Eestis on tänavu järsult kasvanud relvataotlejate arv, kirjutab kolmapäevane Postimees.

Esimese poolaastaga on Eestisse lisandunud umbes sama palju uusi relvaloa omanikke kui mullu terve aasta peale kokku, relvakoolitusel on grupid täis ja eksamitele järjekorrad, märgib leht.

Üllatuslikult moodustavad lõviosa relva esmataotlejaist kontoritöötajad, keda ajendab hirm pagulasmasside ja karmistuda võivate relvaseaduste ees, väidab Postimees.

«Hüppeline huvi kasv tekkis siis, kui hakkasid pihta tõrvikurongkäigud (EKRE ja RÜE pagulastevastased tõrvikurongkäigud – toim) ehk kui inimesi pagulastega hirmutama hakati – sealt läks tegelikult pall veerema,» kõneles Tondi lasketiiru relvakoolitaja Tõnis Orumaa ajalehele.

Sama väljendas Postimehele ka üks Taktikalise Laskmise Keskuse juhte Martin Bahovski. «Kui inimesed vaatavad Euroopa uudiseid, et keegi kusagil märatses kirve või Kalašnikoviga, siis inimene teeb mõttes üks-pluss-üks-tehte: kui tal veel võimalus on, siis ta kindlustab end selle vastu,» selgitas ta. Näiteks on koolitusele tulijad rääkinud, et on mures pere turvalisuse pärast, elavad osa aastast maal või et politsei jõuaks elukohta liiga hilja.

Oma hoo relvabuumile andis ka aasta algul tekkinud hirm, et Euroopa Komisjoni eestvõttel karmistatakse peagi relvaseadusi ning inimene võib tulevikus omada üksnes üht tulirelva. Plaan kukkus läbi, ent pani inimesed massiliselt avaldusi esitama, kirjutas Postimees.

Bahovski sõnul annavad koolitustel tooni kõrgharitud valgekraed, programmeerijatest kuni nelja lapse emani. «Kõik on intelligentsed kontoritöötajad, mitte kahtlased tüübid,» ütles ta. «Eesti tippspetsialistid, ettevõtjad ja seaduskuulekad inimesed,» selgitas Bahovski Postimehele.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) arendusosakonna identiteedi ja staatuse büroo peaekspert Erki Uus märkis samas, et pole relvataotlejate hulgas pagulashirmu siiski täheldanud. «Kindlasti mingi mõju on, aga mitte tohutult määrav. Pigem on ajend see, et oli teada, et tulevad piirangud – relvaseadus muutub,» ütles Uus Postimehele. See on ka põhjus, miks politsei ei pea relvalubade rekordtempot mitte ohuks, vaid ajutiseks nähtuseks.

Jaanuarist juulini on oma elu esimese relvaloa saanud tervelt 714 inimest. Mullu oli terve aasta peale uusi loaomanikke kokku vaid pisut enam: 951. Kui tendents jätkub, ületatakse aasta lõpuks suurelt kõigi varasemate aastate esmaste relvalubade hulk. Ühesugust huvi kasvu relva saamise vastu näitavad sealjuures üles nii Eesti kodanikud, nn halli passi omanikud kui ka muulased.

Juuli seisuga on Eestis ligikaudu 68 000 registreeritud tsiviilkäibes olevat relva, mis on 2000 võrra enam kui pool aastat varem.

Möödunud nädalal üle 1,1 miljoni euro võitnud lotomängiga ostis suurvõidu toonud pileti sõbra abiga, kes ostul esitas enda ID-kaardi, ühtlasi lubas mees võidu sõbraga pooleks teha.

Reedesel Eurojackpoti loosimisel 5+1 tasandiga rekordilised 1 155 687,70 eurot võitnud mees kinnitas, et ostis pileti sõbra initsiatiivil ning ka tema ID-kaardiga. Seetõttu plaanib piletiomanik võidusummast poole sellele samale sõbrale anda. Võidukas mees enda sõnul väga suur lotomängija ei ole ning Eurojackpoti pileti ostis mees esimest korda elus. 

Jõhvi Selverist ühe väljaga pliks-plaks pileti ostnud mees on pärit Ida-Virumaalt ja töötab tööstuse valdkonnas. Nii võitja kui ta sõber kinnitasid suurvõitu vormistama tulles kui ühest suust, et plaanivad kindlasti tööl edasi käia ja suure raha pärast “hulluks ei lähe”. Suuri plaane raha kasutamiseks kumbki mees veel teha jõudnud ei ole, vaid seda teavad, et puhkusereisi võiks küll jaheda ja vihmase ilma tõttu kohe ette võtta. 

12. augustil saadud võit on seni suurim Eestis Eurojackpotiga saadud võit, ühtlasi on tegu suurima võiduga Eesti lotoajaloos. Seni oli suurimaks võidetud rahasummaks käesoleva aasta 6. jaanuaril tallinnlanna poolt Viking Lottoga saadud miljon eurot. 

Pärast pikka ja keerukat kohtuprotsessi jõustus teisipäeval lõplikult süüdimõistmine mehe osas, kes süüdistuse järgi lõi oma elukaaslase väikese lapse pikali, põhjustades nii lapse surma.

Esialgse süüdistuse kohaselt oli 25-aastane mees kodus koos elukaaslase kaheaastase lapsega ning mingil ajal hakkas mees last õhku viskama. Suutmata last haarata, kukkus tüdruk peaga vastu vaipkattega põrandat, mille tagajärjel sai peavigastuse. Mees kutsus koheselt kiirabi, kes viis lapse haiglasse, kuid meedikutel ei õnnesutnud siiski tüdruku elu päästa ja ta suri neli päeva hiljem.

Juhtunut uurinud politseinikud nägid lapse surma otsese põhjusena mehe hooletut tegevust ning sellega nõustus ka Lõuna ringkonnaprokuratuur, esitades mehele süüdistuse surma põhjustamises ettevaatamatusest. Peamiseks tõendiks said mehe poolt eeluurimisel antud ütlused. Kohtus ta aga oma ütluseid muutis ning esimest korda kaasust arutanud Tartu maakohus leidiski mullu märtsi alguses, et mehe süü pole piisavalt tõendatud.

"Kuigi lapsel oli vigastus ning ta selle tagajärjel hiljem suri, ei olnud võimalik kohtule esitatud ja kohtus uuritud tõenditest usaldusväärselt järeldada, et laps sai vigastada süüdistatava ettevaatamatu käitumise tagajärjel lapse kukkumisel õhku viskamisest," märkis kohus.

Maakohus märkis süüasja esmakordse arutamise järel, et leidis küll tuvastamist, et lapse vigastus tekkis hooga kukkumisest, kuid kuidas ja millisel konkreetsel ajahetkel lapsel peavigastus tekkis, jäi kohtus selguseta. Kuna süüdistuses esitatud asjaolud ettevaatamatusest lapse surma põhjustamises kaasuse esmakordsel arutamisel usalduseväärselt tõendamist ei leidnud, langetas kohus esitatud süüdistuses õigeksmõistva otsuse.

Tartu ringkonnakohus leidis aga seejärel, et maakohus ei arvestanud süüaluse antud ütluseid kohtueelses menetluses, milles ta lapse õhku viskamist tunnistas. Nii muutiski ringkonnakohtus maakohtu otsust, mõistis mehe süüdi ettevaatamatusest surma põhjustamises ning määras talle ühe aasta ja kolme kuu pikkuse tingimisi vangistuse poolteise aasta pikkuse katseajaga.

Riigikohus oma mullu detsembris avaldatud otsuses siiski ringkonnakohtuga ei nõustunud ning ei lugenud lubatavaks tõendiks süüaluse poolt eeluurimisel antud ütluseid. "Kriminaalasjas ei ole peale süüaluse kohtueelses menetluses antud ütluste, mis on tõendina lubamatud, esitatud ühtegi teist tõendit, mis võiks kinnitada, et just tema põhjustas lapse surma kaasa toonud vigastused just last hüpitades. Järelikult on süüdistuse väide kehavigastuste tekitamise viisi kohta tõendamata," märkis riigikohus, tühistades ringkonnakohtu süüdimõistva lahendi.

Samas saatis riigikohus kaasuse tagasi maakohtusse uueks arutamiseks uues kohtukoosseisus, mis tegigi tänavu märtsi keskel uue otsuse. Ühtlasi oli uue otsuse aluseks ka prokuratuuri muudetud süüdistus. Selle järgi oli mees kodus koos elukaaslase kaheaastase lapsega ja lõi last käega suu piirkonda. Selle tagajärjel kukkus laps peaga vastu põrandat ja sai vigastusi, mis põhjustasid nelja päeva pärast tema surma.

Maakohus tunnistas mehe süüdi eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises ja surma põhjustamises ettevaatamatusest ning mõistis talle ühe aasta ja kolme kuu pikkuse tingimisi vangistuse ühe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga, mille jooksul peab ta täitma kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. Karistusaja hulka arvatakse eelvangistuses juba viibitud kaks päeva.

Maakohtu otsusega ei nõustunud seekord süüalune, kes viis selle Tartu ringkonnakohtusse. Teise astme kohus jättis aga maakohtu lahendi muutmata. Seepeale esitas kohtualuse kaitsja kassatsioonkaebuse riigikohtusse, mis ei võtnud aga teisipäeval kaebust menetlusse. See tähendab süüaluse lõplikku süüdimõistmist ja karistamist.

Kuna viimaste päevade jahedad ja vihmased ilmad on inimesi pannud juba kodusid kütma, soovitavad päästjad, et enne tule tegemist tasuks küttekollete korrasolek üle kontrollida.

"Käes on aeg, mil päevakorda tuleb ahjude, pliitide, kaminate kütmine. Enne nende kasutusele võttu veenduge, et need on ka korras ning puhtad, valmis uuele hooajale vastu minema. Kui ei ole, siis kutsuge olukorda kontrollima korstnapühkija," rääkis Lääne päästekeskuse pressiesindaja,.

Kui eelnevalt on kütteperioodil aktiivselt köetud, siis on selge, et küttesüsteemidesse on selle aja jooksul ladestunud hulgaliselt tahma. Kui nüüd hakatakse uuesti kütma ja süsteemid on puhastamata, siis ajabki ahi sisse ja halvemal juhul läheb see tahm korstnas ka põlema, hoiatavad päästjad.  

"Kui kõik on korras, siis alustage kütmisega tasapisi. Kindlasti ei tohiks esimesel kütmisel ahju panna tervet sületäit. Alustama peaks tagasihoidlikult, nii paari-kolme puuhalu kaupa. Selliste rõskete ja jahedate ilmadega ei hakka ahi tegelikult ka esimese kütmiskorraga tõmbama, nii et tasub ahju tasapisi kütmisega „harjutada“," lisas pressiesindaja.