Tänavu üheksa kuu jooksul juhtus Eestis 1099 liiklusõnnetust, milles hukkus 47 ja sai viga pea 1400 inimest - mullu hukkus samal perioodil liiklusõnnetustes 49 liiklejat ning meedikute abi vajas üle 1300 inimese.

Palju raskeid liiklusõnnetusi põhjustavad juhtide tahtlik liiklusreeglite eiramine. „Kõige enam seavad liiklejad end ja teisi ohtu lubatud piirkiirust ületades, sõidukit joobes juhtides või siis, kui ei kasutata turvavarustust, mis võib õige kasutamise korral raskemad tagajärjed ära hoida,“ ütles politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Riho Tänak.

Tema sõnul on suure osa õnnetuste taga liigne kiirus ja tõi välja, et politsei poolt avastatud kiiruseületamiste arv on mullusega võrreldes 1500 võrra tõusnud. „Maanteel tagab ohutuse liikleja, kes kiiruse mõistusega valib. Sirgel ja hea nähtavusega teelõik võib petlikult jätta mulje ohutusest, kuid tuleb meeles pidada, et isegi kogenud sõidukijuht ei saa vastu füüsikareeglitele ega jõua suurel kiirusel reageerida muutunud liiklusoludele või mõnele takistusele. Suurel kiirusel tehtud sõiduvead võivad tekitada olukorra, kus juht kaotab sõiduki üle kontrolli ja ei suuda sõiduviga enne õnnetuse toimumist korrigeerida," rääkis Tänak.

Tänavu üheksa kuuga on avastatud üle 36 000 kiiruseületamise, neist pea kolmandik Tallinnas. Tänak märkis, et linnade suurem liiklustihedus nõuab sõidukijuhtidelt ja kergliiklejatele erilist tähelepanu. „Linnas on väikseimgi kiiruseületus ohtlik ning tihti ei tajuta, millised tagajärjed võib tuua lubatust 10 km/h suurem liikumiskiirus. Loomulikult peavad ka jalakäijad ja teised kergliiklejad arvestama, et ootamatult vöötrajale astudes või sõites ei pruugi juhil olla võimalik sõidukit ohutult peatada,“ ütles Tänak.

Ta tuletas meelde, et kui sõiduki põrkab jalakäijaga kokku kiirusel 40 km/h, on jalakäijal võimalus kokkupõrkest elusalt pääseda 40, kokkupõrge kiirusel 60 km/h vähendab võimalust ellu jääda kaks korda.

Sel aastal on korrakaitsjad linnades peatanud ligi 17 000 raske jalaga roolikeerajat. Seda on eelmise aastaga võrreldes tuhande võrra rohkem ja tunamullusega võrreldes kolme tuhande võrra enam. „Kiiruseületajate kasv näitab, et juhid ei hooli asulas kehtivatest piirangutest ja seavad ohtu eelkõige kergliiklejaid,“ lausus Tänak.     

Kergliiklejad saavad enda teekonna teha ohutumaks, kui peetakse kinni liiklusreeglitest ja tehakse end nähtavaks. „Käes on aeg, mil inimesed liiguvad kooli ja tööle enamjaolt pimedal ajal ning kuna keegi meist pimedas ei sära, peab igaüks enda ohutuse huvides helkuri enda külge kinnitama. Helkurit kipuvad unustama sõidukijuhid, kes lõpuks peavad sihtpunkti jõudmiseks ka kahte jalga kasutama,“ ütles Tänak.

Ta soovitab vanematel üle vaadata, kas võsukestel on helkur olemas ja üle käia turvalise liiklemise põhimõtted, sest helkur üksi ohutust ei taga. „Kui jalakäijad on ise hoolsad ja tähelepanelikud, siis väheneb oht õnnetusse sattuda oluliselt," lisas Tänak.

Liiklusõnnetustes sai selle aasta üheksa kuuga viga 246 jalakäijat, mis on mullusega võrreldes üheksa inimese võrra vähem. Tänavu hukkus liikluses 14 jalakäijat.

Septembris kõrvaldati juhtimiselt üle 600 sõidukijuhi, kes olid alkoholi tarvitanuna rooli istunud. Terve aasta peale kõrvaldati liiklusest ligi 5600 alkoholi tarvitanud juhti. „Paraku ei saa rõõmusõnumeid jagada, kuna joobes juhtide arv on läbi aastate püsinud samal tasemel. Päevast päeva istuvad rooli inimesed, kelle tervislik seisund selleks sobiv pole. Need liiklejad ei anna aru, et nende reaktsioonikiirus ja ümbruse tajumine on aeglasem ning nad on liikluskeerises kõigile ohtlikud,“ sõnas Tänak.

Ta lisas, et tänavu on küll alkoholi tarvitanud juhid põhjustanud vähem liiklussurmasid, kuid seda turvalisemate autode ja juhuse tõttu, sest joobes juhtide põhjustatud õnnetuste arv püsib mullusega samal tasemel.

Joobes juhi süül on tänavu liiklusõnnetuses viga saanud 161 inimest ja hukkunud viis inimest. Eelmise aasta jooksul liiklusõnnetusi kokku vigastatute arv 168 ja hukkus 14 inimest.

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal saatis kooskõlastamisele liiklusseaduse muutmise eelnõu, mille vastuvõtmisel leevendatakse tehnoülevaatuse tegemise korda.

Liiklusseaduse eelnõuga muudetakse sõidukite korralisele, korduvale ja erakorralisele tehnoülevaatusele esitamise korda ning vabastatakse ainult väikesaartel kasutatavad sõidukid tehnoülevaatuse kohustusest, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja.

Eelnõuga võimaldatakse sõidukit, millel esineb tehnoülevaatusel väiksemaid puudusi, kasutada veel kuni kaks kuud tingimusel, et sõidukil ei esine ohtlikke puudusi ning sellega ei teostata kommertsvedusid. Kui praegu kehtiva seaduse kohaselt tohib tehnoülevaatust mitteläbinud sõidukiga sõita vaid remondi- või parkimiskohta või ülevaatuspunkti, siis muudatuse tulemusel antakse sõiduki remontimiseks aega kuni kaks kuud ning tavapäraseid sõite võib samal ajal jätkata. See lubab sõiduki kasutajatel leida sobiv remonditöökoda või tellida vajalikke varuosi ilma, et oleks vaja väiksemate puuduste korral koheselt sõiduki igapäevasest kasutamisest loobuda. Samuti võimaldatakse sõiduki kasutajal, kelle sõiduk on suunatud erakorralisele ülevaatusele, kasutada sõidukit liikluses kuni kolmkümmend päeva, kuid seda vaid juhul, kui sõiduk on liiklemiseks ohutu.

Muutub ka sõiduautode tehnoülevaatusele esitamise kord. Praegu kehtiva korra kohaselt tuleb sõiduauto esitada tehnoülevaatusele lähtuvalt sõiduki registreerimismärgi viimasest numbrist. Tuues sõiduki mõne kuu varem ülevaatusele, kehtib ülevaatus ikkagi kuni registreerimismärgi viimase numbriga määratud kuuni. Märtsikuu on number 1, november on 9 ning detsembrile viitab numbrimärgil 0. Uue korra järgi saab sõidukiomanik ise valida, millal ta soovib sõiduki ülevaatusele esitada ja ülevaatuse perioodi hakatakse arvama esitamise kuust. See muudab ülevaatusele mineku mugavamaks neile, kes on ostnud sõiduki välisriigist. Välisriigist ostes peab autole ülevaatuse tegema registreerides ning numbrimärgi põhimõtte järgi võib juhtuda, et tuleb mõne kuu pärast uuesti minna. Mugavam on ka neil, kes autot näiteks talvel ei kasuta aga kehtiva korra kohaselt peaks sõiduki tehnoülevaatuseks esitama talvekuudel. Alla kümne aasta vanused sõiduautod tuleb ka edaspidi esitada ülevaatusele iga kahe aasta järel ja üle kümne aasta vanused sõidukid igal aastal. Oma ülevaatuse kehtivust on võimalik mugavalt vaadata Maanteeameti kodulehelt.

Tehnoülevaatuse kohustusest vabastatakse sõidukid, mida kasutatakse üksnes Eesti väikesaartel. Kehtestatud tehnonõuetele peab sõiduk aga endiselt vastama ning politseil on õigus seda kontrollida. Liiklustihedus väikesaartel on väga madal, mistõttu on risk õnnetusse sattuda sõiduki tehnilise seisukorra puuduste tõttu märksa madalam, kui tihedamalt asustatud piirkondades. Samuti on väikesaartel oluliselt madalamad liikumiskiirused. Kuna väikesaartel puuduvad tehnoülevaatuspunktid, on väikesaartel sõidukite kontrollimine ka reaalsuses raskendatud. Liikudes tehnoülevaatuseta sõidukiga mandrile või suursaartele, tuleb aga esmajärgus külastada tehnoülevaatuspunkti.

Majandusministeerium töötas eelnõu välja koostöös Eesti Tehnoülevaatajate Liidu ja Maanteeametiga.

Möödunud september oli erakordselt sademetevaene, samuti oli õhusooja paljude aastate keskmisega võrreldes veidi rohkem.

Eesti keskmine sajuhulk oli 28 millimeetrit, mis on vaid 44 protsenti normist, nimelt on paljuaastane keskmine 64 millimeetrit. Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti 29 millimeetrit 3. septembril Heltermaal. "Alates 1961. aastast on veel kuivem olnud vaid 2000. aasta september, siis oli kuu sademete hulk vaid 24 millimeetrit. Sama kuiv on olnud ka nii 1998. aasta kui ka 2005. aasta," märkis ilmateenistus.

Eesti keskmine õhutemperatuur oli tänavu septembris 13,2 kraadi, mis on 1,7 kraadi normist kõrgem. Nimelt on paljuaastane keskmine septembris 11,5 kraadi. Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 24,1 kraadi 11. septembril Valga ning miinimumiks 0,8 kraadi 19. septembril Jõgeva, samuti 25. septembril Valgas.

Eesti keskmisena oli tänavu septembris päikesepaistet 181,3 tundi, mis on 123 protsenti normist.

Pühapäeval ei olnud ühtegi rasket liiklusõnnetust – kokku on tänavu selliseid päevi olnud esialgsetel andmetel juba 16.

Tavapäraselt on aastas vaid mõned üksikud päevad, mil politseinikel on heameel tõdeda, et liikluses ei saanud keegi vigastada. Viimati oli siseministeeriumi teatel selline päev 18. juunil.

Maanteeamet tuletab sõidukijuhtidele meelde, et suurim lubatud sõidukiirus ei ole kohustus, vaid võimalus. Suurima lubatud sõidukiirusega võib sõita, kui seda võimaldavad üheaegselt nii sõidukogemus, terviseseisund, nähtavus kui ka ilmastikuolud.

Õnnetusse sattumise riski suurendab lisaks kihutamisele ka liikluskorralduse rikkumine ja tähelepanematus.