EESTI UUDISED BNS

Sotsiaalkomisjon arutab hambaravihüvitisi suurendavat eelnõu

FOTO: VT

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutab esmaspäevasel istungil seaduseelnõu, millega taastatakse alates tuleva aasta 1. juulist hambaravihüvitis täiskasvanutele kuni 30 euro ulatuses aastas.

Eakatele, rasedatele, alla 1-aastaste laste emadele ja teistele hüvitist juba saavatele inimestele suureneb hambaravihüvitis kuni 85 euroni aastas. Sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul paraneb tuleval aastal hambaravi kättesaadavus kõigile, teatas riigikogu pressiteenistus.

"Kui hetkel hüvitab riik eakate hambaravi 19,18 eurot aastas, siis seaduse vastuvõtmisel kuni 85 eurot. Kui rasedate ja alla 1-aastaste laste emade hambaravihüvitis on praegu 28,77 eurot, siis tuleval aastal on see kuni 85 eurot," ütles Kokk ning lisas, et masu ajal kaotatud täiskasvanute hambaravihüvitise taastamine oli koalitsiooni üks olulisi lubadusi.

Eelnõu järgi hakkab haigekassa hüvitama ravikindlustatud täiskasvanutele kuni 30 eurot aastas esmavajalike hambaraviteenuste raviarvetest, kui patsiendile esitatud raviarve või raviarvete kogusumma on 60 eurot aastas.

Vanaduspensionärid, töövõimetuspensionärid ja osalise või puuduva töövõimega inimesed, üle 63-aastased inimesed, rasedad, alla 1-aastase lapse emad ning kõrgenenud ravivajadusega inimesed hakkavad saama hambaravihüvitist kuni 85 eurot igal aastal. Haigekassa maksab kinni 85 protsenti hambaravi esmavajalike teenuste raviarvest, arvestusega, et patsiendile esitatud raviarve või arvete kogusumma ei ületa 100 eurot aastas.

Eakatel jääb alles hambaproteesihüvitis 255 eurot kolme aasta peale. Et inimesel oleks proteesihüvitist võimalikult mugav saada, siis ta tulevikus enam taotlusi esitama ei pea, vaid haigekassa arveldab proteesi valmistajaga ise.

Senised hüved lastele ja vältimatule abile ei kao. Haigekassa tasub kõigi alla 19-aastaste kindlustatud inimeste hambaravi eest ning ravikindlustatud täiskasvanute vältimatu abi eest. Kindlustuseta inimeste vältimatu abi tasutakse riigieelarvest.

Sotsiaalkomisjoni liikme Dmitri Dmitrievi sõnul on hambaravihüvitise taastamine inimese tervise seisukohalt igati õige samm, sest rahapuuduse tõttu ravimata hambahaigusest võib areneda mõni teine, raskemalt ja kallimalt ravitav haigus.

"Mul on hea meel, et pika aja möödumisel jõudis valitsuskoalitsioon samale seisukohale, mida on aastaid kaitsnud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Oleme seisnud hambaravihüvitise kaotamise vastu ning hiljem juba selle taastamise eest," ütles Dmitriev.

Valitsuse algatatud eelnõu tutvustavad sotsiaalkomisjonile tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ning Haigekassa esindajad esmaspäeva ennelõunal.

Eeloleva nädala esimeses pooles vaibuv tuul toob välja päikese

FOTO: VT

Ilmateenistus prognoosib eeloleva nädala esimeseks pooleks kuiva ja päikeselist sügisilma, ent öised õhutemperatuurid võivad teedele libeduse tuua.

Esmaspäeva öösel on vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub idatuul 7-12, rannikul puhanguti kuni 18 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni +5, rannikul kuni 8 kraadi. Esmaspäeva päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub idatuul 7-12, rannikul puhanguti kuni 18 m/s. Õhtul tuul veidi nõrgeneb. Sooja on 7-10 kraadi.

Teisipäeva öösel on samuti vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub idatuul 5-10, rannikul puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni +5, rannikul kuni 8 kraadi. Teisipäeva päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub idatuul 5-10, rannikul puhanguti 14 m/s. Õhtul tuul nõrgeneb. Sooja on 6-9 kraadi.

Kolmapäeva öösel jätkub vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub idakaaretuul 3-8 m/s. Õhutemperatuur on -3 kuni +2, rannikul tuleb sooja kuni 6 kraadi. Ka kolmapäeva päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutlik tuul 2-7 m/s. Sooja on 6-9 kraadi.

Kontroll tuvastas ligi 50 kutsealusel uimastite tarvitamise tunnused

FOTO: Kuperjanovi jalaväepataljon

Sel nädala Kuperjanovi pataljonis teenistust alustanud noortest tuvastati kümnendikul uimastite tarvitamise tunnused.

Politsei viis sel nädalal Võru Taara linnakus ajateenistust alustavate noorte seas läbi pistelise kontrolli. Politseinikud tegid testi kokku 245 kutsealusele, neist 48 tuvastati keelatud ainete tarvitamise tunnused. 2. jalaväebrigaadi teabeohvitser ütles BNS-ile, et see moodustab umbes 11 protsenti teenistust alustanud noortest.

Teabeohvitser toonitas, et testi sooritamise ajal ei ole noored veel kaitseväe teenistusse asunud ning keelatud ainete tarbimine ei ole seotud kaitseväega. "Need noored on läbilõige meie igapäeva ühiskonnast ja kaitsevägi saab anda vaid oma panuse nende seadusekuuleka elu juurde tagasi pöördumise osas," lisas ta.

"Ajateenijad on Eesti noored kõigi oma heade ja halbade külgedega, mille nad teenistusse kaasa toovad. Kuperjanovi jalaväepataljoni tegevväelased püüavad esile tuua sõdurite tugevaid külgi ja aidata toime tulla halbadega. Samas on keelatud ainete leidude arv kutsealustel madalam eelmisest aastast: püsib lootus, et olukord ehk paraneb," ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Toomas Tõniste.

Kuna kontrolli läbiviimise ajal ei olnud positiivse proovi andnud noored veel kaitseväelased, siis neid ei karista mitte kaitsevägi, vaid politsei väärteomenetluse korras.

1. jalaväebrigaadi pressiesindaja ütles BNS-ile, et seekord ei viidud 1. jalaväebrigaadis läbi kontrolli koos politseinikega. Küll aga kontrolliti kutsealuste isiklikke asju, et asjade seas ei oleks keelatud esemeid või aineid.

Käesoleva aasta viimase kutsumisega asus ajateenistusse 1171 kutsealust, kelle seas ka 12 vabatahtlikuna teenima läinud neidu. Enim noormehi suundus aega teenima Kuperjanovi pataljoni, 1. jalaväebrigaadi ja Viru pataljoni ning kõik 12 neidu alustasid väljaõpet 1. jalaväebrigaadis.

Politsei paljastas autode tehnoülevaatusel ulatusliku korruptsiooni

FOTO: ANDREI JAVNAŠAN Võrumaa Teataja

Politsei ja prokuratuur korraldasid sõidukite tehnoülevaatuste kohta üle-eestilise uurimise ning saatsid prokuratuuri kokku viis kriminaalasja, kirjutab Eesti Päevaleht.

Süüdistuse on nende kriminaalasjade käigus saanud kümme ülevaatajat, neist kaks on süüdi mõistetud, kaks ülevaatajat on saanud ka kahtlustuse.

Mullu nentis keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo, et altkäemaksu eest sõiduki tehnoülevaatuse tegemine on endiselt väga levinud ja büroo juht Mati Ombler tõdes, et iga paari aasta tagant ajakirjandusse jõudnud üksikud kriminaalasjad pole kedagi hirmutanud.

Seetõttu võtsid politsei ja prokuratuur taas vaatluse alla tehnoülevaatuspunktid, mille kohta tuli enim korruptsioonivihjeid. Kahtlused leidsid kinnitust ja kinni peeti ülevaatajad, keda kahtlustati altkäemaksu võtmises ning dokumentide ja andmete ametialases võltsimises.

Politsei tuvastas umbes 150 altkäemaksu andnud isikut. Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ütles, et koostööprojekti õnnestumiseks oli oluline teha uurimine eri piirkondades korraga.

Ombleri sõnul pärineb althõlma raha pakkumise komme Nõukogude Liidu ajast, kui see oli laialt levinud. On tähelepanuväärne, et summad, mida ülevaatustel altkäemaksuks küsitakse ja pakutakse, on väiksed ehk enamasti kuni 25 eurot, kuid kui ülevaataja laseb päevas läbi viis kuni kümme sõidukit, teenib ta lisasissetuleku, mis motiveerib seadust rikkuma.

"Inimesed arvavad siiani, et ülevaatuse eest altkäemaksu andmine on normaalne - see võiks muutuma hakata. Tehnoülevaatus ei ole turu peal saia ostmine, see on oluline liiklusohutuse tagamise protseduur," rõhutas ta.

Keskkriminaalpolitsei ja prokuratuuri sõnul ei tulnud tehnoülevaatusi uurides esile altkäemaksu võtjate ega andjate kindlaid tunnuseid, samuti ei kerkinud esile ükski piirkond, kuid paistsid välja juhtumid, kus ülevaatusi tehti sõidukit nägemata ning ebameeldiv üllatus oli seegi, et paljud vahele jäänud ülevaatajad on kümneaastase kogemusega, mis seab kahtluse alla ka nende varasema töö aususe.

Võrumaal said vastu puud sõitnud autos kaks meest vigastada

FOTO: VT

Võrumaal said neljapäeva õhtupoolikul vastu puud sõitnud autos vigastada kaks keskealist meest.

Kella 17.30 paiku oli liiklusõnnetus Lasva vallas Kääpa-Obinitsa-Võmmorski maantee 2. kilomeetril, kus Škoda Felicia kaotas lauges vasakkurvis juhitavuse ja sõitis teelt välja vastu puud, teatas BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja.

Kiirabi viis sündmuskohalt Võru haiglasse sõidukis olnud kaks 49-aastast meest. Mõlemad mehed olid alkoholijoobe tunnustega ning kumbki juhtimist omaks ei võtnud.

Politsei selgitab õnnetuse asjaolusid.

Päevaga hukkus liikluses üks ja said viga üheksa inimest

Eesti eri paigus juhtus neljapäeval kaheksa rasket liiklusõnnetust, milles hukkus üks ja said viga üheksa inimest.

Kell 6.09 oli liiklusõnnetus Tallinnas Sõpruse puiestee ja Linnu tee ristmikul, kus esialgsetel andmetel Opel Zafirat juhtinud 64-aastane mees ei andnud teed peateel liikunud 23-aastase mehe juhitud Skoda Octaviale. Kiirabi viis mõlemad juhid Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse.

Kell 7.18 juhtus liiklusõnnetus Tallinnas Sõpruse puiestee ja Koskla tänava ristmikul, kus esialgsetel andmetel Opel Astrat juhtinud 24-aastane mees sooritas vasakpööret selleks keelatud kohas ja ei andnud teed jalgrattaga vastu liikunud 26-aastasele mehele. Jalgrattur pidurdas otsasõidu vältimiseks järsult ja kukkus. Kiirabi viis ratturi toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse ja politsei selgitab õnnetuse asjaolusid.

Kell 14.15 oli õnnetus Tallinnas Linnamäe tee 10 juures, kus esialgsetel andmetel jooksis 31-aastase mehe juhitud BMW 520D kõnniteelt ette 7-aastane poiss ja sai sõidukilt löögi. Laps jooksis sõiduteele parkivate sõidukite varjust selleks mitte ettenähtud kohas ja kiirabi viis ta Tallinna Lastehaiglasse. 

Kella 17.30 paiku oli liiklusõnnetus Võrumaal Lasva vallas Kääpa-Obinitsa-Võmmorski maantee 2. kilomeetril, kus Škoda Felicia kaotas lauges vasakkurvis juhitavuse ja sõitis teelt välja vastu puud. Kiirabi toimetas sündmuskohalt Võru haiglasse sõidukis viibinud kaks 49-aastast meest. Mõlemad mehed olid alkoholijoobe tunnustega ning kumbki juhtimist omaks ei võtnud. Politsei selgitab õnnetuse asjaolusid.

Kella 14.42 paiku juhtus liiklusõnnetus Tartumaal Rõngu vallas Raigaste külas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 177. kilomeetril, kus 47-aastane mees sõitis Volvo v70-ga paremale poole teelt välja põllule. Kiirabi viis sündmuskohalt Tartu Ülikooli Kliinikumi sõidukis olnud 54-aastase naise. Politsei selgitaj õnnetuse asjaolusid.

Kella 16.44 paiku oli õnnetus Tartus Staadioni tänav 17 juures oleval ülekäigurajal, kus 33-aastane naine alustas VOLVO XC90-ga parklast väljasõitu vales kohas ja sõitis otsa 51-aastasele naisele. Kiirabi viis jalakäija Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Kella 18.50 paiku toimus liiklusõnnetus Tallinnas Narva maantee ja Kreutzwaldi tänava ristmikul, kus bussile Volvo B9S keeras ette sõiduauto ning bussijuht pidurdas järsult mille tagajärjel kukkus bussis olnud 57-aatane naine. Kiirabi viis naise Ida-Tallinna Keskhaiglasse.

Kell 22.20 oli liiklusõnnetus Tartumaal Ülenurme vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 144,3. kilomeetril, kus 45-aastase naise juhitud Volvo S80 põrkas kokku keset sõidurada liikunud 66-aastase mehega. Jalakäija hukkus sündmuskohal.

Rõuges avatakse Võrumaa kõrgeim vaatetorn

FOTO: Andrei Javnašan Võrumaa Teataja

PILDIGALERII Rõuge tähistab valla juubelit esmaspäeval uue, Võrumaa kõrgeima vaatetorni avamisega.

Esmaspäeval kell 17.00 avatakse Rõuge Ööbikuorus Võrumaa kõrgeim vaatetorn „Pesapuu“, samas tähistatakse ka suvel uue ilme saanud Ööbikuoru külastuskompleksi valmimist, teatas Rõuge vallavanem Tiit Toots neljapäeval BNS-ile.

Vastse vaatetorni kõrgus on 30 meetrit ning välimuselt meenutab ta kahe linnupesaga puud. Teose idee autor on arhitekt Karmo Tõra büroost ROK-Projekt, valmis ehitasid selle Via Betoon Eesti OÜ peatöövõtjana ning Roadservice OÜ alltöövõtjana. Vaatetorni ehitust rahastasid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, Keskkonnainvesteeringute Keskus ning Rõuge vald.

Korrastatud külastuskompleksis näeb juba kesksuvest saati uusi suunaviitasid ja infotahvleid, istumiskohti, ümbruskonna panoraamvaateid, laiendatud rajalõiku, rauakaevu treppi ja Ööbikuoru väravat. Külastuskompleksi uuendused projekteeris Jaan Vene Projektbüroo OÜ, ehitustöid tegi Valmap Grupp AS ning viidad ja infotahvlid valmistas Terratek OÜ. Ka seda projekti rahastasid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Rõuge vald.

„Vaatetorni ja korrastatud külastuskompleksi valmimine olid esialgu planeeritud suveks ning külastuskompleksiga nii läkski: see on nüüdseks juba kolm kuud kasutusel olnud ning külastajatelt palju kiitust pälvinud," ütles Rõuge vallavanem.

2014. aastal alustatud Rõuge Ööbikuoru vaatetorni rekonstrueerimise projekt tuli ümber vormistada uue vaatetorni projekteerimiseks ja ehitamiseks, kui eelmine, puidust vaatetorn lõplikult kasutuskõlbmatuks tunnistati ning 2015. aasta kevadel lammutati.

Nii Rõuge Ööbikuoru uus vaatetorn kui külastuskompleks on avatud kõigile huvilistele aastaringselt ja tasuta.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD