Eesti Arhitektide Liidu ja EV100 missiooniprojekt „Hea avalik ruum“ on toonud juba neljale linnale kokku toetust ligi 6,8 miljonit eurot, kokku osaleb projektis 16 linnakeskust.

Eesti Arhitektide Liidu (EAL) teatel on Euroopa Ühtekuuluvusfond otsustas toetada linnaruumi projekte Põlvas 1,38 miljoni, Valgas 1,5, Tõrvas 1,2 ja Võru linnas 2,7 miljoni euroga. Ülejäänud projektide rahastamine otsustatakse 2017. aasta jooksul. 

„Linnasüdamete taaselustamise protsess on edukalt käivitunud. Jääme huviga ootama projektide valmimist ja nende mõju regionaalse arengu toetamisel,“ märkis kultuuriminister Indrek Saar kolmapäeval Arhitektuurimuuseumis projekti teise etapi võistlustööde väljapanekul.  „Väikelinnakeskuste korrastamine on kindlasti tänuväärt missiooniprojekt ning keskuste korda tegemises on näha tugevat potentsiaali inimesi liita, kasvatada kogukonna ühtsustunnet ja muuta linnade elukeskkonda elavamaks ja atraktiivsemaks," lisas minister.  

Kahe aasta eest ellu kutsunud arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ eesmärk on aastateks 2018-2020 planeerida ja ümber ehitada 16 Eesti linna kesksed avalikud alad, peaväljakud ja peatänavad, sealhulgas muuta keskused jalakäijasõbralikeks, kultuuriürituste, tseremooniate, spordi ja muude sündmuste läbiviimise kohaks, mis aitaks vältida väikelinnade laialivalgumist ja toetaks ühtlasi linnakeskustes ettevõtlust. 

„Projektid valmivad, rahastusotsused on tehtud või tegemisel ja varsti võime ilmselt kuulda uudiseid ehitustööde algusest,“ sõnas EAL-i aseesimees ja „Hea avalik ruum“ projektijuht Kalle Vellevoog. „Õigus mitmekülgseid huvisid ja vajadusi rahuldavale ning esteetiliselt nauditavale avalikule ruumile on kõigil, sõltumata elukoha suurusest ja asukohast. Loodame, et meie programm on alles algus suurematele protsessidele ja lähitulevikus muutuvad selle eeskujul ka paljud teised Eesti linnad, asulad ja väiksemad asustatud paigad. Muutuvad sellisteks kohtadeks, kus inimestel on hea elada, kus lisaks toimivale majandusele on aktiivne kultuuri- ja huvitegevus ning inimesed ei kipu sealt lahkuma suurematesse tõmbekeskustesse," lisas Vellevoog.

Võrus sai teisipäeva pärastlõunal vigastada autoga teelt välja sõitnud purjus mees.

Õnnetus juhtus kella 16.37 ajal Männiku tänav 36 maja juures, kus alkoholijoobes 47-aastane mees kaotas Volvo V70 üle kontrolli ning sõiduk paiskus paremale teepervele vastu tänavavalgustusposti ja riivates teeääres kasvavaid puid kaldus lõpuks kraavi, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kiirabi viis vigastada saanud juhi Lõuna-Eesti Haiglasse kontrolli.

Päevaga said liikluses vigastada kuus inimest

Eesti eri paigus said teisipäeval juhtunud viies raskes liiklusõnnetuses kokku vigastada kuus inimest, nende hulgas ka üks laps.

Esimene õnnetus juhtus kella 7.30 paiku Tartumaal Rõngu vallas Käo külas Jõhvi-Tartu-Valga maantee 159. kilomeetril, kus 34-aastase mehe juhitud Renault Midlum kaldus pärast paremkurvi paremale, sõitis teelt välja ning rullus üle katuse, teatas siseministeerium BNS-ile. Juht ja sõidukis viibinud 58-aastane mees said vigastada ning kiirabi viis nad Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Teine õnnetus juhtus kella 8.11 ajal Valgamaal Palupera vallas Rõngu-Otepää-Kanepi tee viiendal kilomeetril, kus 19-aastane mees sõitis Peugeot 206-ga tagant otsa samas suunas liikunud traktorile Case, mida juhtis 48-aastane mees Kiirabi viis sõiduauto juhi Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Kolmas õnnetus juhtus kella 16.37 ajal Võrus Männiku tänav 36 maja juures, kus alkoholijoobes 47-aastane mees kaotas Volvo V70 üle kontrolli ning sõiduk paiskus paremale teepervele vastu tänavavalgustusposti ja riivates teeääres kasvavaid puid kaldus lõpuks kraavi. Kiirabi viis vigastada saanud juhi Lõuna-Eesti Haiglasse kontrolli.

Neljas õnnetus juhtus kella 19.02 ajal Tallinnas Tuulenurga 4 maja juures, kus 26-aastane naine sõitis Nissan Micraga otsa õuealal sõiduteed ületanud üheksa-aastasele poisile. Kiirabi viis vigastada saanud noore jalakäija Tallinna Lastehaiglasse.

Viies õnnetus juhtus kella 23.06 ajal Põltsamaa linnas Tartu maantee alguses, kus 16-aastane noormees pidurdas oma Honda NSR 125R tsikliga enne ristmikku ja sõitis vihmast libeda asfaltkattega tee tõttu teelt välja. Kiirabi viis mootorratturi Tartu Ülikooli Kliinikumi kontrolli.

Spetsialistil tuleks lasta üle vaadata nõukogudeaegsete paneelmajade rõdud, sest ligi tonni kaaluvad raudbetoonist paneelid võivad alla kukkudes tohutut kahju teha, hoiatab Postimehes Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Karl Õiger.

Eesti korteriühistute esindajad kogunevad täna korteriühistute liidu foorumile, kus muu hulgas kõneldakse kortermajade amortiseerumisest tulenevatest ohtudest, vahendasid ERRi raadiouudised.

Vihm, külm, aeg ja omaalgatuslikud ehitustöödki on lõhkunud paneelmajade rõdusid. Tehnilise järelevalve ameti uuringu andmetel on rõdude raudbetoonist esipiirde paneelid sageli halvas seisukorras.

Õiger tõi välja, et lodžad on tihti kinni ehitatud, inimesed hoiavad seal kola ning ühes kohas oli sinna isegi saun ehitatud, nii et neid ei saagi kontrollida.

"Mõne koha peal oli kinnituselementide puhul ka vale materjali kasutatud. Neid ei jõua mitte keegi peale inimeste endi või ühistu kontrollida. Ühistu peab inseneri kutsuma ja inimesed peavad oma lodžad nii lahti tegema, et neid kinnituselemente on võimalik kontrollida," sõnas ta.

Välja tuleks vahetada ka raudbetoonist varikatused ja asendada need tänapäevase lahendusega. Vanad välisseinapaneelid ja välisplaatide kinnitused tuleks Õigeri sõnul kriitilise pilguga üle vaadata.

Tormituul tõi teisipäeval päästjatele kümneid väljakutseid, inimesed loodusjõudude tõttu siiski vigastada ei saanud.

Päästeameti korrapidaja teatel sõitsid päästjad möödunud ööpäeval 27 korral tugevast tuulest põhjustatud sündmustele.

Peamiselt tuli päästjatel eemaldada elektriliinidele ja sõiduteele kukkunud puid. Inimesed tormi tõttu vigastada ei saanud.