Politsei ja prokuratuur korraldasid sõidukite tehnoülevaatuste kohta üle-eestilise uurimise ning saatsid prokuratuuri kokku viis kriminaalasja, kirjutab Eesti Päevaleht.
Süüdistuse on nende kriminaalasjade käigus saanud kümme ülevaatajat, neist kaks on süüdi mõistetud, kaks ülevaatajat on saanud ka kahtlustuse.
Mullu nentis keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo, et altkäemaksu eest sõiduki tehnoülevaatuse tegemine on endiselt väga levinud ja büroo juht Mati Ombler tõdes, et iga paari aasta tagant ajakirjandusse jõudnud üksikud kriminaalasjad pole kedagi hirmutanud.
Seetõttu võtsid politsei ja prokuratuur taas vaatluse alla tehnoülevaatuspunktid, mille kohta tuli enim korruptsioonivihjeid. Kahtlused leidsid kinnitust ja kinni peeti ülevaatajad, keda kahtlustati altkäemaksu võtmises ning dokumentide ja andmete ametialases võltsimises.
Politsei tuvastas umbes 150 altkäemaksu andnud isikut. Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ütles, et koostööprojekti õnnestumiseks oli oluline teha uurimine eri piirkondades korraga.
Ombleri sõnul pärineb althõlma raha pakkumise komme Nõukogude Liidu ajast, kui see oli laialt levinud. On tähelepanuväärne, et summad, mida ülevaatustel altkäemaksuks küsitakse ja pakutakse, on väiksed ehk enamasti kuni 25 eurot, kuid kui ülevaataja laseb päevas läbi viis kuni kümme sõidukit, teenib ta lisasissetuleku, mis motiveerib seadust rikkuma.
"Inimesed arvavad siiani, et ülevaatuse eest altkäemaksu andmine on normaalne - see võiks muutuma hakata. Tehnoülevaatus ei ole turu peal saia ostmine, see on oluline liiklusohutuse tagamise protseduur," rõhutas ta.
Keskkriminaalpolitsei ja prokuratuuri sõnul ei tulnud tehnoülevaatusi uurides esile altkäemaksu võtjate ega andjate kindlaid tunnuseid, samuti ei kerkinud esile ükski piirkond, kuid paistsid välja juhtumid, kus ülevaatusi tehti sõidukit nägemata ning ebameeldiv üllatus oli seegi, et paljud vahele jäänud ülevaatajad on kümneaastase kogemusega, mis seab kahtluse alla ka nende varasema töö aususe.