Võrumaal sai kolmapäeva hommikul kahe auto kokkupõrkes ühe sõiduki juht vigastada.

Õnnetus juhtus kella 7.49 ajal Võru vallas Loosu külas Võru-Põlva maantee ja Väimela-Puskaru tee ristmikul, kus 26-aastane naine ei veendunud oma Volkswagen Golfiga peateele sõites manöövri ohutuses ja sõitis otsa peateel liikunud Audi A6-le, mida juhtis 26-aastane mees, teatas siseministeerium BNS-ile.

Volkswageni juht sai vigastada ja kiirabi viis ta Lõuna-Eesti Haiglasse kontrolli.

Päevaga said liikluses vigastada kaheksa inimest

Eesti eri paigus said kolmapäeval kaheksas raskes liiklusõnnetuses kokku vigastada kaheksa inimest.

Esimene õnnetus juhtus kella 7.48 ajal Tallinnas Ussimäe teel Ussimäe bussipeatuse juures, kus 65-aastane naine ületades esialgsetel andmetel teed keelatud kohas ja sai löögi Volkswagen Caravelle´ilt, mida juhtis 68-aastane mees, teatas siseministeerium BNS-ile. Kiirabi viis viga saaanud jalakäija Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Teine õnnetus juhtus kella 7.49 ajal Võrumaal Võru vallas Loosu külas Võru-Põlva maantee ja Väimela-Puskaru tee ristmikul, kus 26-aastane naine ei veendunud oma Volkswagen Golfiga peateele sõites manöövri ohutuses ja sõitis otsa peateel liikunud Audi A6-le, mida juhtis 26-aastane mees. Volkswageni juht sai vigastada ja kiirabi viis ta Lõuna-Eesti Haiglasse kontrolli.

Kolmas õnnetus juhtus Tartumaal Ülenurme vallas Soinaste külas Pesapaiga tänaval, kus 11-aastane poiss kaotas kontrolli oma jalgratta üle ja kukkus. Sündmuskoha läheduses töötav ehitaja toimetas lapse koju, kust kiirabi viis ta edasi Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Neljas õnnetus juhtus kella 9.40 ajal Lääne-Virumaal Kadrina vallas Põima-Kadrina tee 3. kilomeetril, kus 23-aastane mees kaldus Seat Ibizaga lauges vasakkurvis paremale teelt välja vastu puud. Kiirabi viis vigastada saanud juhi Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Liiklusõnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel.

Viies õnnetus juhtus kella 13.30 ajal Pärnus Pikk tänav 8 maja juures, kus põrkasid kokku 55-aastase naise juhitud Škoda Praktik ning jalgrattal reguleerimata ülekäigurajal teed ületanud 16-aastane tüdruk. Kiirabi viis jalgratturi Pärnu haiglasse kontrolli. 

Kuues õnnetus juhtus kella 15.45 ajal Tallinnas Smuuli tee ja Vedru tänava ristmikul, kus 25-aastane naine sõitis Renault Lagunaga ette sõidueesõigust omanud Renault Magnumi veokile, mida juhtis 52-aastane mees. Sõiduauto juht ja samas sõidukis viibinud ühekuune tüdruk, kes vigastada ei saanud, toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Seitsmes õnnetus juhtus kella 16.49 ajal Kuressaares Torni tänav 2 maja juures, kus 16-aastane noormees sõitis mopeediga otsa tema ees vasakpöördeks peatunud Ford Tourneole, mida juhtis 53-aastane mees. Kiirabi viis mopeedijuhi kontrolliks Kuressaare haiglasse.

Kaheksas õnnetus juhtus kella 20.18 ajal Tallinnas Viljandi maantee ja Pärnu maantee ristmikul, kus 49-aastase mehe juhitud Mercedese kiirabibuss oli sisselülitatud helisignaali ja sinise vilkuriga alarmsõitu tehes teel haiglasse. Ristmikul sõitis bussile vasakult poolt otsa 44-aastase mehe juhitud Mercedes Benz Vito, mis tegi vasakpööret foori rohelise tule ajal. Kiirabisõidukis olnud meditsiiniõde, 38-aastane naine sai vigastada ja ta tuli viia Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Kiirabiautos patsiendina viibinud laps liiklusõnnetuse tagajärjel viga ei saanud.

Viie Võrumaa valla ühinemisel tekkivale vallale pakkusid ideekorjel osalenud inimesed kõige enam nimeks Rõuge vald, Munamäe vald ja Haanjamaa vald.

Haanja, Misso, Mõniste, Rõuge ja Varstu valdade ühinemisel tekkivale vallale pakkusid 15. septembril lõppenud ideekorje tähtajaks nime 64 inimest, kes esitasid 117 ettepanekut, pakkudes kokku 59 erinevat nime, ütles kolmapäeval BNS-ile Rõuge vallavanem Tiit Toots. "Nimed kordusid, mõnda pakuti isegi üle 20 korra," lisas ta.

Tootsi sõnul peetakse 30. septembril kõigi viie valla juhtidest koosnev haldusreformi läbirääkimiste juhtrühma koosolek, kus tulevad pakutud nimed arutusele ja püütakse variantides kokku leppida. "Kindlasti me kõigi 59 nimega edasi ei toimeta," sõnas Toots, kes ei soovinud enda isiklikku eelistust öelda. "Kui jääb kaks varianti lauale, siis on variant teha rahvaküsitlus koos liitumislepingu küsitlusega."

Toots seletas Rõuge valla nime arvukat pakkumist sellega, et praeguses Rõuge vallas elab ühinemist plaanivatest valdadest kõige rohkem inimesi. "Meil on 2200 elanikku, Haanjas ja Varstus on kummaski 1200, Mõnistes 800 ja Missos 600 ringis," sõnas Toota. "Seega on Rõuge valla nime arvukas toetus loogiline. Ma ei tea ka, kuidas teised vallad nimekonkurssi enda elanikele kommunikeerisid, aga meil ilmub iga kahe nädala tagant infoleht, on Facebooki leht ja valla interneti list. Tagusime trummi ja kutsusime arvamust avaldama."

Toots ütles, et viie valla liitumisleping peaks jõudma oktoobris avalikule väljapanekule ja sellele järgnevad avalikud arutelud. Siis tuleb rahvaküsitlus ja detsembris on plaanis volikogudes leping kinnitada.

Liikluskindlustuse fondi andmetel kasutatakse tuhandeid liikluskindlustuseta sõidukeid, sest peale sõiduki omaniku vahetust ei ole uus omanik sõidukit liiklusregistris enda nimele vormistanud. Liikluskindlustuse fond palub sõidukiomanikel kontrollida kindlustuse kehtivust.

Liikluskindlustuse leping lõppeb sõiduki ajutisel kustutamisel liiklusregistrist. Sõiduk kustutatakse ajutiselt liiklusregistrist automaatselt, kui sõiduki eelmine omanik teatab Maanteeametile sõiduki võõrandamisest ja omandaja ei ole viie tööpäeva jooksul esitanud taotlust sõiduki oma nimele vormistamiseks. Samuti kustutatakse sõiduk automaatselt liiklusregistrist, kui sõiduk kuulutatakse tagaotsitavaks.

Liikluskindlustuse fondi (LKF) juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul tuleb teadmatusest liikluskindlustuseta sõitmist liiga tihti ette. „Inimene ostab sõiduki, kuid jätab selle oma nimele vormistamata. Sõiduki eelmine omanik teavitab Maanteeametit ning sõiduk kustutatakse registrist ja jääb liikluskindlustuseta. Sõiduki omandanud isik tihti ei teagi, et kasutab registreerimata ja liikluskindlustuseta sõidukit,“ tõi Potsepp näite üsna tavalisest olukorrast. Ka peale liisingult sõiduki väljaostmist jääb sõiduk tihti oma nimele vormistamata. Tagajärg on taas sama – sõiduk kustutatakse registrist ja jääb kindlustuseta. Sõiduki ümber registreerimine on sõiduki omandanud isiku kohustus.

Lauri Potsepa sõnul on sõiduki oma nimele vormistamata jätmisel kaks peamist põhjust – hoitakse riigilõivu pealt raha kokku või peetakse sõiduki oma nimele vormistamist sisulise tähtsuseta asjaajamiseks. „Selline kokkuhoid võib väga kulukas olla. Registreerimata, sh ajutiselt registrist kustutatud ja liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise eest võib politsei teha sõiduki juhile trahvi. Kui liikluskindlustuseta sõidukiga põhjustatakse kahju, nõutakse väljamakstud hüvitis kindlustuseta sõiduki omanikult või juhilt tagasi,“ selgitas LKF-i esindaja.

LKF palub sõiduki omandanud isikutel sõiduk oma nimele vormistada. Sõidukiomanikul, kes ei ole sõidukit oma nimele vormistanud ja kelle sõiduk on seetõttu registrist kustutatud, tuleb sõiduk oma nimele vormistada ja sõlmida liikluskindlustuse leping. Lepingu sõlmimiseks pöörduge kindlustusandja poole. Sobiva kindlustusandja saate mugavalt valida LKF-i kalkulaatori abil, vt https://hermes.lkf.ee/.

LKF saadab vastava meeldetuletuse 1800-le sõidukiomanikule. Siiski ei tohiks sõidukiomanikud jääda ootama LKF-i meeldetuletust. Igaüks saab kontrollida oma sõiduki liikluskindlustuse kehtivust LKF-i vastava päringu abil, vt https://vs.lkf.ee/pls/xlk/!sysadm.ic_insurance_cover_pkt.show_form?p_purpose=DRIVE.

LKF on liikluskindlustuse seaduse alusel kindlustusandjate poolt asutatud ühing, mille peamine ülesanne on täita liikluskindlustuse garantiifondi rolli ja ning hallata liikluskindlustuse registrit. LKF hüvitab kindlustamata või tundmatuks jäänud sõidukiga tekitatud kahjud. LKF on lüli liikluskindlustuse rahvusvahelises võrgustikus, täites nii Euroopa Liidu nõuetest tulenevat teabekeskuse ja hüvitusorgani rolli kui ka rahvusliku büroo rolli Rohelise Kaardi süsteemis. LKF-i juures tegutseb ka liikluskindlustuse lepitusorgan.

Võrumaa hooldekodust lahkunud eakas mees sattus sohu, piirivalvurid aitasid sohu vajunud ning alajahtunud mehe välja ning andsid ta üle meedikutele.

Esmaspäeval kella 16.30 paiku teatati häirekeskusele, et Võrumaal Meremäe vallas on hooldekodust lahkunud 69-aastane mees ja tema liikumissuund on teadmata, teatas BNS-ile Lõuna prefektuuri pressiesindaja. Hooldekodu töötajad otsisid meest esialgu omal käel hoone ümbrusest, kuid meest neil leida ei õnnestunud. Terviseprobleemide tõttu on mehe liikumine raskendatud ning tavaliselt kasutab liikumiseks selleks abivahendit.

Piusa ja Luhamaa piirivalvurid hakkasid teenistuskoerte läbi kammima lähedalasuvaid metsatukki ja teid. Piirivalvuritel oli abiks ja vabatahtlik päästja. Ka kontrollisid piirivalvurid mehe võimalikke sihtpunkte ning küsitlesid kohalikke elanikke.

Poole kaheksa paiku kuulis üks kohalik mees appihüüdeid ja andis sellest piirivalvuritele teada. Otsijad liikusid erinevates suundadest hääle poole. Otsingutel osalenud vabatahtlik leidis mehe hooldekodust umbes kilomeetri kauguselt soost. Mees oli vajunud säärteni niiskesse pinnasesse ja ei pääsenud omal jõul enam liikuma. Piirivalvurid aitasid peavalu kurtnud ja alajahtumise tunnustega mehe soost välja ja andsid ta üle meedikutele.

Piusa kordoni piirivalvur Tanel Kumm nentis, et oli kriitiline, kuid õnneks jõudis abi sohu vajunud meheni õigel ajal.

"Praegu on hilisõhtused ja öised temperatuurid ohtlikult madalad ning maastikul hättasattunu jaoks tähendavad sellised tingimused suurt riski mitte ainult tervisele aga ka elule. Aegsalt häirekeskusele edastatud info kadunud mehest võimaldas otsingud käivitada ja abivajaja üles leida vahetult enne suuremat ohtu," sõnas Kumm.