Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) allkirjastasid teisipäeval lepingu, mille alusel hakkab Eesti tasuta saama Euroopa Liidu (EL) Maa kaugseire programmi Copernicus satelliitidelt pärinevaid satelliitfotosid.

Copernicus programmi raames orbiidile viidud satelliidid Sentinel 1...6 lendavad üle Eesti vähemalt kaks korda nädalas, mis avab võimaluse maapeal toimuvate muutuste avastamiseks praktiliselt reaalajas, teatas EAS BNS-ile. Sentinel satelliitidel rakendatud tehnoloogia suudab Maa peal toimuvast teha fotosid ka läbi pilvede.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir ütles, et koostöö tulemusel saab riik tagada oma asutustele ja inimestele ligipääsu satelliitandmetele, mis annavad võimalused jälgida Eestis toimuvat ja näiteks loodusõnnetustele kiiremini reageerida. "Saame oluliselt kiirema ja parema info uputuste, metsatulekahjude, tormikahjude ja muu taolise kohta," sõnas Oviir. Minister selgitas, et uusi võimalusi tekib ka IT-ettevõtetele, kes saavad arendada uusi rakendusi, millega eelnimetatud loodusõnnetusi avastada ja nii globaalsele hüvangule kaasa aidata.

"Satelliitfotod on EL-i liikmesriikide kasutajatele tasuta, kuid nende töötlus ja analüüs vajaliku info kättesaamiseks tuleb kasutajal endal teha. See aga avabki uusi võimalusi Eesti IKT sektori firmadele. Oluline on siin ka riigi kui targa tellija roll," lausus ESA juures Eesti delegatsiooni rolli täitva EASi Eesti Kosmosebüroo juht Madis Võõras.

Lepingus on samas ka sätestatud, et infovoog ESA-st ei tule mitte EAS-i, vaid maa-ametisse, kus on olemas vajalik nii infotehnoloogiline riistvara kui ka ruumiandmete käsitlemise kompetents. Maa-amet teeb satelliidipildid kõigile soovijatele kättesaadavaks üle interneti.

"Selleks, et nii riigi- kui ka erasektor saaks oma töös või pakutavates teenustes kasutada Sentineli pilte, tuleb nende töötlemiseks, hoidmiseks ja levitamiseks rajada keskus koos vajaliku taristuga. Eestis on just maa-ametil selleks pädevus ja tänu ESA-ga sõlmitavale lepingule saame luua võimaluse tuua satelliidiandmed meile kõigile kätte," ütles maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

Selliseid lepinguid sõlmib ESA ainult liikmesriikidega. ESA-sse mittekuuluvad EL-i liikmesriigid saavad Sentinel satelliitide andmeid EL-i jaotuskanalite kaudu, mis on alles loomisel. Lepingu allkirjastas ESA poolt ESA kaugseire valdkonna direktor Joseph Aschbacher ja EAS-i poolt Eesti Kosmosebüroo juht Madis  Võõras.

EAS-i juures tegutsev Eesti Kosmosebüroo on Eesti ettevõtlusele suunatud kosmosepoliitika peamine elluviija, mille eesmärk on Eesti ettevõtluse ja Teaduste Akadeemia asutuste kaasamine ESA programmidesse ja projektidesse ning selle kaudu ettevõtete konkurentsivõime suurendamine ning kõrgtehnoloogilise ekspordi tekitamine. Samuti maapealsete kosmoserakenduste väljatöötamine, mida saaksid majanduse elavdamiseks kasutada nii ettevõtted kui ka ühiskond tervikuna.

Eesti Ujumisliidu korraldusel tänavu kevadel läbiviidud uuringust selgus, et lapsed hindavad oma ujumisoskust üle ning on seetõttu vees veelgi enam ohustatud.

Küsimusele “kas sa oskad ujuda” vastas jaatavalt 93,5 protsenti ehk 2179 last küsitletud 2300 viienda klassi lapsest. Tegelikkuses puudub uuringu järgi piisav ujumisoskus ligi pooltel lastest, teatas ujumisliit.

Ujumisoskus koosneb elementidest nagu üle pea vette hüppamine, sukeldumine, 200 meetrise pikkuse distantsi läbimine, vee peal hõljudes puhkamine. Just kombinatsioon nendest oskustest on enamasti puudu, märkis ujumisliit.

Uuringu “Ujumisoskuse kaardistamine 5. klassi õpilaste seas 2016. aastal" ühe autori Mikk Tiidemanni sõnul tuli uuringust selgelt välja asjaolu, et lapsed hindavad oma võimeid üle, mis omakorda võib tähendada, et potentsiaalne uppumisoht on suurem.

“Vastanud 2331-st lapsest arvab, et oskab ujuda tervelt 2179 last, aga samas kasutab 9,1 protsenti lastest ujumiseks hõljumist parandavaid abivahendeid ning 1515 last ei ole enda sõnul võimelised läbima ujudes 200 või enam meetrit,” rääkis Tiidemann pressiteates.

Samuti toob uuringu autor välja, et veepinnal kõhuli ja selili hõljumise oskus on puudu 50 protsendil lastel, kuid rahvusvahelised uuringud ning välisriikide kogemused näitavad, et just 200 meetri läbimine, sukeldumine ja oskus kõhuli ning selili hõljuda ongi need oskused, mis tegelikult näitavad, kas inimene oskab ujuda ning kas ta on võimeline õnnetuse korral end ka ise aitama.

Tallinna Ülikooli ujumise õppejõud ning uuringu juhendaja Vladimir Kunitsõni sõnul on küsitluse tulemused kahtlemata olulised ning näitavad, et sellel nädalal riigieelarve arutelule jõudev nelja ministeeriumi plaan muuta ujumise algõpetust efektiivsemaks vajab elluviimist.

„Rahvusvahelised kogemused ja WHO ülemaailmne raport näitavad, et parem ujumisoskus on kõige lihtsamini kättesaadav uppumissurmasid ennetav meede,” räägib Kunitsõn, kes tegeleb ka ise igapäevaselt ujumistreeningute läbiviimisega.

Õppejõu hinnangul tuleb uuringu tulemustesse, mis näitavad, et inimesed ei pruugi alati kõige täpsemalt oma ujumisoskusi hinnata, suhtuda tõsiselt. “Oluline on tähele panna, et kui juba 11-12 aastased lapsed, kes tegelikult on ujumistunde koolis saanud üsna värskelt, ei oska tegelikult ujuda, siis ilmselt on pilt kurvem täiskasvanute seas,” rääkis Kunitsõn.

Sell nädalal on riigieelarve arutelul ujumise algõpetuse lisarahastuse temaatika. Plaan on viia ujumise algõpetus uuele tasemele ning tagada senise keskmiselt 24 tunni asemel 40 kvaliteetset ujumistundi. Kavaga on seotud kultuuriministeerium, siseministeerium, sotsiaalministeerium, rahandusministeerium, päästeamet ja Eesti Ujumisliit.

Kultuuriminister Indrek Saar tutvustas esmaspäeval riigikogu kultuurikomisjonis järgneva poolaasta plaane, tuue

President Toomas Hendrik Ilvese sõnul oleks ta soovinud, et järgmine riigipea oleks selgunud juba riigikogu valimisvoorudes.

"Kaks nädalat tagasi toimusid põhiseaduse kohaselt parlamendis järgmise Vabariigi Presidendi valimise kolm vooru, kahjuks edutult," ütles Ilves. "Ma ei varjanud, et pidasin õigeks järgmise Vabariigi Presidendi valimist juba riigikogus. Siin vajalikku poliitilist kokkulepet erakondade vahel ei tekkinud," lisas ta samas.

Tema hinnangul oleks valimiskogus 24. septembril kokkuleppe saavutamine uue presidendi osas möödapääsmatu. "Vajame kokkulepet selleks, et valida president, kellel on parlamentaarsele riigile kohane poliitiline toetus, kes teab enda põhiseadusest tulenevat ametijuhendit ning seisab oma kogemuste ja mõistusega Eesti eest nii kodus kui ka välissuhtluses," märkis Ilves.

"Presidendi kandidaadid on üldjoontes teada. Ma loodan väga, et näeme valimiskogus mitte kombineerimist ja ülekombineerimist, mitte ärategemist ja kellegi reitingule lisapunktide otsimist, vaid riigimehelikku otsustamist. Näeme valijameeste vastutustundlikku kokkulepet valida järgmine Vabariigi President 24. septembril. Ja see valik on kindlasti kõige õigem," rõhutas Ilves.

Samas viitas Ilves spekulatsioonidele, et ka valimiskogus ei pruugi uus president selguda ning valimised liiguvad tagasi riigikogusse. "Ma kahtlen, kas siis oleks Eestis põhiseaduslik kriis. Küll aga läheks see vastuvoolu põhiseaduse mõttega," leidis president.

"Ka saaks kahjustatud võimu – selle mõiste kõige avaramas tähenduses – usaldusväärsus, nõrgeneks ka uue riigipea stardipaku tugevus. Sest asjade selline käik annaks hoogu neile, kes näevad kõikjal poliitikas hämaraid sobinguid ja tumedaid salakokkuleppeid," hoiatas Ilves.

President Ilves osales esmaspäeval riigikogu XIII koosseisu IV istungjärgu avamisel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium muudab gaasiseadmete kodukasutajatele kohustuslikuks vingugaasianduri paigaldamise ruumidesse, kus on välise ventilatsioonita gaasiseade.

Vingugaasianduri kohustuslikuks muutmise põhjuseks on soov ennetada gaasi kasutamisest tulenevaid õnnetusi, teatas ministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Pressiesindaja lisas, et ministeerium soovitab gaasiseadmete kodukasutajatel andurid paigaldada aasta jooksul.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal nentis, et tänavu on tulnud ette mitu juhtumit, kus gaasiseadme tööks vajaliku õhuvahetuse puudus, valesti tehtud ehitustööd ja sellest tulenenud vingugaasi teke on põhjustanud väga traagiliselt lõppenud õnnetusi. "Juba pool aastat käivad nii omavalitsuste, tehnilise järelevalve, politsei ja piirivalveameti kui gaasimüüjate poolt erinevad uurimised, otseteavitus inimestele ning ajakirjandusepoolne inimeste informeerimine riskidest. Tõhus ja inimestele vähekulukas viis vingugaasiõnnetuste ennetamiseks on kohe vingugaasist teada andva anduri paigaldamine ruumidesse," sõnas ta.

Vingugaasiandur on seade, mis tuvastab gaasi olemasolu õhus ja edastab häiresignaali. Anduri omanik peab sarnaselt suitsuandurile tagama selle korrashoiu ja toimimise. Samas on anduri paigaldamine vabatahtlik siis, kui tehniliste abinõudega on välditud vingugaasi teke ja eluruumi sattumine, näiteks kui gaasiseadme põlemisõhk võetakse otse välisõhust ning põlemisgaasid juhitakse samuti otse selleks ettenähtud korstna kaudu välisõhku.

Käesoleva aasta alguses aset ledinud surmaga lõppenud gaasiõnnetuste peamiseks põhjuseks oli puudulik välisõhu juurdevool töötavale gaasiseadmele, mille tulemusel tekkis gaasi ebatäielikust põlemisest vingugaas.

Ka gaasiseadmega otseselt mitte seonduvad ümberkorraldused võivad oluliselt mõjutada gaasiseadme ohutuks tööks vajalikku põlemisõhu juurdevoolu – näiteks võib õhu liikumist takistada gaasiseadmega ruumi ukse vahetamine õhutihedama ukse vastu. Gaasiseadme ohutuks tööks vajalikku õhuvahetust ja põlemisgaaside eemaldamist võib oluliselt mõjutada ka gaasiseadmega ruumi õhuvahetust mõjutava sundventilatsiooniseadme paigaldamine teise ruumi, näiteks köögikubu paigaldamine ning selle gaasiseadmega samaaegne töötamine.

Eestis on hinnanguliselt 40 000 gaasiseadmega majapidamist.