Valitsus kinnitas veeseaduse muudatuse eelnõu, mille järgi tõstetakse üleminekuajaga kuu võrra varasemaks vedelsõnniku laotamise keeldu, mis on vajalik veekeskkonna põllumajandusreostuse eest kaitsmiseks.

"Euroopa Komisjon algatas rikkumismenetluse nitraadidirektiivi nõuete ebapiisava ülevõtmise kohta ning ühe korra on veeseadust selle tõttu juba täiendatud, kuid Euroopa Komisjon ei jäänud nende muudatustega siiski rahule. Seepärast tuleb veeseadust veelgi täiendada,“ põhjendas keskkonnaminister Marko Pomerants senisest rangemate veekaitsemeetmete vajalikkust.

Seadusemuudatuse olulisim punkt on see, et vedelsõnniku laotamise ajalised piirangud hakkavad kehtima sügisperioodil seni kehtestatust varem. Algselt oli planeeritud, et vedelsõnniku laotamise ajalised piirangud jõustuvad aastast 2023, kuid käesoleva eelnõu järgi kehtestatakse uued piirangud juba järgmisest aastast.

Kui praegu lubatakse sõnnikut laotada põllule kuni 1. detsembrini, siis muudatuse järgi ei tohi 2018. aastal vedelsõnnikut laotada 15. novembrist kuni 20. märtsini ning 2019. aasta sügisel ei tohi vedelsõnnikut laotada enam 1. novembrist.

"Kuivõrd ilm läheb külmaks ning taimede kasv aeglustub ja peatub juba oktoobrist, siis sõnnik, mis sel ajal põllule veetakse, uhutakse sealt sügisvihmade ja sulava lumega veekogudesse. Ehk väetamise eesmärk ei saa täidetud, see-eest reostuvad veekogud,“ selgitas Pomerants keeluaja varasemaks nihutamise põhjust.

Vedelsõnniku paisklaotamine on järgmisest sügisest keelatud alates 20. septembrist, seda seetõttu, et sellise sõnnikulaotamise viisi puhul on keskkonnareostuse risk kõige suurem.

Teise muudatusena tuleb edaspidi põlluraamatusse kanda ka koristatud saagi kogused. Seda märgivad põllumajandustootjad ka juba praegu üles, kuid praegu ei ole see kohustuslik. See on vajalik selleks, et põllumees saaks hinnata kultuuri külvieelselt koostatud väetamisplaanis planeeritud väetiste koguste kasutamise efektiivsust.

Kolmanda olulise muudatusena peavad need, kes kasutavad 100 ja rohkem hektarit haritavat maad ning kasutavad lämmastikku sisaldavaid väetisi, koostama väetamisplaani. Nõue on seotud nitraadidirektiivi nõudega, mille kohaselt tuleb taimi väetada saagi saamiseks piisava väetise kogusega ning vältida üleväetamist.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel sündis septembris Eestis kokku 1142 last, neist 542 tüdrukut ja 600 poissi.

Kaksikuid registreeriti 14 paari, neist kaks paari poisse, viis paari tüdrukuid ja seitse segapaari, teatas siseministeerium BNS-ile.

Tallinnas registreeriti 420, Harjumaal 150, Hiiumaal 7, Ida-Virumaal 87, Jõgevamaal 27, Järvamaal 30, Läänemaal 21, Lääne-Virumaal 39, Põlvamaal 17, Pärnumaal 68, Raplamaal 21, Saaremaal 32, Tartumaal 145, Valgamaal 21, Viljandimaal 24 ja Võrumaal 33 lapse sünd.

Septembris olid populaarseimad eesnimed tüdrukutele Sofia (12) Lenna (9), Alina, Alisa ja Mirtel (7). Poistele pandi enim nimeks Artjom, Marten (10), Armin (9) ja Karl, Miron ja Robin (8).

Eelmisel kuul sõlmiti 567 abielu, neist 29 notarite ja 51 vaimulike poolt. Lahutati 223 abielu, neist 27 notarite poolt. Septembris registreeriti 1200 surma.

Siseministeeriumi otsusega anti uus nimi 12 ja maavalitsuse otsusega 93 inimesele, neist eesnimi 13, perekonnanimi 78 ning ees- ja perekonnanimi 14 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 72 naist ja 33 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1307 sündi, 1231 surma, 596 abielu, 235 abielulahutust ja 157 inimesele anti uus nimi.

Tänavu septembris registreeris maanteeamet 1959 uut sõiduautot, mida on ligi 6 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.

Kokku vähenes septembris sõiduautode esmane registreerimine aga 3 protsenti 4135 sõiduautoni, millest 47 protsenti moodustasid uued sõiduautod, selgub maanteeameti statistikast.

Populaarseim esmaselt registreeritud sõiduauto oli septembris Volkswagen 454 sõiduautoga, järgnesid Toyota 395 auto ja Audi 333 autoga.

Uutest sõiduautodest oli populaarseim aga Toyota 304 autoga, järgnesid Škoda 229 auto ja Renault 143 autoga.

Lisaks sõiduautodele registreeriti septembris 848 veoautot, 25 bussi, 541 haagist, 170 mootorratast, 105 mopeedi, 7 maastikusõidukit, 84 traktorit, 18 traktorihaagist, 30 liikurmasinat, 76 väikelaeva ja 9 jetti.

Kokku registreeriti septembris esmaselt 6048 sõidukit, millest 3165 olid uued.

Eesti vanglates on vahistatuna kinni peetud või karistust kandmas üle 20 lapse vanuses 14 kuni 17 aastat. Muudes kinnistes lasteasutustes on toime pandud süütegude tõttu luku taga enam kui sada last. Ainuüksi alaealiste vangide suhtarvult on Eesti oma näitajatelt Euroopa riikide tipus, näiteks vangistatakse Eestis rohkem lapsi kui Norras ja Soomes kokku. Üks põhjus selleks on olnud alternatiivsete ja mõjusate meetmete puudumine, mida saaks rakendada kogukonnas.

Viimastel aastatel on alaealiste kinnipeetavate arv Eestis püsinud 20-30 piires ja enamik alaealisi jõuab vanglasse varavastaste kuritegude või kergemate vägivallakuritegude tõttu. Meessoost noorukid veedavad karistuse Viru vangla noorteüksuses. Alaealised neiud satuvad vanglasse aga üsna harva, nende arv on viimastel aastatel kõikunud 0 ja 5 vahel ning nende kinnipidamise eest vastutab Tallinna vangla.

Vangistus loob suletud ringi

Vanglasse sattuvaid noori iseloomustab enamasti raske ja keeruline minevik. Katkised peresuhted, mõnuainete tarvitamine, koolikohustustest hoidumine ja probleemne tutvusringkond kuuluvad raskete õigurikkumistega noore elutee tüüpvalemisse, mille seljatamine nõuab pingutust ja pühendumist kogukonnalt, ametnikelt, noorelt endalt ning tema perekonnalt.

Enamik noori kasvab probleemkäitumisest välja ja neid on võimalik aidata, kui keskenduda õigusrikkumise kõrval probleemi tegelikule algele. Raskete õigusrikkumistega noorte vangistamine võib küll teenida ühiskonna õigustunnet, kuid noorte puhul peaks uute rikkumiste ennetamine ja õiguskuuleka käitumise soosimine ehk karistuse kasvatuslik aspekt olema olulisem kui kitsalt teole reageerimine. Noorte puhul eeldame, et õigusjumalanna klapid eemaldatakse kohtumõistmise ajaks, et oleks võimalik doseerida karistusi ja mõjutusvahendeid vastavalt noore indiviidile.

Kogemus on näidanud, et noorte vangistamine ei vii enamasti eduni ega lahenda noore tegelikke probleeme, pigem on tulemus vastupidine. Suletud vanglasüsteemis, kus positiivseid eeskujusid on keerukas leida, kehtivad omad reeglid ja väärtussüsteem, mis kujundavad paratamatult selle keskmes viibija teadmisi, hoiakuid ja oskusi. Kinnised noorteasutused saavad siiski teatud noorte puhul ka positiivset mõju avaldada ning neid probleemide nõiaringist säästa, kuid seda eeldusel, et ka luku taga olles on noore ümber palju toetavaid täiskasvanuid, toetatakse peresuhteid ning ollakse tihedas kontaktis välismaailmaga. Eestis on küll selle olukorrani pikk tee minna, kuid esimesed sammud on astutud ning ka laste erikohtlemine saab ka vanglas üha enam nähtavamaks. Kuid jäägu tühjas basseinis ujumaõppimine, mida sotsialiseerimine kinnises keskkonnas ju on, siiski võimaluseks, mida kasutada vaid olukorras, kus tuleb valida halbade variantide seast kõige vähem kahjulik.