Uuring: lapsed ülehindavad oma ujumisoskust

Eesti Ujumisliidu korraldusel tänavu kevadel läbiviidud uuringust selgus, et lapsed hindavad oma ujumisoskust üle ning on seetõttu vees veelgi enam ohustatud.

Küsimusele “kas sa oskad ujuda” vastas jaatavalt 93,5 protsenti ehk 2179 last küsitletud 2300 viienda klassi lapsest. Tegelikkuses puudub uuringu järgi piisav ujumisoskus ligi pooltel lastest, teatas ujumisliit.

Ujumisoskus koosneb elementidest nagu üle pea vette hüppamine, sukeldumine, 200 meetrise pikkuse distantsi läbimine, vee peal hõljudes puhkamine. Just kombinatsioon nendest oskustest on enamasti puudu, märkis ujumisliit.

Uuringu “Ujumisoskuse kaardistamine 5. klassi õpilaste seas 2016. aastal" ühe autori Mikk Tiidemanni sõnul tuli uuringust selgelt välja asjaolu, et lapsed hindavad oma võimeid üle, mis omakorda võib tähendada, et potentsiaalne uppumisoht on suurem.

“Vastanud 2331-st lapsest arvab, et oskab ujuda tervelt 2179 last, aga samas kasutab 9,1 protsenti lastest ujumiseks hõljumist parandavaid abivahendeid ning 1515 last ei ole enda sõnul võimelised läbima ujudes 200 või enam meetrit,” rääkis Tiidemann pressiteates.

Samuti toob uuringu autor välja, et veepinnal kõhuli ja selili hõljumise oskus on puudu 50 protsendil lastel, kuid rahvusvahelised uuringud ning välisriikide kogemused näitavad, et just 200 meetri läbimine, sukeldumine ja oskus kõhuli ning selili hõljuda ongi need oskused, mis tegelikult näitavad, kas inimene oskab ujuda ning kas ta on võimeline õnnetuse korral end ka ise aitama.

Tallinna Ülikooli ujumise õppejõud ning uuringu juhendaja Vladimir Kunitsõni sõnul on küsitluse tulemused kahtlemata olulised ning näitavad, et sellel nädalal riigieelarve arutelule jõudev nelja ministeeriumi plaan muuta ujumise algõpetust efektiivsemaks vajab elluviimist.

„Rahvusvahelised kogemused ja WHO ülemaailmne raport näitavad, et parem ujumisoskus on kõige lihtsamini kättesaadav uppumissurmasid ennetav meede,” räägib Kunitsõn, kes tegeleb ka ise igapäevaselt ujumistreeningute läbiviimisega.

Õppejõu hinnangul tuleb uuringu tulemustesse, mis näitavad, et inimesed ei pruugi alati kõige täpsemalt oma ujumisoskusi hinnata, suhtuda tõsiselt. “Oluline on tähele panna, et kui juba 11-12 aastased lapsed, kes tegelikult on ujumistunde koolis saanud üsna värskelt, ei oska tegelikult ujuda, siis ilmselt on pilt kurvem täiskasvanute seas,” rääkis Kunitsõn.

Sell nädalal on riigieelarve arutelul ujumise algõpetuse lisarahastuse temaatika. Plaan on viia ujumise algõpetus uuele tasemele ning tagada senise keskmiselt 24 tunni asemel 40 kvaliteetset ujumistundi. Kavaga on seotud kultuuriministeerium, siseministeerium, sotsiaalministeerium, rahandusministeerium, päästeamet ja Eesti Ujumisliit.

Kultuuriminister Indrek Saar tutvustas esmaspäeval riigikogu kultuurikomisjonis järgneva poolaasta plaane, tuue