EESTI UUDISED BNS

Tervishoiutöötajad korraldavad 20. septembril hoiatusstreigi

Pilt on illustratiivne FOTOL: 31. mai keskpäev Maarjamõisa haigla ees. Foto: VÕRUMAA TEATAJA

Tervishoiutöötajad korraldavad 20. septembril hoiatusstreigi, millega nõutakse tervishoiu rahastamise suurendamist, et patsiendid saaksid vajalikku ravi, teatasid tervishoiutöötajate ametiühingud teisipäeva õhtul.

"Arstiabi ei ole juba praegu alati õigeaegselt kättesaadav. Sellele vaatamata planeerib valitsus riigieelarve strateegias neljaks järgmiseks aastaks tegelikust vajadusest selgelt väiksemaid tervishoiukulusid, mis tähendab ravijärjekordade hüppelist pikenemist," teatasid Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Õdede Liit pressiteates.

Tervishoiutöötajate sõnul on rahastamissüsteemi jätkusuutmatus olnud teada üle kümne aasta, ei ole sellest hoolimata tehtud ühtki poliitilist otsust selle muutmiseks.

"Valitsus peaks eelkõige muret tundma inimeste arstiabita jäämise, mitte eelarve tasakaalu pärast. Kuna ravikindlustuse tuludest ei piisa vananeva elanikkonna kasvavateks tervishoiukuludeks, siis on haigekassal seaduslik õigus kasutada inimeste raviarvete tasumiseks ka varem kogutud raha," seisab pressiteates.

Peaministri ja rahandusministri süüdistused haigekassa juhtkonna aadressil on tervishoiutöötajate hinnangul küünilised ja ebaõiglased – eriti uudiste valguses, mis kõnelevad rahandusministeeriumi enda valearvestustest riigieelarve koostamisel ja puudujääkide katmisest haigekassa reservidega.

"Tervishoiutöötajad ei pea õigeks haigetelt lisaraha võtmist visiiditasude tõstmise ja tasuliste teenuste lisamisega, mis halvendab oluliselt vähemkindlustatud inimeste ravivõimalusi," leiavad tervishoiutöötajad.

Erameditsiinile panustamine muudaks nende sõnul arstiabi kokkuvõttes kallimaks ja kättesaadavaks vaid rikkamale osale ühiskonnast, hambaraviga on see juba ära proovitud. "Selleks, et Eesti tervishoiu rahastamine jõuaks Euroopa keskmisele tasemele, tuleb suurendada valitsussektori kulusid," seisab teates.

Tervishoiutöötajad kutsuvad Eesti inimesi väärtustama oma tervist ja edastama valijatena seda sõnumit ka poliitikutele:tervis on kallis.

Omavalitsustes on populaarseim presidendikandidaat Kaljurand

FOTO: Andrei Javnašan Võrumaa Teataja

Eesti Ekspressi korraldatud küsitlusest selgub, et kohalike omavalitsuste volikogude liikmete seas on populaarseim presidendikandidaat Marina Kaljurand.

Pärast presidendivalimiste nurjumist riigikogus korraldatud uuringu kohaselt toetab Kaljuranda 28 protsenti ja Siim Kallast 24 protsenti küsitletutest. Nemad mõlemad on võrreldes juuniga toetust kasvatanud, märgib Eesti Ekspress.

Kolmandal kohal oli Allar Jõks 13 protsendiga, aga tema toetus oli kõige rohkem - 9,5 protsenti - kahanenud.

Neljas oli küsitluse kohaselt Mailis Reps 11 protsendiga. Repsi toetus oli kõige rohkem võrreldes viimase uuringuga kasvanud - kaheksa protsendipunkti.

Viiendaks platseerus Mart Helme üheksa protsendiga, tema toetus ei olnud muutunud.

Kuues oli Eiki Nestor, keda toetas kaheksa protsenti vastanutest. Tema toetus oli kolme protsendipunkti võrra tõusnud.

Uuringus küsiti ka potentsiaalsete valijameeste teist, kolmandat ja neljandat eelistust, et hinnata kandidaatide šansse valimiskogu lõppvoorus. Nende andmete kohaselt oleks Ekspressi hinanngul suurimad šansid teises voorus Siim Kallasel.

Politsei otsib kolme nädala eest kaduma jäänud poissi

Politsei otsib 18-aastast Stevenit, kes kolme nädala eest lahkus oma Viljandimaa kodust ning on tänaseni kadunud.

Stevenit nähti viimati 15. augustil Tarvastu vallas oma kodus, kust ta pidi minema Võrru sõbra juurde, kuid sinna ta ei jõudnud, teatas BNS-ile Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

"Poiss on ka varem kodust lahkunud nii, et lähedastele on tema asukoht mõnda aega teadmata. Seepärast ei tekkinud esiti tema nüüdselgi eemalolekul suuri küsimusi. Samas nõnda kauaks ei ole ta seni ära jäänud," ütles Viljandi piirkonnapolitseinik Silver Simuste.

Simuste sõnul ei ole sõbrad ja tuttavad noormeest näinud ning välja lülitatud mobiiltelefon ei võimalda pikemat aega poisiga kontakti saada. "Politseile teadaolevalt vajab noormees oma tervisliku seisundi tõttu aegajalt kõrvalist abi ja järelevalvet. Seda saamata on suurem oht, et ta võib sattuda abitusse seisundisse," sõnas Simuste. Ta lisas, et kuulduste põhjal soovinud noormees lahkuda välismaale.. Piirkonnapolitseiniku kinnitusel kontrollib politsei kõiki versioone, et poisi asukoht võimalikult kiiresti tuvastada.

Kodust lahkudes oli Stevenil seljas valget värvi pildiga särk, jalas tumedad dressipüksid ning hallid kõrgema säärega spordijalatsid. Noormees on umbes 190 sentimeetrit pikk ja tuhkblondide juustega.

Politsei palub kõigil, kes on Stevenit pärast 15. augustit näinud või teavad midagi, mis aitakse välja selgitaks tema asukohta, sellest politsei infotelefonil teada anda.

Värbamispiirang ei luba päästeametil tühjaks jäänud ametikohti täita

FOTO: VT

Päästjate arv läheneb kriitilisele miinimumile, sest värbamispiirang ei luba tühjaks jäänud kohti täita, kirjutab Eesti Päevaleht.

Päästeamet on nii kontoritöötajatele kui ka suuremate komandode päästjatele kehtestanud värbamispiirangu, mis ei lase kõiki vabanevaid kohti uuesti täita. Tagasihoidliku värbamisega hoiab päästeamet puhvrit, et ühel hetkel ei tuleks välja jagada valusaid koondamisteateid ega välja maksta koondamistasusid.

Selle aasta jooksul peaks avaliku sektori töötajate arv vähenema 750 võrra, kuid pole teada, kuidas see jaguneb. Aastatel 2015-2019 tuleb aga valitsussektori töötajate arvu vähendada ligi 3500 inimese võrra.

„See, et meil praegu on natuke suurem vakantsete kohtade osakaal, on tõesti tingitud riiklikust kärpekavast,” ütles peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi, kelle sõnul paneb neid ettevaatlikult tegutsema just teadmatus. „On teada, et riigiteenistujate arvu tuleb veelgi vähendada, kuid me ei tea, mis on sisejulgeoleku ja pääste osa. Me ei saa võtta inimest tööle, lasta tal päästekoolis ära käia ja siis öelda, et sulle lubatud töökohta enam pole,” selgitas Suurkivi.

Täitmata ametikohtade arv on päästeametis jõudnud kriitilise piiri lähedale. Praegu on koguni 167 vakantset ametikohta, millest 126 ehk 75 protsendi puhul on tegu päästjaga. Ülejäänud neljandik kohti on kontoris.

Kokku on päästeametis üle 2000 ametikoha. Suurkivi ütles, et mõneprotsendine vabade kohtade hulk on nende puhul täiesti normaalne, kuid nüüdseks on täitmata juba umbes 8 protsenti kõigist ametikohtadest. Eelmisel aastal samal ajal oli täitmata 101 kohta.

Politsei tabas ööpäeva jooksul 74 joobes juhti

FOTO: VT

Politsei tabas möödunud ööpäeva jooksul Eesti eri paigus 74 joobekahtlusega sõidukijuhti.

Kõigil tabatud juhtidest olid alkoholi tarvitamise tunnused, teatas siseministeerium BNS-ile.

Kui sõidukijuht on tarvitanud alkoholi üle liiklusseaduses lubatud piirmäära ehk vahemikus 0,2-1,49 promilli, võib teda väärteokorras karistada kuni 1200-eurose trahvi, kuni 30-päevase aresti või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni üheks aastaks.

Kui juht on narkojoobes või enam kui 1,5-promillises alkoholijoobes, saab kohus teda kriminaalkorras karistada kas 30-500 päevamäära suuruse rahatrahviga või kuni kolmeaastase vangistusega. Lisakaristusena võib kohus võtta ka juhtimisõiguse kuni kolmeks aastaks. Samuti saab konfiskeerida sõiduki kui kuriteo toimepanemise vahendi.

Piirivalvurid leidsid peatuma sunnitud autost neli kasti salasigarette

Politsei- ja Piirivalveamet

Piirivalvurid sundisid Kagu-Eestis pühapäeval peatumismärguannet eiranud salakaubavedajate auto peatuma ja leidsid nende sõidukist neli kasti salasigarettidega.

Piirivalvurid tuvastasid valveseadmetega Põlvamaal piiriäärsel alal kahe kahtlustäratanud mehe liikumise ja asjaolude kontrollimiseks suundusid piirkonda patrullid, kes piirasid ala ning asusid meeste täpset asukohta ning võimaliku piiririkkumise asjaolusid selgitama, teatas esmaspäeval BNS-ile Lõuna prefektuuri pressiesindaja.

"Paralleelselt maastikul jälgede tuvastamisega kontrolliti muuhulgas piirkonnas liikuvaid isikuid ning sõidukeid ning info viitas, et kahtlustäratanud mehed võivad liikuda sõiduautoga Volkswagen," teatas pressiesindaja. "Peagi märkasid piirivalve operatiivteenistuse ametnikud ühel teelõigul piirkonnast lahkumas Volkswagenit, millele anti peatumismärguanne. Juht eiras peatumismärguannet, reageeris sellele märkimisväärse kiirendusega ning võttis suuna Räpina poole."

Politsei- ja Piirivalveamet

Peatumismärguannet eiranud ning suurel kiirusel Värskast Räpina suunas kihutanud salakaubavedajate auto otsustati pressiesindaja teatel suurema ohu ennetamiseks jõuga teeserva suruda ning peatuma sundida.

"Võimaliku seadusrikkuja käitumine tema tabamise korral on tavajuhtudelgi ettearvamatu ja ohtlik. Lisaks pidi operatiivteenistuse patrull arvestama, et mida lähemale sõiduk tiheasustusega linnale jõuab, seda enam kasvab oht kihutavast autojuhist kõigile kõrvalistele inimestele,“ sõnas Lõuna prefektuuri politseileitnant Maiko Mõtsar.

Ta selgitas, et peatumismärguannet eiranud juhile antakse esmalt võimalus ise peatuda enne, kui jõulisemaid meetmeid rakendatakse. „Kuna autojuht ei ilmutanud valmidust vabatahtlikult peatuda, tuli suurema ohu ennetamiseks ta teeserva suruda ja peatuma sundida,“ rääkis Mõtsar.

Operatiivsõiduk sõitis Volkswageniga kohakuti, misjärel kaldus Volkswagen patrullsõiduki külje vastu. Ohu kiireks tõrjumiseks asus patrull samas Volkswageni liikumist takistama ning liikumiskiirust pidurdama ning seda kuni masina peatumiseni.

Piirivalvuritele vastupanu osutanud 28-aastane autojuht ning temaga kaasa sõitnud 23-aastane mees peeti sündmuskohal kinni ning viidi menetlustoiminguteks arestimajja. Vahejuhtumis keegi viga ei saanud, küll said kergemaid kahjustusi sõidukid. Volkswageni kontrollimisel avastasid piirivalvurid sõidukist neli kasti salasigarettidega.

Tänavu kaheksa kuuga on Lõuna prefektuuri piirivalvurid tabanud ligi miljon salasigaretti, mullu samal perioodil ligi 800 000 salasigaretti.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD