Ligi sõnul on välisteemad teda alati huvitanud

Esmaspäeval välisministri kandidaadiks nimetatud Jürgen Ligi sõnul on välisteemad teda alati huvitanud, kuid ta viitas samas ka sellele, et teda on enamasti ametisse kutsutud kriisiolukorras.

"Välisasjadest ei tea ma vähemalt pooli, aga välismaale viltu olen olnud lapsest saati," kirjutas Ligi sotsiaalmeedias. "Vene ajal valisin geograafia ja Eesti ajal välismajanduse, isegi ärijuhtimist õppisin osalt "rahvusvahelise" pärast, mis reedab huve," viitas ta oma hariduskäigule.

Ligi on lõpetanud 1982. aastal Tartu Riikliku Ülikooli geograafia erialal, 1993. aastal lõpetas ta Tartu ülikoolis välismajanduse, aastatel 1994-96 õppis ta Estonian Business Schooli magistriprogrammis.

"Kohustused ja komisjonid on aga kaitseministril, riigikaitse komisjoni esimehel, rahandusministril, NATO parlamentaarse delegatsiooni esimehel," loetles ta oma poliitiku ameteid.

"Mind on toodud ikka jõuga, hüljatud kohti täitma ja hädasid lahendama, mitte pole ma ise unistustes elanud. Poliitikas loeb pilt, heli ja kampaania, mispärast mul pole tegelikult olnud mingit lootust. Kümme aktiivset aastat kulus, et pudeneks esimene portfell, loobunud sõbralt ja diplomaadilt, ja seda oli juba kõigile teistele pakutud. Kohast Laari valitsuses olin enne keeldunud - ei tundnud endal spetsiifika natuuri ega kogemust," viitas Ligi enda saamisele kaitseministriks pärast Jaak Jõerüüdi ootamatut tagasiastumist.

"Rahandusse sattusin justkui pärast rahanduskomisjoni ja majandushariduse pärast, aga päriselt kuna oli kriis ja polnud valitsust ega otsuseid. Püssidki olid põõsas," kirjeldas Ligi enda asumist rahandusministriks pärast sotsiaaldemokraatide ja senise ministri Ivari Padari lahkumist valitsuskoalitsioonist. "Poolteise aasta pärast sain teada, et reformid, eelarve, euro ja "parima" tiitlid on küll ja küll ja vaheldust on vaja, olen vaba. Vot siis küll pahandasin, aga teisiti läks muul põhjusel."

"Hariduses ja teaduses olen enda meelest hariduste (õpetaja oma seal sees), tausta ja kogemuste pärast, tegelikult aga saadi see koht enne mind hoopis teisiti ja aastaga teda lihtsalt enam ei tahetud. Ja siis ei tahetud minu tõttu koalitsioonilepet alla kirjutada," viitas oma viimasele postile haridus- ja teadusministrina

Ligi on kuulunud VIII, IX, X, XI ja XII riigikogu koosseisu ning ta valiti ka riigikogu XIII koosseisu, kust ta määrati 2015. aasta aprillis haridus- ja teadusministri ametisse. Aastatel 2005–2007 oli Ligi kaitseminister ja 2009–2014 rahandusminister.

Reformierakonna juhatus kinnitas esmaspäeva hommikul praeguse haridus- ja teadusministri Jürgen Ligi välisministri kandidaadiks. Välisministri koht vabanes, kui seni seda ametit pidanud Marina Kaljurand teatas möödunud nädala lõpus oma soovist kandideerida presidendiks ning ministri ametikoht maha panna.

Peaminister Taavi Rõivas kinnitas sotsiaalmeedias, et Ligi on erakonna juhatuse otsusega välisministri kandidaat ning haridus- ja teadusministri kandidaat on Maris Lauri.