EESTI UUDISED BNS

Vähiravifond lõpetas raha puudusel toetuste väljamaksed

FOTO: Aigar Nagel

Vähiravifondil „Kingitud elu” lõppesid suure abitaotluste hulga tõttu vabad vahendid ning seoses sellega on esimest korda ajutiselt lõpetatud vähihaigete toetamine.

Viimase ööpäeva jooksul on fond pidanud neljale inimesele teatama, et neid pole hetkel võimalik aidata.  „Meil on läinud hästi. Oleme järjest purustanud numbrilisi rekordeid. Annetused kasvavad. Meie vabatahtlikud teevad ennastsalgavat tööd, käies spontaanseid annetusi kogumas suuremal hulgal rahvaüritustel kui ühelgi varasemal aastal,“ ütles vähiravifondi „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. 

„Kuid nüüd oleme sunnitud käed üles tõstma: esimest korda fondi senise kahe ja poole aastase tegevuse jooksul oleme sunnitud abivajajatele ära ütlema. Nad kõik väärivad elu ja viimast õlekõrt, nende kõigi jaoks on olemas ravim ja lootus. Kuid fond on viimasel ajal saanud nii palju abitaotlusi, et meil on lõppenud vabad vahendid," rääkis Tänavsuu.  

„Verekeskustes langevad sageli mõne veregrupi varud kriitilise piirini. Siis kutsutakse doonoreid üles tulema verd loovutama. Nüüd on oleme vähiravifondiga samas olukorras: kutsume kõiki eestimaalasi vähihaigete heaks annetama. Igaüks endale jõukohase panusega kellelegi elu kinkima. Et ühelgi abivajajal ei katkeks lootus. Et igal inimesel oleks võimalus elada oma lähedaste keskel ning isegi terveneda,” lisas Toivo Tänavsuu.   

Neljast inimesest kaks, keda fond praegu aidata ei saa – 65-aastane mees ja 76-aastane naine – vajavad kilpnäärmevähiga võitlemiseks ravimit, mis maksab ligi 5500 eurot kuus. Mõlemad patsiendid on nõus oma ravisse panustama mitu tuhat eurot, kuid sellest ei piisa.  Naine ütles fondile, et saab oma eluga praegu hakkama, kuid mõtleb tulevikus eutanaasiale, kuna ei soovi kellelegi tüliks jääda.  

Ülejäänud kaks esialgu ei-vastuse saanud inimest – 66-aastane naine ja 72-aastane mees – võitlevad soolekasvajaga ning vajavad ravimit, mis maksab ligi 2400 eurot kuus. Naise raviks vajaliku raha üritavad nüüd kambapeale kokku saada kolleegid tema töökohast.  

Lisaks on fondi laual uus taotlus 67-aastaselt mehelt, kellele fond on juba aasta aega võimaldanud leukeemiaravimi maksumusega ligi 6000 eurot kuus.  

Veel ainuüksi juulis ja augusti alguses otsustas vähiravifondi „Kingitud elu” nõukogu rahastada mitme patsiendi ravi kokku ligi 100 000 euroga.  

Fond jätkas 66-aastase leukeemiahaige mehe ning 59-aastase kilpnäärmevähiga mehe ravide toetamist. Jätkuvalt saab fondi toele loota ka 49-aastane rinnavähiga naine. Samuti käivitas fond 63-aastase naise soolevähiravi, 42-aastase mehe lümfoomiravi ning 52-aastase naise maovähiravi.

Tänavu on fondi laekunud annetustena kokku ligi 440 000 eurot, kuid fondi nõukogu on heaks kiitnud 36 inimese toetamise, kellest kümnekonna inimese ravi rahastatakse juba pikemat aega. Tänavu on vähiravifond Eesti inimeste ravide alla panustanud või broneerinud kokku juba ligi 550 000 eurot.  

Kui tänavune annetust hulk lööb fondi jaoks tõenäoliselt aasta lõpuks uue rekordi, siis ravide alla pandud summa ületab juba augusti lõpuks terve eelmise aasta näitajat - 2015.aastal toetas „Kingitud elu” 50 inimese vähiravi kogusummas 470 000 eurot.  

EAS toetab ligi poole miljoniga ettevõtete elektrivõrguga liitumist

FOTO: VT

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) algatas uue toetusmeetme, mille raames toetatakse Ida-Viru, Põlva, Valga ja Võru maakondade ettevõtete elektrivõrguga liitumist ja elektrivõimsuse suurendamist.

Tegemist on pilootprojektiga, mille selle aasta eelarve on 400 000 eurot, ütles EAS-i regionaalarengukeskuse elukeskkonna valdkonnajuht Jaak Puistama BNS-ile. Tema sõnul soovib EAS projekti õnnestumisel tulevikus meedet ka muudes maakondades rakendada.

Toetuse eesmärgiks on elavdada piirkondade majandust. "Programm toetab ettevõtluse arengut Tallinnast ja Tartust väljapoole jäävates regioonides," ütles EAS-i juhatuse liige Sille Talvet pressiteates.

Programmi abikõlblik kulu on võrguteenust osutava võrguettevõtja võetav tasu võrguga ühendamise eest ning tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest.

Programmi raames toetatakse projekte, mille elluviimisel tekivad täiendavad piirkonna keskmisest kõrgema palgaga töökohad või suureneb lisandväärtus töötaja kohta.

Pilootprogrammis saavad taotlejaks olla äriühingud, mille tegevusalaks on töötlev tööstus, mis on äriregistrisse kantud vähemalt aasta enne taotluse esitamise tähtpäeva ning mille müügikäive 2015. aastal ületas taotletava toetuse summat.

Toetuse suurus on 5000 – 50 000 eurot ühe projekti kohta, millele lisandub omafinantseering vähemalt 50 protsendi ulatuses.

Taotluste vastuvõtmine lõpeb käesoleva aasta 21. novembril.

Lõuna-Eestis algab Kaitseliidu suurõppus

FOTO: ANDREI JAVNAŠAN Võrumaa Teataja

Ajavahemikul 26. augustist 18. septembrini toimub Võru ja Põlva maakonnas Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna suurõppus SIBUL 2016, kuhu on kaasatud kõik Kaitseliidu Lõuna-Eesti malevad.

SIBUL 2106 leiab tänavu aset neljal järjestikulisel nädalavahetusel ja õppus hõlmab Põlva maakonna Orava valda ning Võru maakonna Meremäe, Lasva, Misso ja Vastseliina valdasid, teatas Kaitseliit BNS-ile.

Õppuse käigus harjutavad Kaitseliidu Lõuna-Eesti malevad hajutatud lahingutegevust ning suurõppus võtabki kokku Lõuna-Eesti kaitseliitlaste tänavu õpitu.

„Tegemist on osaga Lõuna-Eesti malevate väljaõppetsüklist, mis eelmisel aastal keskendus tegevusele hoonestatud alal ning kus tänavu harjutati hajutatud lahingutegevust,“ ütles Kaitseliidu Tartu maleva pealik ja õppuse juht major Kalle Köhler.

Kuna tänavune õppus hõlmab suhteliselt suurt maa-ala, siis palub Kaitseliit kohalikelt elanikelt ning maaomanikelt mõistvat suhtumist.

Riik keelab tuleval aastal poodides tasuta kilekottide jagamise

FOTO: Aigar Nagel

Keskkonnaministeerium soovib Euroopa Liidu (EL) direktiividele tuginedes keelata järgmise aasta juulist poodides õhukeste kilekottide tasuta jagamise ja tõsta alates 2019. aastast tasuliste kilekottide hinna poodides kuni 1 euroni.

Keskkonnaministeerium toob eelnõus välja, et plastkandekottidest on saanud looduse prahistamise üks sümboleid. Keskkond on hüljatud plastkandekottide tõttu saastunud ja eriti suured on probleemid veekogudesse sattuva prahi tõttu, millest on saanud globaalne keskkonnaprobleem, selgub eelnõu seletuskirjast.

Seetõttu näeb EL-i direktiiv liikmesriikidele ette õhukeste kilekottide tarbimise vähendamist. Ühe variandina tuleb hiljemalt 2019. aastaks lõpetada poodides tasuta õhukeste kilekottide jagamine, mis praegu moodustavad 97 protsenti kauplustes jagatavatest plastikkottidest.

Nõude kehtestamise eesmärk on vältida olukorda, kus tarbija saab eriti õhukesi plastkandekotte tasuta ja vabalt võtta, et asendada kandekotti.

Lisaks tuleb 2019. aasta lõpuks kilekottide aastane tarbimine inimese kohta vähendada 90 kilekotini. Nii keskkonnaministeerium kui ka Eesti Kaupmeeste Liit on viinud läbi uuringu, kust selgub, et eestlane tarbib aastas keskmiselt 40 plastikkotti ja umbes 165 eriti õhukest kilekotti.

Seadusega tahetakse kehtestada ka plastikkandekottidele riiklik miinimumhind, mis peaks olema tunduvalt suurem kui praegu. Vaid siis tajuks inimene ostu sooritades plastkandekoti hinda ning järgmisel korral eelistaks kasutada näiteks riidest kotti, märgivad eelnõu koostajad.

Seetõttu kavandab riik õhukeste plastkandekottide müügihinna tõstmist vahemikku 30 senti kuni 1 euro. Praegu on kilekoti keskmine hind poes umbes 15 senti. Seega kujuneks inimese aastane kulu praeguse õhukeste plastkandekottide tarbimise korral kaks kuni seitse korda suuremaks.

Eelnõu koostajad loodavad, et kui arvestada täna müügikohtades pakutavate riidekottide keskmist hinda 0,75 eurot, siis tarbija võib hakata eelistama neid kui vastupidavamat ning vähem kulukat alternatiivi.

Ilmatargad ennustavad sooja ja vihmast sügist

FOTO: Aigar Nagel

Maalehega rääkinud ilmatargad prognoosivad valdavalt soojemapoolset ja vihmast sügist.

"September tuleb soe ja niiske, vahel pakub ehk paarkümmend kraadigi. Pärast pööripäeva langeb temperatuur järsult ja läheb sügiseks," rääkis Maalehele ilmatark Aarne Ots Viljandimaalt Sürgaverest.

Maalehe ilmatark Arvo Saidla Raplamaalt Koikse külast usub samuti, et septembri keskpaigani on ilmad ajuti suisa suvise näoga, mõnel päeval on kohati paarkümmend soojakraadi ja ülegi. Ka tema ennustab, et septembri teisel poolel on sademeid rohkem, kuid endiselt on soe, vahel isegi 20 kraadi lähedal.

Ilmar Tiismaa Pärnumaalt Lõpe külast usub samuti, et vananaistesuvi jääb tänavu tulemata ning sügis on kiiresti vahelduvate ilmadega ja rohke vihmaga. Tuge saab ta vanarahvatarkusest, mille järgi marjadest lookas pihlakad tähendavat vihmast sügist, viitab Maaleht.

Alatskivil elav ilmatark Einar Laretei ennustab Maalehele keskpärast sügist. September ei ole enam nii hull sajukuu, kui seda äsjane lõikuskuu on olnud, usub ta. Nii sooja kui ka vihma tuleb normi piires. Aga viinakuud on veelgi ilusamat loota, prognoosib Laretei. “Oktoobris on rohkem päikest ja kuiva ilma, kuu algupoolel tuleb ka vananaistesuvi,” pakub ta.

Novembri keskel hakkab sageli lörtsitama, kuid talveks veel ei lähe. Selline lörtsine vahepealne aeg, mis pole õieti ei sügis ega ka talv, võib kesta isegi jõuludeni välja, usub Laretei.

Sama ennustab lume suhtes ka ilmatark Arvo Saidla Raplamaalt, kes ei usu, et novembris talv võimust võtaks. “Muidugi võib novembris talv aeg-ajalt oma nägu näidata, kuid suurt külma veel ei tule – lumi, mis sajab, sulab jälle ära,” arvab Tiismaa.

Marko Kaasik Tartust tõdeb Maalehele, et erakordselt vara alanud suvi jõudis juba augustis päris sügiseste ilmadeni. Õnneks kuu lõpupoole on näidanud taas rohkem päikest ja on soojem. Mõnes mõttes praegune vananaistesuvi läheb nüüd aga üle soojaks, pikaks ja mõõdukalt sajuseks sügiseks, ennustab Kaasik.

Margus Arge Saaremaalt lubab oma ennustustes kõige kuivemat sügist. “Tundub, et peamine seeneaeg jääb septembrisse, kui vihmad on muutumas sagedasteks ja päevane temperatuurifoon jääb püsivamalt alla 20 kraadi,” arutleb ta Maalehes. Samas pole veel enne septembri lõppu öökülmi karta. Talle tundub, et kuivale pöörab tänavu just viinakuus.

Algas presidendikandidaatide esitamine

FOTO: ANDREI JAVNAŠAN Võrumaa Teataja

Neljapäeval kell üheksa algas valimiskomisjonis kandidaatide registreerimiseks esitamine presidendivalimisteks riigikogu esimeses voorus.

Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul riigikogu koosseisust ehk 21 liikmel, kusjuures üks riigikogu liige saab olla ainult ühe kandidaadi ülesseadja.

Ülesseadjad peavad esitama valimiskomisjonile registreerimiseks esildise ülesseadjate allkirjadega, sellele tuleb lisada kandidaadi omakäeline kuupäeva ja allkirjaga nõusolek presidendiks kandideerida ja kinnitus, et ta vastab presidendikandidaadile esitatavatele seaduses sätestatud nõuetele. Lisaks peab kandidaat esitama dokumendid, mis tõendavad, et kandidaat on sünnijärgne Eesti kodanik.

Praeguseks teadaolevalt on vähemalt 21 ülesseadjat olemas Keskerakonna kandidaadil Mailis Repsil, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) ja Vabaerakonna 21 saadikut on lubanud esitada Allar Jõksi ning Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid on leppinud kokku esitada valimiste esimeses voorus Eiki Nestori kandidatuuri.

Kandidaate saab üles seada kuni laupäeval kella 18-ni. Valimiskomisjon koguneb koosolekule pühapäeval kell 15, et kandidaadid registreerida.

Presidendivalimiste esimene voor toimub riigikogus esmaspäeval.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD