EESTI UUDISED BNS

Tööinspektsioon: väikepoodides on enim probleeme puhkepausidega

Pilt on illustratiivne  FOTO: VT

Tööinspektsioon kontrollis väikekauplusi üle Eesti ning tuvastas, et väikepoodidel on enim probleeme puhkepauside, liikumisteede korrasolu ja töötajate tervisekontrolliga.

Tööinspektsioon kontrollis suvel 113 väikekauplust üle Eesti, kontrollimisel leiti, et väikepoodidel on enim probleeme puhkepauside, liikumisteede korrasolu, töötajate tervisekontrolli ning isikukaitsevahendite kasutamisel, edastas inspektsiooni esindaja BNS-ile.

Väikeste maapoodide koormus kasvab suvekuudel, seda eriti pühade ja suurürituste ajal. Tööinspektsioon kontrollis väikepoodide töötajate töökoormust perioodil, kui kaupa ning kliente on tavapärasest märksa rohkem. Inspektorid kontrollisid kauba paigutust ning nende teisaldamist, liikumisteede korrasolu, mõõtsid töökoha temperatuuri ning jälgisid töötajate teadlikkust ohututest töövõtetest.

Kokku tuvastas kontroll 571 rikkumist, valdavalt jäi rikkumiste arv alla kümne. Vaid kahes kaupluses ei tuvastatud ühtegi rikkumist. Üle pooltel juhtudel polnud tööandja andnud vajalikke tööjalanõusid. Paljudes kauplustes oli probleeme liikumisteedega, kuhu ladustati kaubakaste. Sage probleem oli ka põrandate olukord, kus põrandad olid ebatasased, auklikud, konarlikud, teel vedelesid lahtised juhtmed või olid põrandaplaadid lahti. Veerandil juhtudel ei olnud tööandja juhendanud, kuidas raskusi käsitsi tervist säästvalt teisaldada. Samuti polnud ligi pooltel juhtudel töötajaid saadetud tervisekontrolli.

Tööinspektorid andsid kontrolli käigus kokku 230 suulist soovitust.

Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul võib olukorraga väikepoodides üldiselt rahule jääda, küll tekitab muret töötajate tervise kontroll ning õigete töövõtete kasutamine.

"Müüjate töövahetused on pikad, nad peavad pikalt seisma ja liikuma. Lisaks tuleb tihti ka kaupa tõsta. Sellises ametis on ergonoomilised jalanõud hädavajalikud, sest kaitsevad inimese jalgu ja selga. Paraku on vaid vähesed tööandjad sellised jalanõud oma töötajatele andnud," ütles Maripuu. "Tööandjad peavad senisest oluliselt rohkem töötajaid juhendama, kuidas töötada tervist säästvalt ja ohutult. Töötajad tuleb suunata tervisekontrolli ning tutvustada tuleb õigeid töövõtteid," lisas Maripuu.

Eestis kaovad 2017. aasta kevadeks traatsidel töötavad lauatelefonid

Pilt on illustratiivne  FOTO: VT

Järgmise aasta kevadeks jõuab lõpule tehnoloogiavahetus, mis kaotab ligi 15 000 veel traatsidel töötavat lauatelefoni ja asendab need internetisidega, kirjutab Päevaleht.

Senine traatühendus asendatakse interneti kaudu toimiva kõnesidega ja telefonid hakkavad töötama ruuteri kaudu. Häirekeskuse andmeil tehakse iga kümnes kõne neile siiani lauatelefonidelt, mis näitab Päevalehe hinnangul selle sidevahendi olulisust hädaolukordades.

Majandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda ütles lehele, et võimalike riskide maandajaks saab mobiiltelefon. Tehnilise järelevalve ameti (TJA) side- ja meediateenuste osakonna juhataja Oliver Gailan ütles, et tegemist on loomuliku ülemaailmse arenguga, millega kaasnevaid riske pole TJA-l ei vajadust ega kohustust hinnata.

Valitsus kaotab eripensionid asendusskeemi loomata

FOTO: VT

Kui sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna tegi valitsusele ettepaneku asendada eripensionid kolmanda pensionisamba sissemaksetega, siis valitsus otsustas neljapäeval eripensionid lihtsalt kaotada ilma asendavat motivatsiooniskeemi loomata.

"Kolmanda samba süsteemi ei tule ja kõiki käsitletakse võrdselt," vahendas sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Volmer BNS-ile valitsuse neljapäevasel kabinetinõupidamisel langetatud otsust.

Tsahkna algne ettepanek, mis valmis koostöös sise- ja justiitsministeeriumiga, nägi ette politseinike ja kaitseväelaste eripensioni asendamist riigi sissemaksetega kolmandasse pensionisambaga. Prokuröridel oleks aga palk tõusnud praegu.

Valitsus otsustas neljapäevasel kabinetinõupidamisel kaotada alates 2020. aastast kaitseväelaste, prokuröride ning politsei- ja piirivalveametnike eripensionid.

"Valitsuse konsensuslik otsus on murranguline. Mitmed varasemad valitsused on vaielnud selle reformi üle pikki aastaid, kuid tulemusteta. Nüüd on see oluline otsus lõpuks tehtud," ütles pressiteate vahendusel peaminister Taavi Rõivas.

Muudatus puudutab inimesi, kes asuvad teenistusse pärast 1. jaanuari 2020. Kõik praegused kaitseväelased, prokurörid, politseinikud ja piirivalvurid ning kuni 31. detsembrini 2019 ametisse astuvad inimesed saavad eripensioni seniste reeglite alusel.

Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimeheks sai Meelis Mälberg

Riigikogu liige Meelis Mälberg FOTO: VT

Riigikogu Reformierakonna fraktsioon valis neljapäeval oma uueks aseesimeheks Lõuna-Eestist valitud parlamendisaadiku Meelis Mälbergi.

„Alanud hooaeg on toonud poliitikasse palju värvi ja kirge, aga ka pärast presidendivalimisi peame parlamendi juhtiva erakonnana tegelema riigi jaoks oluliste küsimustega, mis mõjutavad Eesti elu isegi pikemas perspektiivis kui viis aastat. Sügisene istungjärk toob olulised teemad nagu haldusreformi lõpuleviimine ja riigieelarve arutelud,“ lausus Mälberg.

XIII riigikogu koosseisu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Martin Kukk esitas suvel riigikogu juhatusele avalduse mandaadist loobumiseks. Saadikurühma esimehena jätkab Urve Tiidus ja teise aseesimehena Valdo Randpere.

Ettevõtja Meelis Mälberg on olnud Räpina linnapea ja Otepää vallavanem ning juhtinud Räpina paberivabrikut.

 

Riigikogu hakkab arutama puhumisreidide ladusamaks muutmist

FOTO: VT

Riigikogu hakkab septembris arutama eelnõu, mis muudab puhumisreidide läbiviimise ladusamaks.

Riigikogu õiguskomisjon arutas teisipäeval eelnõu puhumisreidide ladusamaks läbiviimiseks ning otsustas saata selle esimesele lugemisele. Eelnõu tuleb esimesele lugemisele 20. septembri istungil.

Õiguskomisjoni algatatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärgiks on näha ette senisest vähemkoormavam selgitamiskohustus, millega takistatakse vähem isikute liikumisvabadust, vähendatakse korrakaitseametnike koormust ning tagatakse teeliikluse parem sujuvus.

Eelnõu algatamise ajendiks oli õiguskantsler Ülle Madise märgukiri, milles õiguskantsler tõdes, et kehtiva korrakaitseseaduse kohaselt tuleb politseil puhumisreidi käigus selgitada kõikidele inimestele enne alkoholijoobe kontrollimist nende õigusi, kuid leidis, et puhumisreidil igale isikule eraldi tema õiguste tutvustamine võib tekitada viivitusi ja kahjustada korrakaitseoperatsiooni efektiivsust.

Õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof on öelnud, et seadusemuudatus ei kaota ära kontrollija kohustust kõiki õigusi selgitada siis, kui kontrollitav seda ise soovib. „Ka kontrollimise tulemusena tuvastatud joobe või tekkinud joobekahtluse korral jääks endiselt kehtima isikule tema õiguste selgitamiskohustus täies mahus,“ märkis Pikhof.

Jalmar Vabarna sai taas EAS-ilt toetust

FOTO: Facebook Jalmar Vabarna

Muusik Jalmar Vabarnale kuuluv MTÜ Treski Küün sai Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) 3000 eurot toetust Setomaa arengu programmi raames.

Projekti "Treski küüni tegevusvõimekuse tõstmine" omaosalus on 551 eurot. Treski küün on Põlvamaal Treski külas Silla talus asuv kontserdipaik.

Augustis kirjutas BNS, et folgibänd Trad.Attack! sai EAS-ilt 49 000 euro suuruse toetuse tänavu ja järgmisel aastal erinevatel festivalidel osalemiseks, eesmärgiks on edendada bändiliikmete karjääre.

"Osaleme alates sellest sügisest kõikidel olulistel showcase-festivalidel, millest hakkab hargnema meie karjäär välisriikides," ütles bändi laulja Jalmar Vabarna BNS-ile.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD