Rahandusminister ja töö- ja tervishoiuminister leiavad, et haigekassa nõukogu tuleb ümber korraldada, kirjutab Postimees.

"Haigekassa nõukogu töötab kehvasti, sest sinna on nimetatud inimesi, kellel on tervishoius oma huvid, ja sellest tulenevalt on paljud nõukogu tasemel otsused viidud haigekassa juhatuse tasemele," ütles töö- ja tervishoiuminister Jevgeni Ossinovski lehele.

"See tähendab, et nõukogul puudub võimalus tervishoiusüsteemi juhtida, sest huvide konflikti vältimiseks on paljud nõukogu taseme otsused delegeeritud juhatusele," sõnas Ossinovski. Näiteks langetas juhatus mullu otsuse koondada eriarstiabi suurematesse haiglatesse, kuigi säärane regionaalpoliitiline otsus peaks kuuluma haigekassa nõukogu pädevusse, ütles Ossinovski.

Tema sõnul peavad vastutama need inimesed, kellele on antud voli teha regionaalpoliitilisi otsuseid. "Antud juhul siis haigekassa nõukogusse nimetatud valitsuse ja riigikogu liikmed," ütles minister. Praegu on haigekassa nõukogus kaks ministrit ja kaks riigikogu liiget.

Rahandusminister Sven Sester leidis, et haigekassa nõukogus on liiga palju erinevate huvide esindajaid, tema hinnangul on positiivne näide töötukassa nõukogu, kus liikmeid on vaid kuus, haigekassa puhul on neid 15.

Nõukogu liikme, ametiühingute esindaja Peep Petersoni hinnangul on nõukogusse viimasel ajal määratud otseselt huvitatud osalisi, nagu ravimitööstuse ja erameditsiini esindajad. Tema sõnul kulub nõukogus palju aega spetsiifiliste probleemide, nagu erahaiglate rahastamise küsimuste arutamisele.

Ossinovski sõnul haigekassa eelarve tasakaalustamiseks ravimahtu ei kärbita, kuna ravijärjekorrad on juba praegu liiga pikad. "Ootame ära 14. septembri, kui haigekassa juhatus esitab oma ettepanekud, ja siis vaatame, milliseid poliitilisi valikuid me oleme valmis tegema," ütles minister.

Rahandusministri hinnangul peab eelarve olema tasakaalus. "Ma ootaksin ära Ossinovski ettepanekud. Aga kui sul on eelarve kinnitatud ja sa oled öelnud, et su kulud on sellised, siis seda eelarvet tuleb täita, tahad või mitte," ütles ta.

Petersoni hinnangul on rahandusministri nõudmine haigekassa eelarve tasakaalustada töö- ja tervishoiuministrile üle jõu käiv ülesanne. Tema sõnul on haigekassa jätkusuutlikus jäetud tagamata pika aja jooksul, seehulgas siis, kui praegu peaminister Taavi Rõivas oli sotsiaalminister. Ametiühingud pole teenuste kärpimisega nõus, tervishoidu tuleb leida uut tulu, ütles Peterson.

Kolmapäeval toimunud peaminister Taavi Rõivase, rahandusministri Sven Sesteri ning tervise- ja tööministrit Jevgeni Ossinovski omavahelisel kohtumisel lepiti kokku, et Ossinovski esitab 22. septembriks ettepanekud, kuidas kaotada haigekassa eelarve ülekulu.

Haigekassa tulud kasvasid esimesel poolaastal 7 protsenti 510,9 miljoni euroni. Ravikindlustuse kulud kasvasid 8 protsenti 538,8 miljoni euroni ja haigekassa tegevuskulud on kasvanud kokku 11 protsenti. Kokku olid haigekassa eelarve kulud esimesel poolaastal 543,8 miljonit ja seega oli eelarve ligi 33 miljoniga miinuses, mis on 14,5 miljonit eurot negatiivsem prognoositust.

Laste ohutu koolitee tagamiseks on politseinikud koos vabatahtlikega septembri esimesel nädalal suurendatud jõududega liiklust rahustamas. 

Muuhulgas tagavad laste turvalist kooliteed üle Eesti veel abipolitseinikud, munitsipaalpolitseinikud, naiskodukaitsjad ja teised vabatahtlikud.

„Sügise saabudes lisandub liiklusesse hulk noori, kes on suvepuhkust veetes tihedamast liiklusest eemal olnud ning kes alles alustavad kooliteed ja võtavad esimesi ohutu liiklemise põhimõtteid omaks,“ kirjeldas politseileitnant Hannes Kullamäe. „Parima ettevalmistuse noortele annavad lapsevanemad, kes käivad koos lastega koolitee läbi ning jagavad näpunäiteid ohutuks liiklemiseks.“ 

Noorte liiklejatele parimaks õpetajaks on täisealiste järjepidev hea eeskuju. „Alles hiljaaegu levis video, kus isa tormas lapsega liiklustihedal ajal keelatud kohas üle tee. Sõidukiga kokkupõrkest lahutas vaevu mõni meeter ja sekund,“ rääkis Kullamäe. Ta rõhutas, et eranditult kõigil tuleb sõiduteed ületada selleks ette nähtud kohas. 

Kuna inimesed ja sõidukid koonduvad suuresti tagasi linnatänavatele, on politseinike ja vabatahtlike tähelepanu koolialgusperioodil suunatud ennekõike liikluse rahustamisele. „Liikluskoormuse tõustes muutuvad inimesed pisut närvilisemaks, tähelepanu võib enam hajuda, hakatakse kiirustama. Kõik see omakorda kasvatab õnnetustesse sattumise riski. Seetõttu palume autojuhtidel olla tähelepanelikud ning kindlasti vähendada vöötrajale lähenedes kiirust. Asjatuid pingeid ja kiirustamist aitab vältida, kui sõitu tööle või kooli piisava ajavaruga planeerida,“ soovitas Kullamäe.  

Viimase kolme aasta võrdluses on jalakäijate osalusel juhtunud liiklusõnnetuste osakaal olnud stabiilselt samas suurusjärgus. Näiteks, kui tänavu on Eestis juhtunud liiklusõnnetustes hukkunud 13 ning viga saanud 220 jalakäija, siis mullu samal ajavahemikul hukkus üheksa ja sai viga 215 jalakäijat.

Neljapäeval, 1. septembril on teadmistepäev ning sel puhul heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

1. septembril algab Eestis traditsiooniliselt kool, Eesti lipu heiskamisega võivad tervitada kooliminejaid ka kõik kodumajapidamised, ettevõtted ja organisatsioonid, teatas BNS-ile riigikantselei.

Lipud heisatakse päikesetõusul ja langetatakse päikeseloojangul. Kui lippu ei langetata, tuleb lipp pimedal ajal valgustada.

Välisminister Marina Kaljurand tunnistas kolmapäeval, et on pettunud Reformierakonna juhatuse otsuse pärast toetada valimiskogus presidendikandidaadina Siim Kallast, kuid oma edasisi plaane ta ei avanud.

"Muidugi, muidugi on pettumus! Jah, see on pettumus," ütles välisvisiidilt saabunud Kaljurand kolmapäeva ennelõunal Tallinna lennujaamas ajakirjanikele.

Samas ei soovinud ta avada oma edasisi plaane, öeldes, et peab enne oma toetajatega olukorda arutama ja Reformierakonna juhi, peaminister Taavi Rõivasega rääkima.

"Kindlasti ma räägin oma toetajatega ja küsin ka Taavi Rõivase käest, miks ta sellise otsuse tegi ja pärast seda olen ma valmis kommentaare jagama. Mul ei ole teile täna rohkem midagi öelda," tunnistas Kaljurand.

Kaljuranna presidendikampaania meeskonna liige Andreas Kaju ütles BNS-ile, et Kaljurand naases kolmapäeval Stockholmist kohtumiselt oma Läti, Leedu ja Rootsi kolleegidega.

"Tallinnas kavatseb ta olukorda arutada oma toetajatega, samuti rääkida peaministriga, millised olid üllatava otsuse tegelikud tagamaad. Loodetavasti on pärastlõunaks selgust rohkem ja siis on võimalik ka sisulisemaid kommentaare anda,” lisas Kaju.