Riigikogu õiguskomisjon toetas üksmeelselt häirekeskuse juurde uue infosüsteemi loomist, mille tulemusel hakatakse nii politsei, kiirabi kui ka päästjate väljasõite koordineerima ühest kohast ning tagatakse elutähtsa abi võimalikult kiire kohale jõudmine.

"Seadusemuudatus on vajalik häirekeskuse reformi lõpule viimiseks, et inimesi abistavate päästeteenistuste väljasõidud oleksid koordineeritud ühest kohast ja õige abi jõuaks seeläbi kiiremini kohale," ütles õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof pressiteate vahendusel.

Eelnõu tuleb esimesele lugemisele 8. novembri riigikogu istungil.

Vabariigi valitsuse algatatud päästeseaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt luuakse häirekeskuse juurde infosüsteem, kus töödeldakse nii kiirabi-, pääste- kui politsei hädaabiteateid ning ühtses infosüsteemis hallatakse kõiki reageerimise ressursse. See tagab elutähtsa abi kiirema kohale jõudmise hädasolijani.

Alates 1. novembrist 2014 võtab häirekeskus numbril 112 vastu kõik kiirabi-, pääste- ja politsei hädaabiteated, kuid neid menetletakse erinevates infosüsteemides. Pääste- ja kiirabi hädaabiteadetega seotud teabe sisestab häirekeskus päästeinfosüsteemi, politsei teadetega seotud teabe politseiinfosüsteemi.

Pooled Scoutspataljoni sõjaväelastest tarvitavad alkoholi ohtlikult palju, selgus kaitseväelaste alkoholitarbimisele pühendatud uuringust, mille järeldusi tutvustab esmaspäevane Eesti Päevaleht.

"Töö tulemuste põhjal selgus, et alkoholi tarvitamine on Scoutspataljoni tegevväelaste hulgas tõsine probleem, mis kindlasti mõjutab mingil määral üksuse valmisolekut, ja kui sellele tähelepanu ei pöörata, võib see tekitada tõsiseid probleeme tulevikus,” kirjutas leitnant Tanel Rattiste oma magistritöö kokkuvõttes.

Magistritöö selgrooks oleva 327 Scoutspataljoni võitleja täidetud ankeetides selgus, et piirnormi, mida peetakse ohtliku alkoholitarbimise alguseks, ületas 161 võitlejat ehk 49,3% vastanuid. Neist 161-st jõid tervist kahjustavalt palju 15 ja võimaliku alkoholisõltuvuse kategooriasse kuulus 14 võitlejat.

Rattiste soovitas, et kõnealust teemat tuleks sügavamalt uurida, võtta probleemide ennetamiseks kasutusele sõelkontrollid ja koostada ülemate jaoks probleemidele tähelepanu pööramiseks ja vastavalt tegutsemiseks juhised.

Magistritööst selgus, et tegevväelaste hulgas on kõrgema riskitasemega alkoholitarbijaid vähem kui Eesti elanike seas üldiselt. Seevastu on sõdurite hulgas rohkem neid, kes tarbivad alkoholi madalamal tasemel, märkis EPL.

Sama muster on ilmnenud ka USA ja Austraalia uuringutes. Näiteks jäid tegevväelased raske alkoholitarvitamise poolest üldisele Austraalia populatsioonile alla, kuid ühtlasi märgiti, et see on eelkõige seotud töökeskkonna nõuetega ja pidevalt suuri alkoholikoguseid tarvitavad tegevväelased on arvatavasti teenistusest vabastatud, sedastab EPL.

Rattiste osutas, et Eesti kaitseväes võib eeldada samasugust praktikat: kui kaitseväelase liigne joomine hakkab juba tööd mõjutama, siis ta suure tõenäosusega vallandatakse. Eestis on viimase viie aasta jooksul alkoholiga seotud distsiplinaarrikkumiste tõttu teenistusest vabastatud kuus kaitseväelast.

Ühtlasi uuris Rattiste ka Scoutspataljoni alkoholi tarvitamise seost varasema missioonikogemuse, tööalase pinge, emotsionaalse enesetunde ja kasutatavate toimetulekustrateegiatega. Ankeetidest selgus, et 36 sõdurit ületasid depressiooni ja unehäire näitajate piir­skoori, 23 sõduril viitas piirskoori ületamine võimalikule sotsiaalfoobiale ja 22 sõduril ärevushäirele ning kuus sõdurit võivad kannatada paanikahäire all.

Kaitsevägi võttis Rattiste magistritööd tõsiselt ja praegu kaalutakse tema pakutud lahenduste kasutuselevõttu, märgib EPL. „Oleme kohtunud magistritöö juhendajaga ja probleeme arutanud. Töös mainitud sõeltestide kasutusele võtmise võimalusi hindavad meditsiiniteenistuse ja tugiteenuste spetsialistid. Alkoholiprobleemi paremaks tuvastamiseks ja sekkumiseks vajalike teadmiste ja oskuste arendamiseks on kaitseväel plaanis teha koostööd tervise arengu instituudiga, samuti käivad kaitseväelaste teenistuskeskkonna uuringud,” ütles kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonna kõne­isik Roland Murof EPL-ile.