viltu olen olnud lapsest saati," kirjutas Ligi sotsiaalmeedias. "Vene ajal valisin geograafia ja Eesti ajal välismajanduse, isegi ärijuhtimist õppisin osalt "rahvusvahelise" pärast, mis reedab huve," viitas ta oma hariduskäigule.

Ligi on lõpetanud 1982. aastal Tartu Riikliku Ülikooli geograafia erialal, 1993. aastal lõpetas ta Tartu ülikoolis välismajanduse, aastatel 1994-96 õppis ta Estonian Business Schooli magistriprogrammis.

"Kohustused ja komisjonid on aga kaitseministril, riigikaitse komisjoni esimehel, rahandusministril, NATO parlamentaarse delegatsiooni esimehel," loetles ta oma poliitiku ameteid.

"Mind on toodud ikka jõuga, hüljatud kohti täitma ja hädasid lahendama, mitte pole ma ise unistustes elanud. Poliitikas loeb pilt, heli ja kampaania, mispärast mul pole tegelikult olnud mingit lootust. Kümme aktiivset aastat kulus, et pudeneks esimene portfell, loobunud sõbralt ja diplomaadilt, ja seda oli juba kõigile teistele pakutud. Kohast Laari valitsuses olin enne keeldunud - ei tundnud endal spetsiifika natuuri ega kogemust," viitas Ligi enda saamisele kaitseministriks pärast Jaak Jõerüüdi ootamatut tagasiastumist.

"Rahandusse sattusin justkui pärast rahanduskomisjoni ja majandushariduse pärast, aga päriselt kuna oli kriis ja polnud valitsust ega otsuseid. Püssidki olid põõsas," kirjeldas Ligi enda asumist rahandusministriks pärast sotsiaaldemokraatide ja senise ministri Ivari Padari lahkumist valitsuskoalitsioonist. "Poolteise aasta pärast sain teada, et reformid, eelarve, euro ja "parima" tiitlid on küll ja küll ja vaheldust on vaja, olen vaba. Vot siis küll pahandasin, aga teisiti läks muul põhjusel."

"Hariduses ja teaduses olen enda meelest hariduste (õpetaja oma seal sees), tausta ja kogemuste pärast, tegelikult aga saadi see koht enne mind hoopis teisiti ja aastaga teda lihtsalt enam ei tahetud. Ja siis ei tahetud minu tõttu koalitsioonilepet alla kirjutada," viitas oma viimasele postile haridus- ja teadusministrina

Ligi on kuulunud VIII, IX, X, XI ja XII riigikogu koosseisu ning ta valiti ka riigikogu XIII koosseisu, kust ta määrati 2015. aasta aprillis haridus- ja teadusministri ametisse. Aastatel 2005–2007 oli Ligi kaitseminister ja 2009–2014 rahandusminister.

Reformierakonna juhatus kinnitas esmaspäeva hommikul praeguse haridus- ja teadusministri Jürgen Ligi välisministri kandidaadiks. Välisministri koht vabanes, kui seni seda ametit pidanud Marina Kaljurand teatas möödunud nädala lõpus oma soovist kandideerida presidendiks ning ministri ametikoht maha panna.

Peaminister Taavi Rõivas kinnitas sotsiaalmeedias, et Ligi on erakonna juhatuse otsusega välisministri kandidaat ning haridus- ja teadusministri kandidaat on Maris Lauri.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu teatel on väike-piimatootjad saanud tarbijatelt annetusi 60 000 euro ulatuses.

"Nii madala hinnaga piim, nagu pakuvad mitmed Eesti jaekauplused, ei motiveeri mitte kuidagi väiketalupidajaid edasi pingutama ning oma tootmist arendama," ütles Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liige Kaul Nurm. "Tarbija võib madala piimahinna üle rõõmustada, kuid seda pingutust, mis teevad meie karjapidajad, ta kahjuks ei näe. Tahaksin tänada neid inimesi, kes on olnud nõus ostma Rimidest ja Säästumarketitest kallimat piima ning annetama iga ostetud liitri pealt 2 senti Eesti väiketalupidajatele. Kogutud 60 000 eurost on olnud neile suur abi."

Alates 2015. aasta detsembrist said Rimi kliendid võimaluse annetada 2 senti Eesti piimatootjatele – ja seda iga Eestis toodetud Rimi piima ning Säästumarketi Alpenrose piimapaki ostu pealt. Nüüdseks on toetust saanud juba 71 väike-piimatootjat. Tarbijate annetus jõuab talupidajateni tänu Talupidajate Keskliidu ja Rimi vahel sõlmitud koostöölepingule, mida osapooled otsustasid pikendada kuni aasta lõpuni.

"Alates kampaania algusest on väga vähesed kliendid loobunud 2 sendi annetamisest, mis tähendab, et eestlastele läheb jätkusuutlik väiketalupidamine korda," märkis Rimi Eesti turundus- ja kommunikatsioonijuht Andrija Lilleoja. "Oleme saanud väga palju positiivset tagasisidet nii klientidelt kui talupidajatelt, seega otsustasime jätkata kampaaniat aasta lõpuni."

Kampaania raames on klientidel võimalik Rimides ja Säästumarketites müügil oleva Rimi ja Alpenrose piima ostmisel annetada 2 senti väiksematele piimatootjatele. Kui klient soovib ikkagi odavamat piimahinda, tuleb sellest teavitada müüjat, kes saab annetuse arvelt maha võtta. Kogunenud summa kantakse üle Taluliidu kontole kord kuus, kes suunab selle edasi raskustes olevatele piimatootjatest talupidajatele. Kogutud rahaga abistatakse neid raskustes talunikke, kelle piimakarjas on vähem kui 40 lehma ning vastava valiku teeb Taluliit.

Sotsiaalministeerium sõlmis kolmapäeval Hoolekandeteenuste AS-iga lepingu, mille kohaselt tasub ministeerium pagulastele üüritud korterite sisustamise eest kuni 1500 eurot inimese kohta.

Sotsiaalministeerium lubab Hoolekandeteenustel üürida pagulastele kortereid, mis on omakorda üüritud Riigi Kinnisvara AS-ilt (RKAS). Seejuures peab korterites olema esmane sisustus.Hoolekandeteenustel tuleb rahvusvahelise kaitse saanud pagulastega lepingud sõlmida ja neile iga kuu 18. kuupäevaks üüriarve saata.

Üürilepingu hinnas sisaldub korteri sisustamise kulu, mis on kuni 1500 eurot inimese kohta. Sellele lisanduvad üüri- ja kommunaalkulud, ettenägematud remondikulud ning üldkulud, mis on arvestuslikult 150 eurot kuus.

Kui üürnik jätab maksmata terve üüri või osa sellest, tuleb sotsiaalministeeriumil endal puudujääk kinni maksta. Samuti tuleb ministeeriumil hüvitada ettenägematud remondikulud, mida kindlustus ei kata.

Ilmateenistuse teatel on pühapäeval oodata hilissuviselt sooja ja päikesepaistelist ilma.

Pühapäeva öösel on vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Paiguti esineb udu. Puhub läänekaaretuul 2-8 m/s. Sooja on 9-15 kraadi.

Peipsi järvel puhub lõuna- ja edelatuul 3-7 m/s Lainekõrgus on 0,3-0,7 meetrit. Ilm on sajuta ning hea või mõõduka nähtavusega. Sooja on 19-21 kraadi.

Pühapäeva päeval on vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub edela- ja lõunatuul 3-9 m/s. Sooja on 18-23 kraadi.

Peipsil puhub lõuna- ja edelatuul 3-7 m/s. Lainekõrgus on 0,3-0,7 meetrit. Ilm on sajuta ja hea või mõõduka nähtavusega. Sooja 19-21 kraadi.