Kodust internetti omavate leibkondade suhtarv vähenes 86 protsendile

Kodune internetiühendus oli 2016. aasta esimeses kvartalis 86 protsendil leibkondadest, mida on 2 protsendipunkti vähem kui möödunud aastal samal ajal.

Jätkuvalt on kõige populaarsem internetiühendus juhtmega või juhtmevaba püsiühendus, mida kasutas 90 protsenti internetiühendusega leibkondadest. Lasteta leibkondadest oli juhtmega või juhtmevaba interneti püsiühendus 88 protsendil ja lastega leibkondadest 92 protsendil, teatas statistikaamet.

Märgatavalt on tõusnud mobiilse internetiühenduse kasutamine. Kui 2015. aasta esimese kvartali seisuga oli mobiilne internet veidi enam kui pooltel ehk 56 protsendil internetiühendusega leibkondadel, siis 2016. aasta esimese kvartali andmetel pisut üle kolmveerandil ehk 78 protsendil. Juhtmega või juhtmevaba püsiühenduse kasutamine on populaarsem linnas elavates leibkondades ning mobiilse interneti kasutamine maa-asulates elavates leibkondades. Koduse internetiühenduse puudumise põhjusena nimetasid leibkonnad kõige enam vajaduse või huvi puudumist.

Käesoleva aasta esimese kolme kuu jooksul kasutas 16–74-aastastest internetti 87 protsenti. Internetikasutajaid oli kõige rohkem ehk 90 protsenti 16–54-aastaste ja kõige vähem ehk 65 protsenti 55–74-aastaste hulgas. Alg- või põhihariduse omandanutest kasutas internetti seitse ning kõrghariduse omandanutest üheksa inimest kümnest.

16–74-aastasest internetikasutajast kasutas internetti viimase kolme kuu jooksul pangatoiminguteks, ajalehtede ja ajakirjade lugemiseks, e-posti kasutamiseks ning toodete ja teenuste kohta info otsimiseks üheksa inimest kümnest. Internetis kuulas muusikat 64 protsenti ning vaatas mõnda telesaadet, sealhulgas otseülekanded ja järelvaatamised, 43 protsenti 16–74-aastasest internetikasutajatest.

Interneti vahendusel on viimase 12 kuu jooksul tooteid ja teenuseid ostnud 56 protsenti 16–74-aastastest. E-kaubanduse kasutajate hulgas on naisi 6 protsendipunkti rohkem kui mehi. Kõige enam osteti internetist 59 protsendiga e-kaubanduse kasutajatest reisi- ja majutusteenuseid, 55 protsendiga kontserdi-, kino-, teatri- jm ürituste pileteid, 53 protsendiga kindlustuspoliise ning 51 protsendiga rõivaid, jalatseid ja sporditarbeid.

73 protsenti e-kaubanduse kasutajatest ostis esimeses kvartalis internetist kaupu või teenuseid kuni viiel korral. Tihedamini ehk 3–5 korda ostsid internetist 16–24-aastased ning harvem ehk 1–2 korda 65–74-aastased e-kaubanduse kasutajad. Internetist ostetud kaupade maksumus jäi 43 protsendil juhtudest vahemikku 100–499 eurot. Üle 500 euro eest internetist ostjate hulgas oli mehi rohkem kui naisi. Võrreldes 2015. aasta esimese kvartaliga suurenes internetist tihedamini kui viis korda ostjate osatähtsus 3 protsendipunkti ning üle 500 euro kulutajate osatähtsus 2 protsendipunkti.

Ettevõtlusvaldkonnas on üha enam hakanud levima pilveteenuste kasutamine, mille eesmärk on jagada veebi kaudu ressurssi – tarkvara, riistvara või nende kombinatsioone. Enam kui viiendik Eesti ettevõtetest on ostnud tasulisi pilveteenuseid. Pilveteenustest kasutatakse enim finants- ja rakendustarkvara, kontoritarkvara, failide säilitamise ja salvestamise teenust ning e-postiteenuseid. Suurimad tasulise pilveteenuse kasutajad on 54 protsendiga info- ja side valdkonna ettevõtted, mis on ka ise pilveteenuste pakkujad.

Uue trendina on kiirelt levimas suurandmete (big data) kasutamine. Suurandmed tekivad digitehnoloogia rakendamisel ja neid edastatakse automaatselt seadmest seadmesse. Niisugused andmed tekivad näiteks tootmisprotsessi sensoritelt, erinevate tehingute logidena aga ka erinevate sotsiaalmeedia tegevuste kaudu. Suurandmeid on analüüsinud 13 protsenti Eesti ettevõtetest ning enamikus neist analüüsisid suurandmeid ettevõtte oma töötajad. Kõige rohkem analüüsivad suurandmeid 29 protsendiga info- ja side valdkonna ettevõtted, 28 protsendiga veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitlusega tegelevad ettevõtted ning 21 protsendiga finants- ja kindlustusettevõtted.

Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike, leibkondade ja ettevõtete hulgas uurivad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides. Infotehnoloogia kasutamist leibkondade ja 16–74-aastaste elanike hulgas uurib statistikaamet iga aasta teises kvartalis. 2005–2013 uuriti seda tööjõu-uuringu lisana, alates 2014. aastast iseseisva uuringuna.

Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkond erineb perekonnast, mis rajaneb sugulus- või hõimlussuhetel.

Infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uurib statistikaamet 2001. aastast. 2016. aastal osales uuringus 3400 ettevõtet. Vaatlus hõlmab 10 ja enama hõivatuga ettevõtteid