EESTI UUDISED BNS

Lotovõitu lubanud kelmid petsid eakalt mehelt välja 150 000 eurot

FOTO: VT

Lõuna-Eestist pärit eakas mees maksis petturitele lubatud lotovõidu kättesaamiseks 150 000 eurot, ebatavaliseks teeb juhtunu asjaolu, et petised kasutasid käsiposti.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja ütles BNS-ile, et kui varem on sarnased loteriivõidust teavitavad petuskeemid levinud peaasjalikult kas e-posti või SMS-i teel, siis sel korral kasutasid kelmid käsiposti. Usaldusväärsuse tõstmiseks kasutasid petised elektroonikafirma Sony kaubamärki ning ettevõttega seotud isikute nimesid. Petised jätsid üsnagi usutava mulje, nagu oleks ettevõte loosinud välja 1,9 miljoni euro suuruse peavõidu.

Kirjas sisaldus ka lotot meenutav kraabitav leht, mille all oli kirjas võidusumma. Võidu kättesaamiseks oli lisatud kontaktnumber. Järgnesid võitu kinnitanud SMS ja õnnitluskõne ning edasine suhtlus toimus juba meili teel.

Kui algselt kinnitati, et võidusumma on maksuvaba, siis hiljem teatati, et raha kättesaamiseks tuleb kanda erinevatele meili teel edastatud pangakonto numbritele 15,5 protsendi suurune tulumaks võidetud summast.

Petturite ohvriks langenud Lõuna-Eestist pärit heausklik mees tasuski mitme erineva ülekandega nõutud summa.

Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juhi Oskar Grossi sõnul tuleks kõigil sellistesse kirjadesse suhtuda ülima ettevaatlikkuse ja umbusuga, veel enam, kui võidust teavitatud inimene ei ole teadlikult ühestki loteriist või loosist osa võtnud.

"Kui ühel heal päeval pakutakse teile suurt summat raha, siis hoolimata kiusatusest hakata uurima, et äkki ongi hästi läinud, tasub olla enam kui ettevaatlik. Petuskeemide puhul tekivad tihti "ootamatud takistused" ning nende lahendamiseks palutakse "pisikesi" summasid, mis ajas hakkavad kasvama," nentis Gross.

"Skeemid mängivad erinevate inimeste tajuvigadel, mistõttu tuleb skeemidest hoiduda kohe alguses. Isegi kui taibatakse, et ollakse sattunud suure tõenäosusega skeemi ohvriks, ollakse valmis maksma petturitele veelgi raha juurde, lootusega päästa juba kaotatu,“ selgitas Gross.Ta rõhutas, et ettemaksu küsimine on üks selge märk pettusest, kuna kõik maksud ja teenustasud, mis peaksid lotoga kaasnema, arvestatakse maha alati pärast lotovõidu kättesaamist.

Presidendivalimisi riigikogus on kajastamas ligi 200 meediatöötajat

FOTO: VTRiigikogus on esmaspäeval ja teisipäeval presidendivalimisi kajastamas ligi 200 meediatöötajat.

Riigikogu pressiesindaja Urmas Seaveri sõnul on valimiste kajastamiseks akrediteeritud ligi 200 inimese hulgas nii ajakirjanikke kui ka tehnilisi töötajaid, kes aitavad meediaväljaannetel otseülekandeid teha. 

Akrediteeritud on üle 20 erineva meediakanali ajakirjaniku. Akrediteeritute seas on ka 12 välisajakirjanikku ning lisaks mitmeid Eesti ajakirjanikke, kes töötavad mõne välisagentuuri heaks.

Riigikogu esimeses voorus jäi president valimata

FOTO: Andrei Javnašan Võrumaa Teataja

Riigikogu esimeses hääletusvoorus jäi esmaspäeval president valimata, kuna Eiki Nestor, Allar Jõks ega Mailis Reps ei saanud keegi vajalikku 68 häält.

Allar Jõks kogus 25 häält ehk nelja võrra rohkem, kui oli toetajaid tema kandidatuuri ülesseadmisel. Sealjuures sai Jõks sedelite korduslugemisel ühe hääle juurde.

Nestor kogus 40 häält ehk kolme võrra vähem, kui oli tema kandidatuuri ülesseadmisel.

Reps kogus 26 häält ehk ühe võrra vähem, kui oli tema kandidatuuri ülesseadmisel.

Sedeleid, millel ei olnud täidetud ühtegi lahtrit, oli kaheksa. Istungi alguses toimunud kohaloleku kontrollil selgus, et presidenti olid valimas 99 saadikut ja puudusid kaks.

Riigikogu esimese voorus kandideerisid Isamaa ja Res Publica Liidu ning Vabaerakonna presidendikandidaat Allar Jõks, kelle esitasid 21 saadikut, Keskerakonna 27 saadiku esitatud Mailis Reps ja Reformierakonna ning sotsiaaldemokraatide 43 häälega esitatud Eiki Nestor. 

Kuna ükski kandidaat ei saanud nõutavat häälteenamust ehk 68 saadiku toetust, korraldatakse teisipäeval, 30. augustil kell 12 teine hääletusvoor, kuhu saab kandidaate registreerimiseks esitada sama päeva hommikul kell 8–10. Valimiskomisjoni koosolek, kus registreeritakse kandidaadid teise hääletusvooru, toimub kell 11. Kui ka teise vooru järel president ei selgu, toimub samal päeval kell 16 kolmas voor, kuhu pääsevad teises voorus kaks enim hääli saanud kandidaati.

Kui presidenti riigikogus ei valita, kutsub riigikogu esimees kokku valimiskogu, mis koosneb 101 riigikogu liikmest ning 234 kohaliku omavalitsuse volikogu esindajast.

EAS toetab nelja maakonna ehitusprojekte 20 miljoni euroga

FOTO: Aigar Nagel

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) toetab Järva, Lääne-Viru, Valga ja Võru maakonna konkurentsivõime tõstmist ja ettevõtluse elavdamist 19,6 miljoni euroga.

Kokku saavad toetust 18 projekti. Toetuse abil saavad maakonnad teha investeeringuid turismi arendamiseks, tugitaristu rajamiseks tööstus- ja ettevõtlusalade juurde, linnakeskuse avaliku ruumi ettevõtlusele atraktiivsemaks muutmiseks ning keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste arendamisesks, teatas EAS.

EAS-i regionaalarengukeskuse valdkonnajuhi Marge Sargma sõnul on eriti aktiivselt linnaruumi arendamisse panustanud Kagu-Eesti maakonnad, kus käesoleva taotlusvooru vahenditest saavad toetust Võru, Valga ja Tõrva linnasüdamete arendused.

Varasemalt on selleks juba toetus eraldatud Põlvale. "Arhitektuurikonkursside abil leitud lahendused toovad piirkonna keskustesse kindlasti märkimisväärse muudatuse. Näiteks, kui Võrus puudus seni sisuliselt üldse linna keskväljak, siis nüüd rajatakse kaasaegne ja avar linnasüda,“ lisas Sargma.

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamiseks tehakse investeeringuid ka turismiatraktsioonide arendamiseks. "Üheks heaks näiteks, kuidas ka väljaspool Tallinnat ja Tartut on võimalik luua hästitoimivat ning majanduslikult edukat turismiatraktsiooni, on Vastseliina piiskopilinnus, “ rääkis EAS-i regionaalvaldkonna eest vastutav juhatuse liige Sille Talvet.

Esimeses taotlusvoorus toetatakse 18 projekti elluviimist kogumahus 19,6 miljonit eurot. Kokku esitati taotlusvoorude tähtajaks 33 projekti mahus 36 miljonit eurot.

Lõuna-Eesti kaitseliitlased harjutasid hajutatud lahingutegevust

FOTO: VT

Pühapäeval lõppes Võru- ja Põlvamaal Lõuna-Eesti kaitseliidu malevate suurõppuse Sibul esimene etapp, mille käigus harjutasid kaitseliitlased hajutatud lahingutegevust.

Õppusest võtavad osa Kaitseliidu kõik Lõuna-Eesti malevad ning ühes tsüklis on kaasatud ka Läti vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni Zemessardze üksus, edastas Kaitseliidu Tartu malev. Rööbiti õppuse Sibul esimese etapiga viis naiskodukaitse Tartu ringkond läbi evakueerimisõppuse Sipelgas, mille käigus harjutati kaitseliitlaste perekondade evakueerimist ohu korral.

Kaitseliidu Tartu maleva lahingkompanii ülema leitnant Margus Lillaku sõnul tähendab hajutatud lahingutegevus seda, et Kaitseliidu üksused valmistuvad vajadusel jätkama vastupanu ka neist möödunud vastase selja taga.

"Hajutatud lahingutegevuse etapp tähendab võitlemist vastase poolt hõivatud territooriumil. Aasta jooksul harjutatud tegevuste raskuspunktiks ongi konkreetne õppus, kus hinnatakse sõdurite ja jaoülemate poolt omandatut," sõnas leitnant Lillak. Ta lisas, et sellises lahinguliigis mõjutab üksuse efektiivsust üksiksõduri oskused pöörata tähelepanu pisidetailidele, sest kui näiteks sõdur ei taipa tarbida piisavalt vett, siis peab peagi üksus keskenduma võitleja turgutamisele ja lahingutegevuse aktiivsus väheneb.

Õppus Sibul toimub neljal järjestikusel nädalavahetusel Orava, Meremäe, Lasva, Misso ja Vastseliina valdades ning suurõppus lõppeb 18. septembril.

Päästjad aitasid kaevust välja sinna kukkunud koera

Päästeamet

Päästjad aitasid pühapäeval Põlvamaal Ahja vallas kaevust välja sinna kukkunud koera.

Päästjad said kell 8.38 teatate, et Ahja vallas Vanamõisa külas hüppas hundikoera mõõtu koer kaevukaanele, vajus pehkinud kaevukaanest läbi ja kukkus 8-9 meetri sügavusse kaevu, teatas Lõuna päästekeskuse pressiesindaja BNS-ile.

Päästjad laskusid nöörpääste vahendite abil kaevu, panid koerale rakmed ümber ning tõstsid looma tagasid kindlale maale. Õnneks oli kaevus vähe vett, nii et looma jalad ulatusid põhja. Suuremat viga ei paistnud ta saanud olevat. Koer oli sõbralik ja pääsemise üle väga rõõmus, lisasid päästjad.

Päästeamet


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD