Haridus- ja teadusminister Maris Lauri tegi neljapäeval koos omavalitsuste ja õpetajate esindajatega tuleva aasta miinimumpalga üle toimunud konsultatsioonidel ettepaneku, et tulevast aastast kasvaks õpetajate miinimumpalk vähemalt 1000 euroni ning keskmine töötasu vähemalt 1200 euroni.
Minister Maris Lauri sõnas, et väärikas töötasu on tugeva ja motiveeritud õpetajaskonna üks peamine eeldus, teatas haridus- ja teadusministeerium BNS-ile. „Õpetajate töötasu alammäära tõus vähemalt tuhande euroni on väärika palga eeldus. Riigieelarvelise lisarahaga kindlustame, et õpetajate keskmine brutopalk ületab järgmisel aastal vähemalt 1200 euro piiri,“ ütles Lauri.
Järgmise aasta riigieelarve eelnõu kindlustab õpetajatele järgmisel aastal vähemalt 4,6-protsendise tõusu. Samuti tegeleb ministeerium täiendavate võimaluste otsimisega õpetajate palga enamaks tõstmiseks. Väga olulised on omavalitsuste õpetajat väärtustavad otsuseid, sest valdav enamus õpetajaid on nende palgal.
Lauri tõi välja, et töötasu kiirema kasvu kindlustamiseks vaja on jätkata tarkade koolivõrguotsustega. „Tunnustan neid omavalitsusi, kes on koolivõrgu targa korraldamise ning koolitaristute ökonoomse majandamisega taganud oma õpetajatele juba praegu keskmisest märksa kõrgemad palgad. Samuti tahan kiita omavalitsusi, kes ka ise riigi toetusele juurde panustavad,“ märkis minister.
Minister rõhutas, et õpetajate palgakasvuks seatud eesmärkide täitmiseks peab hoolitsema, et riiklik toetus jõuaks õpetajateni „Peame oluliseks, et omavalitsustele ja erakoolidele antava õpetajate palga sihtotstarve säiliks, sest kuni riiklik eesmärk pole saavutatud, ei ole tark tekitada olukorda, kus õpetajate palgaks mõeldud raha võib liikuda hoopis teiste kulude katmiseks,“ ütles Lauri.
Värske OECD võrdleva haridusstatistika ülevaate Education at Glance järgi moodustavad õpetajate palgad koolide põhilistest tegevuskuludest võrreldes teiste riikidega jätkuvalt ebaproportsionaalselt väikese osa. Kui Eestis on õpetajate palk umbes 40 protsenti koolide põhitegevuskuludest, siis OECD riikides on see keskmiselt poole võrre rohkem ehk üle 60 protsendi.