Maksu- ja tolliamet (MTA) kogus tänavu üheksa kuuga maksudena 5,6 miljardit eurot, mis on 6,8 protsenti ehk 355,7 miljonit eurot rohkem kui mullu sama ajaga.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus riigile üheksa kuuga tulusid 6,37 miljardit eurot. See on 478,2 miljonit eurot ehk 8,1 protsenti rohkem kui eelmise aasta septembri lõpuks. Tööjõumakse – sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakseid ja üksikisiku tulumaksu, millest suurem osa kantakse üle omavalitsustele – laekus üheksa kuuga 2,93 miljardit eurot, mida on mullu sama ajaga võrreldes 5,9 protsenti rohkem, teatas rahandusministeerium.

Sotsiaalmaksu üheksa kuu laekumine kasvas mullusega võrreldes 6,4 protsenti 1,91 miljardile eurole, käibemaksu laekumine kasvas 3,6 protsenti 1,46 miljardile eurole. Aktsiiside laekumine kasvas 10,8 protsenti 722,5 miljonile eurole. Edasiantavaid makse laekus kokku 936,7 miljonit eurot, mida on 6,6 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga.

Mittemaksulisi tulusid  on aasta algusest laekunud 771,4 miljonit eurot, mis on 122,5 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal. Kaupu ja teenuseid müüdi 122,3 miljoni euro eest ja muid tulusid laekus 92,2 miljonit eurot. Saadud toetused moodustasid septembri lõpus 489 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu ja muud välistoetused olid 478,6 miljonit eurot ning sisemaised toetused 10,4 miljonit eurot. Tänavu on välisvahendeid laekunud 38,7 protsenti ehk 133,5 miljonit eurot rohkem kui möödunud aastal. Suurima osa ehk ligi poole välistoetuste laekumisest moodustavad EL-i struktuurivahendid summas 239,5 miljonit eurot. Euroopa Põllumajandusfondi laekumiste maht on 118,2 miljonit eurot ja muid põllumajandustoetusi on laekunud 83,7 miljonit eurot.

Kulusid  tehti üheksa kuuga kokku 6,21 miljardit eurot, sealhulgas välisvahendite arvel 353,3 miljonit eurot. Suurima osa kuludest moodustasid väljamakstud toetused summas 2,99 miljardit eurot, sealhulgas välisvahendite arvel 249,6 miljoni euro ulatuses. Muudeks tegevuskuludeks suunati 2,02 miljardit eurot, millest suurema osa moodustavad edasiantavad maksud, maksed ja muud tasud kohaliku omavalitsuse üksustele, haigekassale, töötukassale ning teistele asjaomastele asutustele.

Tööjõu- ja majandamiskulude  maht moodustas 1,01 miljardit eurot kasvades aastaga 2,9 protsenti. Tööjõukulude maht kasvas 5,8 protsenti, ulatudes 541,5 miljoni euroni – kindlaksmääratud vahenditest 449,3 miljonit eurot – ja majandamiskulude maht vähenes 0,2 protsenti. Viimane moodustas septembri lõpus 470 miljonit eurot, sealhulgas kindlaksmääratud vahenditest 371,8 miljonit eurot.

Investeeringuteks  suunati üheksa kuuga 209,5 miljonit eurot, mis oli 27,2 protsenti ehk 78,2 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal. Riigiasutused investeerisid ise 177,8 miljonit eurot ehk 55,1 protsenti eelarvest, mida on 7,3 protsenti ehk 14 miljonit eurot vähem kui mullu sama ajaga. Investeeringutoetusi anti kaks kolmandikku vähem kui aasta tagasi ehk 31,6 miljoni euro ulatuses. Investeeringute maht on viimase kuue aasta madalaimal tasemel, mis suuresti tuleneb välisvahendite toel tehtavate investeeringute väiksemast mahust.

Eelmisel, Euroopa Liidu aastate 2007.–2013. rahastusperioodil suunati välisvahendeid käimasolevast, aastate 2014.–2020. perioodist oluliselt suuremas mahus investeeringuteks, sealhulgas haridus- ja sotsiaaltaristu, transpordi- ja keskkonnataristu arendamiseks. Käimasoleval rahastusperioodil suunatakse toetusi senisest rohkem teenuste väljatöötamiseks ja edendamiseks, nagu  tööturu- ja haridusmeetmed, koostöö- ja teadusprogrammid ja muud inimestele suunatud arengu- ja nõustamisprogrammid, ning taristuinvesteeringuteks suunatakse vahendeid varasemast vähem.

Riigiasutuste investeeringuid kokku on tänavu aastaks planeeritud 322,9 miljonit eurot, millest ligi poole moodustavad majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) peamiselt riigimaanteede ehituseks ja parenduseks kavandatud vahendid summas 141 miljonit eurot. Üheksa kuuga on kasutatud 94,7 miljonit eurot ehk 67,2 protsenti. Investeeringute kasutamine on igal aastal suhteliselt sarnase trendiga, kus väljamaksed kasvavad aasta teises pooles seoses suuremahuliste investeeringute allhangetega ning suve- ja sügishooajal tehtud tööde lõpetamisega.

Välistoetusi  koos ettemaksetega maksti välja 353,3 miljonit eurot, millest 222,8 miljonit moodustasid struktuuritoetused. Kõige enam tehti välisvahenditest väljamakseid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas summas 119,2 miljonit eurot peamiselt ettevõtluse tugevdamiseks ja transpordi arendamiseks. Maaeluministeeriumi valitsemisala väljamaksed ulatusid 91,4 miljoni euroni, millest enamik suunati perioodi 2014–2020 maaelu arengukava ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava tegevuste tarbeks. Perioodi toetusmeetmete käivitamise tegevused on lõpusirgel ja pikemaajalise elluviimise järel saab hakata seirama tulemuste saavutamist /on võimalik hakata seirama rakendamise pikema edenemise järel.

Kogu käimasoleval, 2014.–2020. aasta finantsperioodil saab Eesti kasutada 4,4 miljardi euro ulatuses struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid ning lisaks saab taotleda vahendeid eri programmidest ja fondidest, millest varasemaga sarnase taotlemisedukuse korral võivad Eesti taotlejad saada projektide elluviimiseks hinnanguliselt ligi kahe miljardi euro ulatuses vahendeid.

Likviidseid finantsvarasid  ehk hoiuseid ja võlakirju oli riigikassas septembri lõpu seisuga 1,37 miljardit eurot, mida oli 102,6 miljonit eurot ehk 7 protsenti vähem kui eelmise aasta septembris. Likviidsusreservis oli 941,0 miljonit ning stabiliseerimisreservis 406,1 miljonit eurot. Võrreldes 2015. aasta lõpu seisuga suurenes riigikassa hallatavate likviidsete varade maht 219,8 miljoni euro võrra ehk 19,2 protsenti.

Augusti lõpuks oli valitsussektori nominaalne eelarve ülejääk 118,3 miljonit eurot ehk 0,56 protsenti SKP-st. Keskvalitsuse eelarve ülejääk ulatus 10,5 miljoni ja kohalikel omavalitsustel 111,8 miljoni euroni, sotsiaalkindlustusfondide eelarve seevastu oli nelja miljoni euro ulatuses puudujäägis.

Tänavu aastaks on riigieelarvega planeeritud riigi tulude maht koos edasiantavate tuludega 8,84 miljardit eurot ning kulude maht koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 9,04 miljardit eurot.

Eesti inimesed näevad kõige võimalikuma ohuna endale liiklusõnnetusse sattumist, selgub reedel siseministeeriumis tutvustatud uuringu tulemustest.

Liiklusega seotud ohtusid pidas suureks või märgatavaks 32 protsenti Saar Polli küsitlusele vastanutest ning üldse ei tunnetanud liikluses endale ega oma perele ohtu 12 protsenti vastanutest.

Tulekahju nägi enda ja oma pereliikmete jaoks võimaliku ohuna 27 protsenti, varguse ohvriks sattumist 24 protsenti ja narkokuritegevust 20 protsenti vastanutest.

Samas oli narkokuritegevus ka kõige vastuolulisem valdkond. Siin oli üks suurimaid vastajate osakaalusid inimestest - 36 protsenti -, kes ei tunnetanud narkokuritegevusest endale mitte mingit ohtu. Narkokuritegude ohvriks kardavad langeda eenekõike linnaelanikud ja Ida-Virumaa elanikud.

Kõige vähem peeti enda jaoks ohuks inimkaubandust - seda ei tunnetanud mingi ohuna 65 protsenti inimestest ja salakaubandust - seda ei tunnetanud üldse ohuna 49 protsenti vastanutest. Füüsilist vägivalda avalikus ruumis ei tunnetanud mingi ohuna 37 protsenti vastanutest.

Enim ohustatuna erinevatest olukordadest tunnevad end Ida-Virumaa elanikud, eriti mis puudutab narkokuritegevust, aga ka merereostust, tänava- ja taskuvarguseid, füüsilist vägivalda avalikus ruumis ja salakaubandust.

Kui enamuse maakondade elanikud pidasid suurimaks ohuks liiklusõnnetusse sattumist, siis Lääne-Virumaal kardeti enim tulekahju, Saaremaal vargusi, Võrumaal loodusõnnetusi ja Hiiumaal uppumist.

Siseministeeriumi tellimusel viis avaliku arvamuse uuringu „Eesti elanikud siseturvalisuse vabatahtlikus tegevuses – igaühe panus turvalise elukeskkonna loomisel ja tagamisel“ läbi sotsiaal- ja turu-uuringute firma Saar Poll.

Küsitluses uuriti 1603 vanema kui 14-aastase inimese arvamust, kusjuures igast maakonnast küsitleti vähemalt 80 inimest.

Uuringu läbiviimist rahastati 50 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist ja pooles mahus siseministeeriumi eelarvest.

24. oktoobril möödub täpselt aasta Parksepa keskkooli õpilase Markkuse kadumisest, ootab politsei jätkuvalt teavet, mis võib kaasa aidata müsteeriumi lahendamisele.

Võru maavalitsuse teatel pole terve aasta toonud oodatud tulemuslikku teavet Markkuse asukohast ja kadumise asjaoludest. Politseiuurijad töötavad aga endiselt selle nimel, et selgitada juhtunu üksikasju ning kui kellelegi on teada uurimisele kaasa aitavaid fakte, oodatakse neid e-postil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või telefonil 786 8248. 

Võru maavanema kutsel kogunes kolmapäeval Markkuse otsinguid läbiviinud ja otsinguid toetanud ametkondade koostöövõrgustik. Kohtumisel jagati omavahel teavet läbiviidud tegevustest ja edasistest plaanidest ning sõnastati kogemusel põhinevad tähelepanekud, mis on olulised edaspidise turvalisuse ja emotsionaalse toimetuleku suurendamisel. 

Koostöökohtumist juhtis kriisinõustaja Tiina Naarits-Linn. Kohtumisel olid esindatud Võru maavalitsus, Parksepa keskkool, Võru politseijaoskond, Kaitseliidu Võrumaa malev, Võru vallavalitsus, Rõuge vallavalitsus ja Võrumaa Rajaleidja keskus.

Mullu 24. oktoobri öösel oli Markkus suundumas koju, kuid sinna ta ei jõudnud. Viimane teadaolev kontakt Markkusega oli ööl vastu 24. oktoobrit pool tundi pärast südaööd, kui ta viibis Võrus Räpina maanteel Säästumarketi kaupluse juures. Markkus on 161 sentimeetrit pikk, pruunide lühikeste juustega ja kõhna kehaehitusega. Viimati oli tal seljas pruuni värvi O’Neill kaubamärgi jope, mustad püksid ja sinised Nike’i jalanõud.

Sotsiaalmeedias levib igasugune info kiirelt, millest võib olla kasu, aga see võib teha ka kahju, kui info põhineb oletustel. Oluline on enne info jagamist ise hinnata selle tõepärasust või andagi teada, et info on kontrollimata ja vahendatud. Tõest faktiinfot saab jagada ainult see, kes fakte teab, traumaatilistes olukordades juhtunuga tegelev politseinik, päästeametnik, meedik või kriisimeeskonna liige (lähedased teevad nendega koostööd ka teavitustes).

Kriisiolukorras alusetu süüdistamise asemel on mõistlik otsida võimalusi koostööks. Pime viha raiskab abistajate hinnalist aega ja loob uusi pingeid, mida hilisemal suhtlemisel võib olla raske lõpetada.

Kriisiolukorras või suure emotsionaalse surve all võib vajalikuks osutuda psühholoogiline abi või arstiabi. Kuigi abivajajatele püütakse seda ka korraldada, võib juhtuda, et iga abivajaja ei jõua spetsialisti juurde. Alati võib ka ise küsida nii endale kui abi vajavale kaaslasele või tuttavale tuge. Õpilased saavad pöörduda kooli tugispetsialisti poole või küsida nõustamiseks kontakti klassijuhatajalt või direktorilt.

Samuti saab abi perearstilt. Elu jätkub ka valu tekitanud paratamatuste korral. Suutlikkus uuesti rõõmu tunda ei tähenda unustamist.

Koostöökohtumist juhtis kriisinõustaja Tiina Naarits-Linn. Kohtumisel olid esindatud Võru Maavalitsus, Parksepa Keskkool, Võru Politseijaoskond, Kaitseliidu Võrumaa malev, Võru Vallavalitsus, Rõuge Vallavalitsus ja Võrumaa Rajaleidja keskus.

Tööinspektsioon kontrollis öisel ajal tanklates töötajate töötingimusi, tuvastades kokku koguni 60 rikkumist.

Inspektorite eesmärk oli kontrollida, kas öisel ajal töötajatele on tagatud ohutud ja tervist hoidvad töötingimused. Tööinspektsioon kontrollis 12 ettevõtet ning kokku külastati juhuvaliku põhjal valitud 24 tanklat. Ühes ettevõttes ei avastatud ühtegi rikkumist, ülejäänud tanklates märkasid inspektorid mitmeid tegematajätmisi. Kokku tuvastati 60 erinevat rikkumist.

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Apo Oja sõnul on oluline, et öisel ajal töötajale oleks töökeskkond kohandatud võimalikult sobivaks. „Suurimad kontrolli käigus tuvastatud probleemid said alguse puudulikust riskianalüüsist. Nimelt oli sageli alahinnatud riske, mis seotud füüsilise koormusega ja vähese puhkamisvõimalusega,“ ütles ta. „Samuti tuvastasime vajakajäämisi töötajate tervise kontrolliga ja töötajate juhendamisega. Mitmel puhul tuli teha märkus liikumisteede korrasolu ja puhtuse kohta,“ lisas Oja.

Parem oli olukord töötajate ohutuse tagamisel. Mitmes tanklas teenindati kliente öisel vaid luugi kaudu, et paremini tagada töötajate turvalisus. Töötajad olid juhendatud tegutsemiseks häireolukorras. Kiireks abi kutsumiseks olid olemas ka paanikanupud. Samuti oli tööandja sõlminud lepingu turvafirmaga.